8. juunil kell 15 on kõigil huvilistel võimalus osa saada inspiratsiooniseminarist, kus jagatakse kogemusi koolide ja kooliväliste partnerite koostöötegevustest õppe raames. Koostöö vajalikkus ei ole ilmselt enam küsitav, küll aga on alati õhus küsimus, milliseid põnevaid tegevusi teha koos ettevõtete ja asutustega, et õppijad saaksid võimalikult praktilise õpikogemuse ning suudaksid seostada õpitavaid aineid ja teemasid oma tulevikuga. Selliseid häid praktikaid ja soovitusi spetsialistid ning koolide esindajad seminaril jagavadki.

Milleks kooli ja kooliväliste partnerite koostöö?

„Karjäärispetsialistina näen, et noortel on vähene kokkupuude töömaailmaga ja seeläbi on neil raske näha õppeaine kasulikkust enda jaoks. Karjäärispetsialistile ei ole harvad olukorrad, kus noor ütleb, et ta ei saa aru, miks ta koolis õppima peab, sest „seda ei ole mul ju igapäevases elus vaja“ räägib seminari üks esineja, Valgamaa karjäärispetsialist Tuuli Mekk. „Seega on väga oluline tuua osapooled – ettevõtja või asutus, kool ja lastevanemad – koostööks kokku. Mida täpsemini noor mõistab, mis kasu toob matemaatikast arusaamine, keeleoskus või füüsiline aktiivsus, seda motiveeritum on ta koolis pingutama.

„Ettevõtjate kasu koostööst kooliga on valdkonna tutvustamine, huvi tekitamine, ametite ning tööülesannete avamine noorele. Inimesed, kes teevad oma tööd kirega, suudavad teisi ka inspireerida valdkonnaga liituma, ametit omandama. Koostöö aitab kasvatada järelkasvu, avardab arusaamist töödest ja seeläbi toetab noorte õppeedukust, huvi õppida, sest nad näevad – ma saavutan,“ kutsub Mekk üles koostööd tegema.

KOOSTÖÖSEMINARI ESINEJAD

Tuuli Mekk, Karjäärinõustajate Ühingu juhatuse liige, karjäärinõustaja jagab häid kogemusi, kuidas partnereid õppesse kaasates toetada õppijate karjäärivalikuid ja tekitada eri elualadel õppeainete ning nende kasutusvõimaluste vahel seost. Kuidas ettevõtja saab panustada valdkonna arengusse ning järelkasvu kasvatamisse, ja seda kooli, õpetajaga koostööd kavandades? Tutvustamisele tulevad olulised sammud õppekäigu (sh töövarjutamise või projektiõppe) kavandamisel ning õppekäigu planeerimist ja õpikogemuse mõtestamist toetavad materjalid. Kogemuse mõtestamise kaudu (töölehed, vestlus, toetavad küsimused, jm) arendatakse noore enesemääratluspädevust ehk kujuneb arusaamine endast ja oma soovidest, märgatakse olulisi tegureid ja leitakse üles ka motivatsioon, huvi õppimise vastu.

Rakvere Reaalkooli huvijuht Sirli Vahula ja õppejuht Kadri Vahula jagavad head praktikat kooli praktilisest karjääripäevast, kus osalesid paljud kohalikud ettevõtjad, asutused, lastevanemad, vilistlased, töötubadest said osa kõik õpilased ning kaasatud oli koolimeeskond. Koostöö eesmärk oli tutvustada erilaadseid ameteid ja tööülesandeid ning kohalikku ettevõtluskeskkonda. Õpilaste vaimustus ei lase heal üritusel vaibuda, juba pakuvad noored järgmiseks aastaks esinejaid ja koostööpartnereid. Rakvere Reaalkoolis on teisigi koostöiseid õppetegevusi, näiteks teaduskohvik. Kuidas õppes teadust toiduga siduda, kuidas kogukonda õpetama kaasata ja koolimeeskonnaga ühiselt suuri tegusid teha, seda kõike kuulemegi seminaril.

Rudolf Gustav Hanni, kirjastuse Seik tegevjuht on nõustanud paljusid noori ettevõtlusmentorina, esinenud koolides ega ole pidanud paljuks külastada ka lasteaiarühma. Ta jagab lahkelt enda kogemusi ja ideid, mida ettevõtjana õpilastega teha ja kuidas noori uute teadmiste ja oskuste omandamisel toetada neid praktiliselt kaasates. Nimelt on noored tema firmasse on värskete ideedega väga edukalt panustanud, ise sellest õppides ja eduelamusest inspireerudes.  Samuti jagab ta soovitusi, kuidas ettevõtjana leida kooliga koostöökoht.

Marek Mekk, MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla asutajaliige ja mentor.  Sulle võib tunduda uskumatu, et paljude jaoks on noortekeskused ikka veel n-ö lastehoiukapid, kuhu vajadusel oma jõnglane pistetakse, või hoopis bussijaama pikendus või pikapäevarühm. No see viimane on juba päris hea arvamus, sest tõesti paljudes noortekeskuses tegeletakse noorte järjele aitamisega. Tihti levib ka arvamus, et seal käivad koos ainult pätid, aga kui nad noortekas ei käiks, siis kus nad oleksid? Tegelikult on tänapäevased noortekeskused järjest rohkem meie noori toetavad, julgustavad ning inspireerivad kohad. Noored tunnevad end seal turvaliselt. Noortekeskuses toimub palju aktiivõpet ja seda kõike mitteformaalse õppimise kaudu. Aga miks peaksid noortekeskus ja kool noorte arengu toetamisel koostööd tegema? Marek Mekk kummutab müüte.

Imbi Raudkivi, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ettevõtlusõpetaja, ja Monika Undo, Läänemaa Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja räägivad, kuidas kool ja ettevõtjad Läänemaal üksteist leiavad ning omavahel koostööd teevad. Milliseid kogemusi, oskusi on andnud õpilastele ettevõtete külastamine ja kohtumised, kuidas on nad uusi teadmisi kasutanud ning millist kasu näevad karjääri planeerimisel? Kuidas õpilased panustavad kohalike ettevõtete töösse ehk mil moel on koostöö kasulik koostööpartneritele, näiteks väikesaarel? Mida arvavad õpilased teistmoodi õppimismeetoditest? Kuidas teha koolisiseselt koostööd ehk lõimida nt eesti keel turundusega ja ühendada teooria ja praktika, ning siduda kõik niidiotsad tervikuks nii, et õpilastel teadmised paremini kinnistuks ja nad saaks majandusteadmistes ja eesti keeles tugeva põhja? Kui läheb hästi, kuuleme ka, mida noored ise asjast arvavad ja kõigest sellest õppisid.

REGISTREERU VEEBISEMINARILE SIIN 

Koostööseminari korraldavad Haridus- ja Noorteameti ettevõtlus- ja karjääriõppe programm „Edu ja tegu“, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Teadusagentuur. Rahastab Euroopa Sotsiaalfond.