Kui kokkulepped on kirja pandud selges eesti keeles ja lähtuvalt kooli enda vajadustest, siis teevad need klassijuhataja töö oluliselt lihtsamaks.
Nii tõdeti 30. mail Mustamäe Gümnaasiumis, kus toimus klassijuhatajatöö mõtestamisele pühendatud projekti lõpuseminar. Selged kokkulepped võimaldavad klassijuhatajal täita olulisi ülesandeid, näiteks toetada klassi meie-tunnet ja iga õpilase individuaalset arengut. Samuti vähendavad need ajakulu vähem olulistele ülesannetele. Lihtsaks näiteks toodi klassile ekskursioonibussi tellimine. Kes pole varem klassijuhataja olnud, ei pruugi teadagi, et tuleb võtta kolme bussifirma pakkumised ja valida nende hulgast sobivaim. Kui aga kool on selle kõik klassijuhataja jaoks täpselt kirja pannud, siis on kõigil, eriti aga alustaval klassijuhatajal palju lihtsam.
Sellelt seminarilt jäid meelde mitmed märksõnad, mis kõik viitasid klassijuhatajate aitamisele ja toetamisele, näiteks „klassijuhatajate õpiring“, „klassijuhataja meelespea“, „klassijuhataja mentor“, „klassijuhatajate tandem“, „klassijuhatajate ühine koostööaeg“, „klassijuhataja tervis“ jt. Muude märksõnade hulgas torkas kõrva „klassijuhatajate õppetool“ – Tallinna 21. Koolis koondab just selline õppetool 45 klassijuhatajat.
Kõnealuse seminari puhul oli tegemist Tallinna Haridusameti ja TÜ eetikakeskuse koostöös läbi viidud projekti „Klassijuhataja eneseanalüüsimudeli rakendamine“ lõpuseminariga, kus osalesid Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi, Tallinna Inglise Kolledži, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli meeskonnad. Kõik neli meeskonda andsid ülevaate projekti tulemustest, mille fookuses oli klassijuhatajatöö toetamine: loodi klassijuhatajatööd lihtsustavaid andmepankasid, korrastati tööjuhendeid (nt ametijuhend, mentorlussüsteem) ning mõtestati klassijuhataja praegust rolli koolis. Valikute tegemisel lähtuti TÜ eetikakeskuse „Klassijuhataja eneseanalüüsi mudelist“**, mis on Tallinna klassijuhatajatele tuttav Tallinna Haridusameti kaks aastat tagasi korraldatud klassijuhatajate teema-aastast.
KOMMENTAAR
MARI-LIIS NUMMERT, TÜ eetikakeskuse projektijuht:
Selle projekti kutsus ellu Tallinna Haridusamet jätkuna oma klassijuhatajate teema-aastale, mis oli 2020/2021. õppeaastal. 2022. aasta talvel kutsus haridusamet oma koole kandideerima TÜ eetikakeskuse praegusesse katseprojekti „Klassijuhataja eneseanalüüsimudeli rakendamine“. Kandideeris 13 kooli, kellest saime motivatsioonikirjade alusel välja valida neli: Mustamäe Gümnaasiumi, Tallinna Inglise Kolledži, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli. Iga kooli meeskonda kuulub nii klassijuhatajaid kui ka juhtkonna esindajaid. Igast koolist on meeskonnas viis inimest, projektis kokku seega 20. TÜ eetikakeskus vastutas projektis täiendõppe ja nõustamistegevuste eest. Rahastajana toetab projekti Riigi Tugiteenuste Keskus meetme „Haridusasutuste arendusprojektid ja õpiüritused“ raames.
Katseprojekti tegevus jagunes 2022/2023. õppeaastal kaheks. Esiteks täiendõppeprogramm koolimeeskondadele, kus järgisime TÜ eetikakeskuse klassijuhataja eneseanalüüsimudelis välja toodud fookusrolle (klassijuhataja kui kommunikatsioonijuht, klassijuhataja kui ühise väärtusruumi looja ja klassijuhataja kui iga õpilase individuaalse arengu toetaja). Teiseks olid koolipõhised nõustamised (kohtvisiidid, veebinõustamised). Iga kool pidi klassijuhataja eneseanalüüsimudelit kasutades välja selgitama oma kooli fookuse (keskendudes näiteks kitsaskohtade või tugevuste arendamisele).
Sügisesele eesmärgistamisele järgnes andmete kogumine, tegevuskava koostamine ning ellurakendamine. Tulemustest andsid koolid ülevaate 30. mai lõpuseminaril. Projektis osalenud nelja Tallinna kooli projektidest on teistelgi koolidel mõndagi õppida.
Klassijuhatajate vestlusring
Ametliku varjundiga esitlustele järgnes vabam vestlusring, kus arutati klassijuhatajatööga seotud üldisi küsimusi. Vestlusringist tehtud video sisu on ära toodud allpool (numbrid tekstilõikude alguses näitavad, mitmendal minutil mis teemal räägiti).
00:00 BÜROKAATIA LIHVIMINE. Vestlusringis osalejad märkisid, et bürokraatiast ei pääse, kuid halva bürokraatia kõrval on ka head, mis teeb klassijuhataja töö lihtsamaks. Just hea bürokraatiaga lõppenud projektis tegeldi.
03:08 KLASSIJUHATAJA MEELESPEA. Meelespead peeti väga vajalikuks töövahendiks. Seal välja toodu võib jääda klassijuhatajale muidu märkamata. Meelespeast saab juba septembri algul kogu aasta olulised ülesanded üle vaadata. Eriti kasulik on meelespea alustavale klassijuhatajale.
07:24 KLASSIJUHATAJA KUULSUS. Märgiti, et klassijuhataja töö ei eelda telepildis ja klantsajakirja kaanel olemist. Klassijuhatajad töötavad oma 30 õpilase, mitte universumi nimel. Samas märgiti, et lastevanemate hulgas võib klassijuhataja olla väga kuulus. Kui terve klass tuleb aastate pärast klassijuhatajale külla, siis näitab see, õpilaste hulgas on ta kuulus. Lisati, et HTM tunnustab teiste õpetajate kõrval ka klassijuhatajaid. Kui õpilased esitavad oma klassijuhataja tunnustamiseks, on see midagi väga suurt. Lõpuks lisati, et tänapäeval saab klassijuhataja ennast ka ise sotsiaalmeedias tuntuks teha ja nii on mõnelgi klassijuhatajal sotsiaalmeedias juba väga palju jälgijad. Kogu projekt keskenduski sellele, kuidas klassijuhatajat toetada, et ta saaks olla rohkem nagu kunstnik ja peaks vähem tegelema selliste mehaaniliste asjadega nagu näiteks pintslite pesemine jms.
10:49 AINEÕPETAJA LOOB KLASSIST MEESKONNA. Kui klassijuhatajal on oma klassis vähe tunde, näiteks keeletunnid ainult poolele klassile, siis tuleb tal teha klassist meeskonna kujundamise nimel koostööd aineõpetajatega. Arvati ka, et kõik õpetajad võiksid olla klassijuhatajad ja et igal õpetajal peaks olema 10–15 õpilast, kellega tegelda. Aineõpetajaid kutsutakse ekskursioonidele kaasa, niisugust koostööd tehakse. Paljudes koolides tehakse pea igas tunnis rühma- ja paaristööd, mis kujundab samuti klassi meie-tunnet.
16:33 MIDA VÕIKS KLASSIJUHATAJA SENISEST ROHKEM TEHA? Arvati, et klassijuhataja peaks laskma õpilastel rohkem iseseisvalt ära teha, et nad saaksid vastutamist harjutada. Klassijuhataja peaks õppima, kuidas saada rohkem tehtud, tehes ise vähem. Arvati, et tuleb lasta õpilastel rohkem vastutamist ja ühistegemist harjutada. Lisati, et klassijuhataja peaks oma õpilastega ka lihtsalt koos olema, et nendega rääkida ja neid kuulata. Klassijuhataja kontakttunnid peaksid olema niisamuti arvestatud nagu ainetunnid.
Lisa kommentaar