„Võtan oma pintslid, hingevärvid valmis sean, lõuendiks las olla terve õu …!“ Need Airi Liiva laulu „Maalides head“ sõnad hinges kõlamas, lähemegi õue. 

Lasteaialastega hakkasin aktiivsemalt õuekunstiga tegelema samal ajal kui oma kaksikute Aaron Huberti ja Adeele Dorisega. 2020. aasta sügisel lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle läinud, võtsin endale õppeaasta eesmärgiks teha võimalikult palju kunstitegevusi rühmaruumist väljaspool. Maipõrnikate rühma 2–3-aastaste lastega viisingi õppeaasta jooksul õues ja õuesõppeklassis läbi 70 kunstitegevust. 

Kunsti saab õues teha igal aastaajal. Lisaboonus on see, et Kolde lasteaias on õuesõppeklass. Nüüdseks on lisandunud igale rühmale oma laud, tänu millele on tegevust parem planeerida. Õuekunstiga tegelemiseks on vaja vaid pealehakkamist ning enda ja laste lennukaid mõtteid. Ma ei ole veel kohanud last, kes ei sooviks vee või mudaga maalida. Lapsed, kes kardavad käsi värviseks teha, pelgavad seda nii toas kui ka õues, aga see hirm läheb ruttu üle, kui nad aru saavad, et värvidega tegutseda on ülimalt tore. 

Ühest ideest kasvab koos lastega mitu uut

Maalinud oleme paberile, papile, riidele, savile, plastiliinile, kilele, looduslikele esemetele (kivid, kastanid, tõrud, oksad, puulehed), ruumilistele esemetele (näiteks papptops, klaaspurk, lillepott, tikutops, munakarp, paberirull, pall, plastmassist või puidust muna, puidujäägid jne). Ühest õpetaja ideest võib laste kaasabil kasvada välja mitu uut, kuni märkamatult oledki lastega kuu aega järjest liivakunsti teinud. Kiletatud värviliste kujundite ja liivaga oleme teinud väga palju kunstitegevusi, meisterdanud valmis valgusfoorid, mustrid, liivaehitised ja palju muud. Oleme liivale joonistanud okste, sõrmede ja mänguasjadega. Liivale on tore ka piparkoogi- või plastiliinivormidega kujundeid teha. Oleme proovinud liiva värvida guaššide ja toiduvärvidega ning kleepinud värvilist liiva oma kunstitöödele kaunistuseks.

Õuekunsti tehes peab olema loov ja tegutsema loodussäästlikult, kasutades looduslikke materjale ning võimalusel loodussõbralikke värve. Looduslikke materjale saab koguda õppekäikudel, samuti saab n-ö ajutist kunsti teha õppekäigul metsa, parki või mere äärde. Siis jääb looduslik materjal pärast tegutsemist samasse kohta, lasteaeda ei võeta midagi kaasa. Kui lapse taskusse hiilib mõni kivike, ei tohi seda keelata, sest suur on rõõm, kui see kivi juhtub olema selline, millega saab asfaldile joonistada või kirjutada. Ajutise kunstiga tegelda on lastel sama põnev kui püsivat kunsti teha. Seda saab edukalt telefoniga pildistada – jäädvustada, hiljem on koos tore vaadata ja meenutada. 

Veega maalimine on lõbus igal aastaajal. Selleks piisabki vaid veeanumast, pintslitest ja veest ning lõbus maalimine läheb lahti. Veega oleme maalinud lasteaias asfaldile, kuuriustele ja seintele, kiikedele, pinkidele, murule, puudele. Õppekäikudel metsa või parki oleme veega maalinud ka puudele, samblale, metsateele. Eriti lõbus on, kui vesi juba mustemaks muutub – siis võib veega maalimine minna üle mudaga maalimiseks ja sellest lõbust ei taha küll ükski laps kõrvale jääda.

Käbid, kastanimunad, tammetõrud, pihlakamarjad …

Sume värvikirev sügis on materjali kogumiseks parim aeg. Käbid, kastanimunad, tammetõrud, pihlakamarjad, värvilised lehed, oksad, sammal, kivid, herned, oad, juurviljad, viljapead – kui kõik need kokku koguda, saab palju huvitavat meisterdada. Parim, kui materjale on võimalik hoiustada õuesõppeklassis nagu meil Kolde lasteaias, sealt on käepärane vajalikku võtta. Juurviljad ja marjad lähevad esmakasutusse. Seibideks lõigatud juurviljad sobivad hästi templitrüki tööde jaoks: näiteks Hiina kapsa ja guaššvärviga paberile trükki tehes jäävad paberile kaunid lilleõied, millele saab varred ja lehed juurde maalida. Laste idee oli pärast aialippidele veega tehtud kartulitrükki joonistada nende samade kartulitega pildikesi ka asfaldile. Järgmisel päeval katsetasimegi pooliku kartuliga, porgandi- ning kaalikaviiluga asfaldile joonistamist. Kõige paremini tuli see välja kartuliga, mis on tärkliserikas ja jääb asfaldile joonistades paremini näha. Vilja ja marjadega saab samuti toredaid trükke nii guaššvärvide kui ka veega. 

Sügisande saab tükeldatult ja kuivatatult kasutada kleepetöödes. Naaskliga augustades ning tikke abivahendiks võttes saab nagu vanastigi kastanimunadest valmistada toredaid kastaniloomi ja muid tegelasi. Kastanimune, tõrusid ja käbisid meeldib lastele ka lihtsalt värvida. Nööridega varustatud värvilised käbid on omapärased ja looduslikud jõulukuuse kaunistused. Kastanimunad on justkui šokolaadikommid, mis liivakookidele pannes muudavad koogid kauniks ja isuäratavaks. 

Oksaga saab joonistada liivale ja mullale mis tahes teemal, meie näiteks joonistasime tasapinnalisi geomeetrilisi kujundeid ja muinasjututegelasi. Oksale saab maalida ja maalitud oksa kasutada lillevarrena või siis näiteks karvatraati ümber oksa pannes meisterdada ämbliku või hambaharja. Kinnitades oksale külge pallist pea, saab sellest meisterdada inimesi või nukke. 

Sellel õppeaastal võtsime eesmärgiks teha oma kunstitöödele raame. Isade portreedega papptaldrikud ümbritsesime ubadest raamidega. Herned, sammal, oksad, marjad ja viljapead on samuti tore materjal kunstitööle raami tegemiseks, samuti kasutasime piltidele raami saamiseks pildi serval juurviljatrükki.

Päkapikkude jalajäljed jahus ja vatist lumehanged

Laste suurimad talvised rõõmud – jää ja lumi – on parimad tasuta kunstivahendid. Kui lume saabumist ei jõua ära oodata, saab kasutada lume jäljendamiseks tärklist, mis krudiseb nagu lumi. Aga ka jahu, vatti, vatipatju, vatiini, kunstlund, valget lõnga, valget guaššvärvi, augurauaga valgest paberist lõigarud ringe, habemeajamisvahtu, hambapastat. Habemeajamisvahu ja guaššvärvide abil oleme lastega koos teinud ka marmorpaberit. Maipõrnika rühma kaheaastaste lastega tegime jahule toredat päkapikkude jalajälgede trükki ja lumesaha radasid. Vatti kasutasime lumise metsaaluse kujundamiseks ning vatipatjadest valmisid lumeootuses vahvad lumememmepildid. Pilti saab ruumilisemaks muuta vatti detailide alla kleepides ja vatist saab ka kohevaid lumehangi kokku kuhjata. Auguraua paberringide abil saab meisterdada mitmesuguseid sahisteid (muusika tegemiseks) või imiteerida pildil lumehelveste langemist. Vatitiku ja valge guaššvärvi abil oleme samuti lund ja lumesadu piltidele lisanud.

Lund ja jääd saab ise meisterdada, värvida ja sulatada. Lumest saab ehitada, lumele saab värvidega maalida ning okste, käte või jalgadega joonistada. Lumeinglite tegemine ja nende imetlemine on üks laste lemmikkunste. Värvilise jää saladus on värvid (guaššvärvidele võiks võimalusel eelistada looduslikke), samuti on efektsed marjad jäätunud vees. Talviseks lindude toitmiseks ning niisama silmailuks valmistasime jääkohviku – fooliumalusele raputatud marjad ja seemned valasime üle veega ning jätsime õue jäätuma, hommikul sidusime nöörid külge ja panime puuoksale rippuma.

Lilletrükk ning muda ja veega maalimise mõnu

Kevad meelitab kunsti sisse lilled ja liblikad, putukad ja tärkava looduse, päikesepaiste ja linnulaulu. Kevadel on nutikuus aprillis õige aeg teha robokunsti. Robot Sphero abil oleme maalinud pildi tausta kirjuks ja toredaks, Bee-Boti või Blue-Botiga on tore joonistada ringjaid vorme (näiteks seebimulle, päikest), maastikurobotit ja Ozoboti robotit oleme samuti kunstitegevustes kasutanud.

Kriidid, joonistavad kivid, paber ja pliiats on väga head, jäljendamaks tärkava kevade tunnuseid ja ülestähendusi. Kevadel saab enne emadepäeva maalida, voolida, meisterdada, fotografeerida lilli ja külvata lilleseemneid. Lilletrükk on tore nii kevadel kui suvelgi.

Suvesse jääb muda ja veega maalimise mõnu. Liivakunst ei jää suvel ühestki lapsest sammukestki maha. Muudkui kujunda, loo ja naudi, üksi ja koos sõpradega. Tore ongi, kui järgmiseks päevaks on kunst kadunud, saab uue ja huvitavama luua. Kõigepealt kriitidega keksumängukastid asfaldile ning siis metsa ja mere äärde koos sõpradega meisterdama, sest käes on ajutise kunsti tippaeg! 

Sel õppeaastal kutsus Kolde lasteaia maskott Tibu kord kuus lapsi endaga õuekunsti tegema. Seda kunstiettevõtmist korraldasid rühmaõpetajad kordamööda. Veebruaris meisterdasid kõigi rühmade lapsed Maipõrnikate rühma õpetajate Maret Jaanimäe ja minu juhendamisel puuokste ja vatipallikeste abil pajutibusid. Õppeaasta jooksul said lapsed teha QR-kunsti, kriitidega joonistada kadrisante (silmadeks kastanid), luua looduslikest materjalidest oma rühma putuka, kleepida lehtedest tibu jne jne.

Iga aastaaeg pakub õuekunstiks lõputult võimalusi, tuleb ainult loovus vabaks lasta.