---

Stefan Rahmstorf, Hans Joachim Schellnhuber „Kliimamuutus: diagnoos, prognoos, teraapia“ (2021)

Raamatu on koostanud kaks juhtivat Saksamaa kliimateadlast ja eesti keeles on see Tallinna Ülikooli kirjastuse sarja „Bibliotheca scientiarum vitae“ avateos.

Teos on jaotatud viieks peatükiks, mis käsitlevad kliimaga seotud teemasid. Esimeses peatükis on välja toodud kliimaajaloo uurimine: teadlaste uurimismeetodid ning andmete tõlgendamine. Lisaks analüüsitakse raamatus miljonite aastate vältel aset leidnud kliimamuutuseid. Globaalset soojenemist käsitlevas peatükis keskendutakse selle tekkepõhjustele. 

Järgneb ülevaade kliimamuutuse negatiivsetest tagajärgedest loodusele, inimeste tervisele ja ühiskonnale tervikuna. Kõige lõpus pakuvad autorid lahendusi: mida inimkond saab teha kliima kaitseks, nt kuidas vähendada heitkoguseid ja piirata globaalse temperatuuri tõusu. Avatakse lühidalt ka Kyoto protokolli ja Pariisi kliimakokkuleppe sisu. 

Teos on kompaktne ja ülevaatlik, mahult mõistlik. Soovitan raamatut lugemiseks õpetajatele.

Karin Pere, Sääse raamatukogu raamatukoguhoidja

---

Bill Bryson „Jalutuskäik metsas“ (2021)

Bill Brysoni raamat „Jalutuskäik metsas“ räägib tema seiklustest Apalatši matkarajal, mis asub Ameerika Ühendriikides, läbib 14 osariiki ning mille pikkus on enam kui 3400 kilomeetrit. 

See on haarav reisikiri, kus autor kirjutab mitte ainult oma seiklustest ja kogemustest, vaid ka loodusest: puudest, taimedest, loomadest ning looduskaitsest ja ökosüsteemide olulisusest. 

Raamatu läbiv teema on inimese suhe loodusega ning vajadus seda austada ja kaitsta. Raamat avardab lugeja silmaringi, seal on palju huvitavaid fakte, nt saame teada, et baribalidele ehk Põhja-Ameerikast pärinevatele karudele maitseb Snickers. Raamat on hästi kirjutatud ning iga leheküljega huvi vaid kasvab.

„Jalutuskäik metsas“ sobib õpetajatele ja gümnasistidele, raamat suunab loodust hindama ja seda nautima.

Marina Mitina, Sääse raamatukogu juhataja

---

Andres Tõnisson (koostaja) „Loodushoiu sajand: Eesti looduskaitse 1910–2010“ (2014)

Väga põhjalik ja rohke pildimaterjaliga raamat uurib Eesti looduskaitse arengut ja saavutusi saja aasta jooksul. Esimesed mõnikümmend lehekülge kirjeldavad sellele eelnenud aastakümneid, mil looduse kaitsmise idee alles idanes. 

Edasi liigutakse radadel ja nimedega, kes on tuttavad ka laiemale lugejale: Johannes Käis, Gustav Vilbaste, Eerik Kumari. Seejärel on lugejal võimalus tutvuda looduskaitse arenguga eri perioodidel: 1941–1957, 1958–1989 ja 1990–2010. 

Välja on toodud looduskaitsealad, klubid ja seltsid, mis tegelevad mõne kindla liigi kaitsmisega. Raamatust leiab huvitavaid fakte, näiteks Käsmu Lemeti rahnu taheti kasutada Tallinnas Peeter I ausamba alusena, kõrgete transpordikulude tõttu jäi kivi aga oma kohale.

Raamat sobib gümnasistidele, kutsekooliõpilastele ja õpetajatele.

Aet Altement, Sääse raamatukogu raamatukoguhoidja