Mõnikord võib siin-seal komistada kohmakatele lausetele stiilis „Nägin turul pagari, kellelt me saia ostame, naist“ ja „Esikus seisis tädi Mari, kes oli juba ära läinud, vihmavari“. Selge, et säärased rohmakad laused ei sünni hea keelevaistu toel ega loomuldasa ladusas suulises kõnes. Pigem kohtab neid kirjalikes tekstides ja on kohe näha, et nende kirjapanija on nahast välja pugenud, olemaks korrektne ja reeglitruu, kuid on esiteks korrektsusetaotlusega üle pingutanud ja teab teiseks vaid poolt reeglit.

Küsimus seisneb siin selles, kuidas relatiivlause peaks oma põhja suhtes paigutuma. Relatiivlause on täiendlause, „mille asesõnaline sidend tähistab sedasama olendit, asja või nähtust, mis see sõna, mille juurde täiendlause kuulub“ (Mati Erelt, „Lause õigekeelsus“, 2019). Toodud näidetes algavad relatiivlaused asesõnadega „kellelt“ ja „kes“; esimesega algav relatiivlause kuulub „pagari“, teisega algav relatiivlause „tädi Mari“ juurde.

Ja enamasti paikneb relatiivlause tõesti vahetult selle sõna järel, mille juurde ta kuulub, nagu näiteks lauseis „Sai, mida ma sõin, oli kõva“ ja „Panin vihmavarju, mille tädi Mari oli maha unustanud, kappi“. Mis aga ei kehti juhul, kui see sõna on ise omastavas käändes täiend! „Vahetult selle täiendi järele relatiivlauset panna ei saa, sest omastavas käändes täiendit ei saa oma põhisõnast lahutada“ (samas).

Niisiis tuleks ka loo alguses toodud laused kuidagi ümber teha. Üks võimalus on tõsta relatiivlause omastavas käändes täiendi („pagari“) põhja („naist“) järele, lisades täiendi ette relatiivlausele viitava asesõna (siin on sobivaks asesõnaks „selle“): „Nägin turul pagari, kellelt me saia ostame, naist“ > „Nägin turul selle pagari naist, kellelt me saia ostame“. Juba ongi lause ladusam, loomulikum, loetavam kui enne – siis, kui see oli vägisi allutatud reeglile, et relatiivlause paikneb vahetult selle sõna järel, mille juurde ta kuulub.

Relatiivlausest saab ka üldse loobuda, asendades see lauselühendiga või kujundades ümber iseseisvaks lauseks: „Esikus seisis tädi Mari, kes oli juba ära läinud, vihmavari“ > „Esikus seisis juba ära läinud tädi Mari vihmavari“, „Esikus seisis tädi Mari vihmavari. Ta oli juba ära läinud“.

Teistelgi sarnastel juhtudel saab relatiivlause asemel kasutada mingit muud lausekonstruktsiooni, asendada omastavas käändes täiendi näiteks määrusega vms: „Pagari, kellelt me saia ostame, naine on väga kena“ > „Meile saia müüva pagari naine on väga kena“, „Pagaril, kellelt me saia ostame, on väga kena naine“; „Vihm kastis tädi Mari, kes lahkus vihmavarjuta, riided läbimärjaks“ > „Tädi Mari lahkus vihmavarjuta, nii et vihm kastis ta riided läbimärjaks“, „Vihm kastis tädi Mari riided läbimärjaks, sest ta lahkus vihmavarjuta“.

Kogu eelnenud jutt võis näida väga spetsiifiline, aga tegelikkuses asi nii hull ei ole. Kui lause tundub kohmakas ja imelik, siis tasub lihtsalt mõelda, kuidas saaks sama asja väljendada pisut teisiti, kusjuures säärane ümbersõnastamine ei eelda mingite keelereeglite ja -terminite valdamist. Grammatiliselt võimalikke ja ortograafiliselt korrektseid lausevariante, millega üht ja sama mõtet vahendada, on tohutult palju; keeleteadlane ja tõlkija Henno Rajandi on seda nimetanud „määratuks lauseliseks sünonüümiaks“.

Rohkem näiteid ja nõuandeid relatiivlause paigutuse kohta leiab juba osundatud Mati Erelti raamatust, lisaks Erelti ja Helle Metslangi toimetatud „Eesti keele süntaksist“ (2017). Siinset põgusat käsitlust jäägu aga lõpetama mõned asjakohased laused, mida lugeja võiks huvi korral proovida ühel või teisel viisil paremaks kohendada.

„Käisin sõbra, kes elab Kopli liinidel, juures külas“, „Trepil seisid Jüri, kellest endast polnud lõhnagi, porised saapad“, „Ajakirja Eesti Loodus, mida ma äsja lugesin, järgi hävitab raamatuskorpion raamatutäisid“, „Teose, mis on autorikaitse all, aga mille õiguste omaja ei ole teada, nimetus on orbteos“, „Uute tossude, millest ta lausa und näeb, ostmiseks ei ole tal praegu raha“, „Vanake elas kasside, keda oli kümnete kaupa, keskel“, „Sellele reisile, millele me puhkuse ajal läheme, mineku mõte tuli meile ühel ajal“.