Rabas liikumist õppimas. Paremal Eesti Mälu Instituudi vanemteadur ja Eesti Sõjamuuseumi teadur Peeter Kaasik. Fotod: Eli Pilve

Sügiskool kutsub 

Rabas liikumist õppimas. Paremal Eesti Mälu Instituudi vanemteadur ja Eesti Sõjamuuseumi teadur Peeter Kaasik. Fotod: Eli Pilve
3 minutit
59 vaatamist

Gümnasistid on tänavu juba teist korda oodatud metsavendluse sügiskooli, kus saab teada, kuidas toimus ajalooline relvastatud vastupanuvõitlus Nõukogude võimule, aga õpitakse ka praktilisi oskusi looduses ellujäämiseks.

Eesti Mälu Instituudi ja Eesti Sõjamuuseumi koostöös läbiviidava programmi eesmärk on hoida elus metsavendade mälestust ning väärtustada nende meeste ja naiste võitlust iseseisva Eesti Vabariigi taastamise nimel. 

Teises maailmasõjas eestlastel häid valikuid ei olnud. Rahvusvahelise õiguse vastaselt korraldasid okupeeritud Eestis mobilisatsioone nii Saksamaa kui Nõukogude Liit. Neil, kes võõras väes sõdimisest pääseda tahtsid, jäi üle põgeneda üle mere Soome või minna metsa.  

Talvepunkri plaan.

Mida tähendas elu metsas 80 aastat tagasi, sellest annabki ühe nädalavahetuse vältel ülevaate metsavendluse sügiskool. Programm keskendub relvastatud vastupanuliikumise ajaloole Eestis, tehes seda praktilisel ja mängulisel viisil, mida ei anna võrreldagi tavalise ajalootunniga klassis. Noored saavad ennast proovile panna olukorras, kuhu enamik neist ilmselt muidu ei satuks, ja proovida metsaelu omal nahal. Esmaseid praktilisi juhtnööre looduses ellujäämiseks jagavad kogenud spetsialistid.

Metsavendluse sügiskooli raames külastavad õpilased lahingupaiku ja punkrikohti ning kuulavad ajaloolaste loenguid. Kes olid metsavennad ja milles seisnes nende tegevus, millist kahju suutsid nad tekitada Nõukogude okupatsioonivõimule, milline oli nende enda saatus ning missugust teavet saame metsavendluse kohta arheoloogilistelt väljakaevamistelt, on vaid mõned teemad, mida sügiskoolis käsitletakse. 

Et saada aimu, millistes tingimustes tuli omal ajal metsas vastu pidada, elavad õpilased välilaagris, õpivad lõkkel süüa tegema ning saavad ülevaate ellujäämise baasoskustest. Muidugi ei saaks metsavendlus enam kunagi olla päris selline nagu toona, sest maailm on muutunud ja tehnika arenenud – sellestki räägitakse sügiskoolis. Looduses hakkamasaamise põhimõtted on aga universaalsed ja nende tundmine ei jookse mööda külge alla kellelgi. Lisaks aitab selline väliõpe mõista ajaloolise metsavendluse igapäevaelu raskuseid ja riske, tuues akadeemilised teadmised praktikasse. Programmis sisalduvad dokumentaalfilmid endistest metsavendadest lisavad inimliku mõõtme – selline oli päris inimeste päris elu.  

Relvastatud vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule suudeti põhiosas murda 1950. aastate lõpuks, kui küüditamiste ja kolhoosi sundimise tagajärjel lõigati ära metsavendade viimane tagala ja tugi kohalike talunike näol. Toona oli tegemist meeleheitliku pingutusega lootusetutes tingimustes iseseisvuse nimel. Praegu elame vabas riigis, aga sellel vabadusel on hind, mida maksid teised enne meid. Me ei tohi neid unustada. 

Tänavune metsavendluse sügiskool toimub 27. ja 28. oktoobril. Info kandideerimise kohta saadetakse koolidesse õppeaasta alguses. 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Muuseumid ravivad koolitüdimust

Mõni aeg tagasi potsatas Juhan Liivi muuseumi postkasti Viljandi Kesklinna Kooli ajaleht koos postkaardiga, millel muuhulgas kirjas: „Käisime 9. klassiga…

4 minutit

Aktiivõppeprogramm ei ole tuim tuur

Olen väga suur muuseumide aktiivõppeprogrammide armastaja ja harrastaja. Kuna töötan Miina Härma Gümnaasiumis, pärineb minu kogemus suuresti Tartu linnast….

4 minutit

Nukuteatrimuuseum kutsub teatrisse

Uuel aastal täieneb Nukuteatrimuuseumi haridusprogramm millegi erakordsega. Koostöös Eesti Noorsooteatriga jõuab esimest korda publiku ette lavastuslik muuseumitund „Teatrinukkude salamaailm“. Laval…

1 minut
Õpetajate Leht