Fotod: EuroSkills Gdansk 2023 ja kutseharidus.ee

Viis kutseoskustega noort tulid Gdanskist medaliga

Fotod: EuroSkills Gdansk 2023 ja kutseharidus.ee
10 minutit
341 vaatamist
2 kommentaari

Rahvusvahelised noorte kutseoskuste võistlused EuroSkills 2023, mida peeti äsja Poolas Gdanskis, lõppesid Eesti esindusele edukalt – medaliga neljal alal. Kaheksa võistlejat jõudis esikümnesse.   

Pingelistel võistluspäevadel väga tugevas konkurentsis olid meie võistlejaist tublimad graafilise disaineri erialal Tartu Kunstikooli esindaja Carol Soovik, kes tõusis 715 punktiga 6. kohale. Teda juhendas eksperdina Tartu Kunstikooli kujundusgraafika erialajuht Janika Nõmmela. Vaid ühe punkti võrra väiksema tulemusega, 714 punktiga saavutas oma erialal samuti 6. koha ehitusviimisteja Tallinna Ehituskoolist Marleen Mikk, keda juhendas kooli juhtõpetaja Terje Jaksen.  

703 võidupunktiga lõpetas 8. kohal kokk Renate Paevere Tallinna Teeninduskoolist, juhendajaks-eksperdiks sama kooli kutseõpetaja Kristi Tiido. Pea sama suure skooriga – 700 punktiga lõpetasid võistluse ja tõusid 6. kohale rätsepad Katrin Tšupina ja Laura Reimets Tallinna Tööstushariduskeskusest. Nende ekspert oli kutseõpetaja Diana Tuulik. Kõik nimetatud viis noort pälvisid võistlusel meisterlikkuse medali. Selle saavad võistlejad, kes koguvad üle 700 punkti.

Tugev konkurents

Terje Jakseni hinnangul läks Marleen Mikul väga hästi. Tema erialal oli võistlejaid 15 riigist. „Esindatud olid kõik eelnevalt väga häid tulemusi näidanud riigid, konkurents oli väga tugev, oli WorldSkillsi kogemusega võistlejaid,“ kommenteeris Jaksen.

Ta kirjeldas viimistleja ülesandeid, enne võistluste algust tuli pinnad ette valmistada: seinad lihvida, pahteldada, kruntida, värvida liistud, pahteldada uksed. Ülesanded olid ukse värvimine, tapeetimine, värviharmoonia segamine, kiirvõistlusena kujundi seinale teipimine ja värvimine, etteantud joonise pinnale kavandamine millimeetrise täpsusega ja selle värvimine, tähtede ja aastaarvu pinnale kavandamine ja värvimine ning vabakava. Viimane oli võistleja enda valikul etteantud reeglite järgi teostatav töö, mille kavand tuli eelnevalt esitada peaeksperdile.

„Marleenil õnnestusid kõik moodulid hästi,“ nimetas Jaksen. Värvide segamises oli meie võistleja lausa parim. „Arvan, et medali tagas Marleeni tubli töö ettevalmistusperioodil. Ta oli väga pühendunud, väga hea võistlusnärviga ja viisakas.“ Jaksen lisas, et seekord oli võistlustel väga palju ettearvamatut ja ka eksperdina tuli olla iga hetk muudatusteks valmis.

Napp vahe võitjaga

Ka koka eriala ekspert Kristi Tiido oli meie võistleja Renate Paevere tulemusega väga rahul. Vahe võitjaga oli vaid 25 punkti, mis on Tiido sõnul väga hea tulemus. Kokku võistles 24 noort kokka.

Kokkade ülesanded jagunesid kolme päeva peale selliselt, et esimesel päeval tuli valmistada Vahemere mõjutustega kalasupp, selle juurde Rouille kaste ja küpsetis pärmiga. Teine sama päeva ülesanne oli teha dekonstrueeritud Hispaania tortilla. Teise päeva road olid prantsusepärane cromesquis (krõmpsuvad täidisega taignapallikesed) ja magustoit juursellerist ning mustast piprast. Kolmandal päeval tuli valmistada Beef Wellington ja vegan magustoit, kus ei olnud lubatud kasutada ühtegi suhkrut, kuid tooraineteks olid sidrun ja apelsin.

Ülesanded olid Tiido hinnangul keerulised, kuid huvitavad. Need olid ette teada, ent kohapeal oli  muudatusi toorainetes ning lisaks tuli sooritada toorainete tundmise test. 

Tiido sõnul on kokkadel konkurents alati väga tugev ning võrdseid võistlejaid palju. Kuldmedali sai Šveits, hõbeda Rootsi ja pronksi Prantsusmaa.

Ülesanded kätte alles kohapeal

Tallinna Ehituskooli juhtõpetaja Meeta Heinaste kiitis oma kooli esindajat, plaatijat Artur Reinvarti, kes tuli seitsmendaks tugevate konkurentide kõrval Austriast, Saksamaalt ja Prantsusmaalt. Arturile oli võistlus eriti pingeline, sest ülesannetega sai ta tutvuda alles pool tundi enne töö algust. „Raske oli, aga me saime hakkama,“ rõõmustas Heinaste. „Artur sai ülesande valmis siis, kui kõlas vile.“ Heinaste rääkis, et mõnel maal harjutatakse suurvõistluseks ühe kindla võistlejaga pikka aega, mõnel pool on neile ette nähtud stipendium ja treenereid on rohkem kui üks. Meie anname rohkematele võimaluse konkureerida ja suure treenimise aeg on suvel, kui juhendajatel on puhkus. Eesti võistlejad olid tema sõnul väga tublid, sest õppisid lühikese ajaga väga palju. Nad tegid oma tööd lõpuni ja andsid endast parima.

Erakordne kogemus

Ettevõtlusoskuste võistlus (Entrepreneurship/Business Development Team Challenge) toimub alates 2012. aastast, kuid on seni olnud väljaspool n-ö ametlikke võistlusalasid vähese osavõtjate arvu tõttu. Eesti osales teist korda, esimene kogemus saadi 2021. aasta EuroSkillsil Grazis, kus meie võistlejad Sander Aukust ja Frank Karro saavutasid 4. koha.

Sel alal võistlevad kaheliikmelised tiimid, kes kolmel päeval täidavad moodulite kaupa etteantud ettevõtluse ja äriarenduse ülesandeid. Võistlustöid hindavad ekspertidest hindamismeeskonnad, igale hindamiskriteeriumile annab hinde kolm eksperti, tutvustas võistlust Kuressaare Ametikooli IT- ja ettevõtluse juhtõpetaja ning võistluste ekspert Jane Mägi.

Ettevõtlusoskuste võistlusülesande lahendamine eeldab Mägi sõnul häid teadmisi ja oskusi majandusest ja ettevõtlusest, sh finantsidest ja juhtimisest. Gdanskis koosnes võistlusülesanne kümnest moodulist, millest kaheksa teemad olid eelnevalt teada ja kaks loositi kohapeal osalevate riikide ekspertide koostatud lisamoodulitest. Kolme päeva jooksul tuli võistlejatel näidata oma teadmisi ja oskusi nii kirjalikult kui suuliselt äriplaani ja ärimudeli koostamises, sihtgruppide analüüsis, turundusplaani koostamises, äriprotsesside ja organisatsioonistruktuuri kujundamises, jätkusuutliku arengu kavandamises, hinnakujunduses, toote lansseerimises, eelarvete koostamises ja kasumianalüüsis. Kõiki mooduleid esitleti avalikel esitlustel.

Kuressaare Ametikoolis koka eriala kutsekeskhariduse omandanud Sass Kesküla ja Meelis Teder tulid Mägi sõnul hästi toime kõigi ülesannete ja esitlustega, konkureerides võrdväärselt ülitugeva ettevõtlusõppega riikide tiimidega. Medalid jaotati Šveitsi (kuld), Austria (hõbe) ja Rootsi (pronks) vahel.

Mägi avaldas, et meie noormeeste ettevalmistus võistlusteks algas kevadel ja sai suurema hoo sisse suvel, kui selgusid täpsemad juhised. Mägi sõnul ei õpetatagi meil kutsekeskhariduses mitmeid teemasid nende võistluste tasemel, mistõttu pidid meie noormehed leidma suvel palju aega õppimiseks ja harjutamiseks. Mägi tundis rõõmu, et noormehed võtsid ettevalmistust kohusetundlikult ja pühendumisega ning andsid endast parima.

„EuroSkillsi ettevõtlusoskuste võistlusel osalemine on igale võistlejale „üks kord elus“ kogemus, mis jääb neid saatma tõenäoliselt veel pikaks ajaks,“ arvas Mägi. „Usun, et see on igale võistlejale arenguhüpe erialases, sotsiaalses ja kultuurilises vaates.“

Erialane areng ka ekspertidele

Mägi lisas, et väärtuslikku professionaalset arengut pakub EuroSkillsil osalemine ka ekspertidele, kes enne võistlust töötavad võistlejate juhendajatena ja ettevalmistuse korraldajatena ning võistluse ajal rahvusvahelises ekspertide tiimis hindajatena. „Mis veel annaks parema võimaluse süveneda eri riikide ettevõtlusõppesse ja koguda inspiratsiooni kui valminud võistlustööde põhjalik hindamine, detailsed arutelud ekspertidega, konsensuse saavutamine eri lähenemisviiside vahel?“ kommenteeris Mägi ekspertide rolli.  

„Oleme tänulikud võimaluse eest olla „United by skills“ (oskuste kaudu ühendatud. – A. P.), nagu ütleb äsja lõppenud EuroSkillsi slogan,“ lisas juhtõpetaja Jane Mägi.


Kogemus on kõige suurem võit

8. koha saavutanud maastikuehitaja eriala kaksikvõistkonna liige, Räpina AK vilistlane ja Eesti Maaülikooli üliõpilane Siim-Robin Noorem:

Võistluspäevad olid väga rasked, 600 võistlejaga suurüritus lisas veelgi pinget. Eelmise aasta WorldSkillsil osalemine aitas väga palju pingega toime tulla ja valmistas korralikult ette, kuid sellist rahvamassi ei osanud ette kujutada.

Eelmisel aastal oli võistlus palju raskem, kuna siis polnud veel nii palju kogemust. Mu esimene suur võistlus oli kohe maailmameistrivõistlused, kus olid oma ala parimad üle maailma nagu ka seekord. Nüüd sain võistelda koos Euroopa parimatega ning selle üle olen väga tänulik. Suur osa sellest võistlusest oli minu ja meeskonnakaaslase Arturi koostöö ja tänu sellele saime väga hästi hakkama.

Võistlus läks hästi. Olen maastikuehituse erialaga tegelenud palju nii, et olin oma elemendis. Kõige raskem oli teine päev, siis oli kõige rohkem ülesandeid, pidime valmis saama kõik puitrajatised ja istutama hulgaliselt taimi ning see päev pani meid proovile. Viimasel päeval õnneks läks kõik täpselt nagu pidi, aega jäi üle ja taimed said kujundatud väga ilusti.

Olen tulemusega väga rahul, kuid kuna konkurents oli väga tugev ja eespool olijatel olid väga väikesed punktierinevused, siis seekord medalit ei tulnud. Sellest jäi puudu väga vähe ning eks ikka on sellepärast kurb, kuid võistlus oli ise kõige suurem võit ning kõiki pingutusi ja pisaraid väärt. See kogemus on ise üks suur kuldmedal.


EuroSkills Gdansk 2023 tulemused

I koht: Šveits 16 võistlejat, 12 kuld- ja 3 hõbemedalit.

II koht: Saksamaa 26 võistlejat, 4 kuld-, 9 hõbe- ja 1 pronksmedal, 8 meisterlikkuse medalit.

III koht Ungari 21 võistlejat, 5 kuld-, 1 hõbe-, 4 pronks- ja 7 meisterlikkuse medalit.

Osales 29 riiki. Eestit esindas 19 võistlejat ja 18 eksperti, neist 2 – Raili Laas ja Kristi Tarik peaekspertidena.

Rahvusvahelistel kutseoskuste võistlustel võivad osaleda noored vanuses kuni 25 a (k.a).  

EuroSkills Gdansk 2023 Eesti tulemused

Eriala Võistleja  Koht  Punkte  Medal

Graafiline disainer Carol Soovik         6.       715    meisterlikkuse medal

Ehitusviimistleja    Marleen Mikk       6.       714    meisterlikkuse medal

Kokk Renate Paevere      8.       703    meisterlikkuse medal

Rätsep         Katrin Tšupina ja Laura Reimets         6.       700          meisterlikkuse medal

Restoraniteenindaja         Karolina Lass        12.     694

Sõiduautotehnik    Enrico Müganen    11.     691

Plaatija         Artur Reinvart       7.       684

Maastikuehitaja     Siim-Robin Noorem ja Artur Kusnets 8.       683

Ehituspuusepp       Rasmus Jõesaar               8.       680

Keevitaja     Kaur-Gabriel Rajasalu     12.     672

Veevärgi tehnik     Artjom Krutilov    13.     672

Florist          Hanna Grete Toiger         10.     671

Elektrik       Vladislav Grigorjev        14.     661

Etevõtlusoskused  Sass Kesküla ja Meelis Teder    8.       660

Vastuvõtu administraator Kelly Pindek         13.     658

Müürsepp    Marvis Morel        12.     530   

Kommentaarid

  1. Järsku küsiks asjaosaliste käest, et kuidas Shveits suudab oma inimeste tööoskusi nii arendada, et ollakse teistest peajagu paremad?

    peeter

  2. Kohapeal käinuna tean, et Šveits panustas väga palju harjutamisele ning treenimisele. Ettevalmistus oli tugev ja pikaajaline. Ettevõtted toetasid rahaliselt, et õppur ja juhendaja saaks harjutada ning kõik vahendid oleks olemas.
    See vahe ongi meie ja Šveitsi vahel. Meie koolides õpetatakse samu tegevusi, millel võistlused baseerusid.

    Indrek

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Koolijuht Ott Pärna: „Rakenduslik keskharidus peab muutuma teadlikuks ja popiks valikuks“

„Üks suurimaid väljakutseid seoses tööturu ja tehnoloogia arenguga on reaalainete…

9 minutit

Kaks kooli, üks missioon: kuidas sünnib Tallinna uus rakenduslik kolledž?

„Usun, et loodava kolledži suurim tugevus on võimalus võtta parim kummastki koolist ja…

9 minutit

Pealinna kutseharidus koondub tööjõuturu vajaduste kohaselt

„Tallinna praegune kutseõppeasutuste võrk muutub reformi tulemusel tõhusamaks, erialade dubleerimine kaotatakse ning paraneb ressursside kasutamine,“…

14 minutit
1 kommentaar
Õpetajate Leht