Iga lasteaednik teab, et hariduse edulugu algab alusharidusest: lasteaiast, kodust, kodu ja lasteaia koostööst. Lapse arengu toetamine ja arengut takistavate probleemide märkamine on lapsevanema ja õpetaja jagatud vastutus. Lasteaiaõpetajalt eeldab see oskust lapse arengut analüüsida ja tema individuaalset arengut toetada, erialast ettevalmistust, motivatsiooni ja koostöövalmidust. 

Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on seatud eesmärgiks, et Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Kas me oleme teel eesmärgi saavutamise poole?

Viimaste aastakümnete hariduskorraldus on määranud õpetaja teenindaja rolli, kus klientideks on laps ja lapsevanem. Õppeasutusel on vastutus ja kohustused, lapsevanemal õigused ning mitmeti mõistetav vastutus. Alles tööd alustavale erialase kõrgharidusega õpetajale selline teenindaja-kliendi suhe ei sobi ning see võib olla ka põhjus, miks noor õpetaja lasteaias ei kohane. Vanemaid kaasamata aga ei ole lapse areng järjepidev ega tõhus. 

Alushariduse kvaliteedi pärast on põhjust muret tunda

Pädevat ja motiveeritud õpetajat ei ole praegusel ajal lihtne leida. Statistika järgi on 52% lasteaiaõpetajatest vanemad kui 50-aastased, 21% üle 60-aastased. 30–40-aastaseid õpetajaid on 20%, nooremaid kui 30-aastasi ligi 7%. Kui eakamad, valdavalt erialase ettevalmistusega õpetajad otsustavad pensionile minna, tekib õpetajate järelkasvuga mure. Positiivne on, et võrreldes 2015/2016. õppeaastaga on Haridussilma andmetel meesõpetajate arv kasvanud 27 õpetaja võrra. 

Hariduspoliitikute suust kuuleb harva lasteaednikele mõeldud sõnumeid – isegi selliste oluliste muudatuste kohta nagu eesti keelsele õppele üleminek või lapse arengut takistavate probleemide varane märkamine. Ainus, millest praegu räägitakse, on alushariduse ja lapsehoiuseaduse eelnõu valmimine ja kooskõlastusringile saatmine, mida kuuleme juba viimased seitse aastat. Tõsi, alushariduse korraldamine ja rahastamine on kohalike omavalitsuste vastutusala, kuid kas hariduse kvaliteet tervikuna ei ole siiski riigi prioriteet? Riik loob võimalused, millest lähtuvalt saab kohalik omavalitsus luua tingimused, ja alles tingimuste olemasolul saab lasteasutus kavandada eesmärgipärase tegevuse.

Lasteaedadele pakutud säästuvõimalused 

Võimalused, mida riik omavalitsustele alushariduse korraldamisel pakub, on säästuvõimalused. Juba on liikvele läinud jutt magistriharidusega lasteaiaõpetaja töötasu alandamisest. Põhjendusega, et kuna lasteaiaõpetaja amet ei eelda magistriharidust, ei pea talle maksma ka sellele vastavat töötasu. Kui selline otsus tõesti tehakse, võib see viia pädevad õpetajad lasteaiast kooli. Juhtide sõnul lähevad juba praegu lasteaiast kooli õpetajaks ka bakalaureuseõppe lõpetanud, sest neil puudub lasteaias töötades palgakindlus. Lasteaia- ja kooliõpetaja töötasu seotuse kokkuleppe tühistamine võib palgalõhet omavalitsustes veelgi süvendada. Lasteaiaõpetajate palga erinevus piirkonniti põhjustab töötajate liikumist omavalitsuste vahel. Kogesime seda ka enne 2012. aastat. 

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lg 5 sätestab, et lasteasutuse õpetaja palga alammääras lepivad kokku kohaliku omavalitsuse ja lasteasutuse õpetajate esindajad. Lasteaedades tehtud küsitluse põhjal selgus, et selliseid kokkuleppeid sõlmitakse üksikutes omavalitsustes. Tartus näiteks annab lasteaiaõpetajatele ja neid abistavatele töötajatele aastaks palgakindluse kollektiivleping, mille väljatöötamisse on kaasatud ka õpetajate ja juhtide esindajad.   

Kuulda on olnud ka kavatsusest kaotada sõimerühmades õpetaja ametikoht. Kust aga leida pädevaid töötajaid lapsehoidjateks? Piinlikult madal töötasu ei motiveeri tööelu alustavat noort. Lapsehoidjat või abiõpetajat tööle võttes olen hakanud tahtmatult vabandama töötasust teada andes, mis on 1000 eurot bruto. Selle saamiseks tuleb teha kaheksa tundi väga vastutusrikast tööd rühmas, kus laste käitumisoskust tuleb alles hakata kujundama, ning koostööd mitmesuguste ootustega lastevanematega.

Pedagoogilise ettevalmistuse tähtsusest

Ei tea, kust pärineb mõttekäik, et lasteaias ei tule täita kohustuslikku õppekava. Tuleb küll. Lasteaia ülesanne on tagada lapse sujuv üleminek kooli, alustades sotsiaalsete oskuste arendamisest kuni õpioskuste eeldusteni välja. Lasteaias lähtub õpetaja riikliku õppekava alusel koostatud lasteaia õppekavast ning iga lapse arenguvajadustest, mis tähendabki lapsest lähtuvat õppeviisi. Lapse arengut ei ole õpetajal võimalik erialateadmisteta toetada. Kahjuks tuleb lasteaeda järjest enam kõneprobleemidega lapsi ning õpetajad teevad 2–3-aastaste kõnetute lastega imet, kui nad on hiljem võimelised tavakooli minema. Kas üksnes lapsehoidjakoolitus või erialane kursus suudab õpetaja pädevuse tagada?

Lasteaias, kus võetakse kasutusele ühe õpetaja mudel, langeb kogu vastutus ühele õpetajale. On häid näiteid, kus lasteaed on sellise töökorralduseni jõudnud lasteaia arengu ja tööpere ühise otsuse tulemusena. Praegusel ajal süveneb pigem suundumus, et kui kahte õpetajat ei leia, piisabki ühest. Aga kui seda ühte õpetajat ka enam ei leia, kas siis käib laps kuni koolini lapsehoius? 

Juba praegu ei pruugi olla rühmas ühtki lasteaiaõpetaja ettevalmistusega õpetajat, kes on pädev analüüsima lapse individuaalset arengut ja oskab last toetada. Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Ilma pedagoogilise kõrghariduseta õpetajale aga ei piisa tööga toimetulekuks üksnes kursustest. Sellisel juhul peab lasteaed ise hakkama õpetaja koolitamisse panustama, kuid riigieelarveline niigi minimaalne koolitusraha on kohaliku omavalitsuse, mitte lasteaia eelarves.

Kaasava hariduse eesmärk ei ole saavutatav

Õpetajad teavad, et lapse arengut takistavate probleemide märkamine ja õigeaegne sekkumine annab tulemusi eelkõige enne kooli. Koolimineku ajaks on oluliste kõne, enesekohaste ning sotsiaalse käitumise oskuste kujunemise otsustav periood juba möödas. Samamoodi on eesti keele kui teise keele omandamine kõige tulemuslikum koolieelses eas. 

Lasteaiaõpetaja on vanematele lapse arenguprobleemidest rääkides enamasti sõnumitooja rollis koos kõige sellega kaasnevaga. Ilma tugispetsialistide toeta jääb õpetaja hätta ning laps abita. Sageli kulub palju veenmist ja aega, et lapsevanem mõistaks ekspertide kaasamise ja lapsele parimate arengutingimuste loomise vajadust eri- või sobitusrühmas. Kaasav haridus ehk õppija erivajadustest lähtuv õpe ei ole pädevate kaasajateta võimalik.

Mida rohkem on lasteaias ebapiisavate koolieelse pedagoogika ja psühholoogia teadmistega ning madalalt tasustatud töötajaid, seda enam on vaja panustada koolil lapse arengu toetamisse. Olulised arenguperioodid aga on siis kahjuks juba möödas.

Juhtide ootused koostööks

Lasteaiajuhi jaoks on keeruline ülesanne töötajate leidmine ja võimestamine ehk personalitöö. Teine sama oluline on juhina motivatsiooni hoidmine, mis on ka juhtide üleriigilistel seminaridel järjest enam arutusel olnud. On ju kriisijuhtimisele viimastel aastatel lisandunud ärevus majanduses ning ühiskonnas tervikuna.

Majanduse langusperioodidel on omavalitsustes nähtud kokkuhoiukohana paraku just lasteaedade eelarvet. Surve minna üle ühe õpetaja mudelile, mille tagajärjel suureneb madalamalt tasustatud töötajate osakaal rühmas, aga ka lasteaia tugispetsialistide koondamine keskustesse on kokkuhoiumeetmed, mis võivad saada esimeseks sammuks hariduse eduloo tühistamisel.

Lasteaiajuhi tunnitöötasu on paiguti sama mis magistriharidusega õpetajal, õppejuhil aga juba madalam. Juhi, sealhulgas õppejuhi tööaeg on kaheksa tundi, kusjuures ma ei tea ühtegi juhti, kelle töö lõppeks töökabinetist lahkumisega. Juht on kättesaadav lasteaiapidajale, töötajatele, lastevanematele 24 tundi ööpäevas, vajadusel ka puhkuse ajal, kuid tema valmisolek ei maksa justkui midagi.

Hariduspoliitilisi eesmärke ei vii riigis ja kohalikul tasandil ellu mitte poliitikud, vaid õppeasutuste juhid. Ühelt poolt peab juht mõistma muudatuste vajalikkust, teisalt olema kindel eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite olemasolus. See eeldab kokkuleppeid ja koostööd, samuti arutelusid ning parimate lahenduste otsimist ja leidmist. Ka raskematel aegadel. Kriisiperioodist saab tuua häid koostöönäiteid paljudest kohalikest omavalitsustest, aga mitte kõigist. Hea koostöö on juhtide ühendusel haridusministeeriumi valdkonna ametnikega, kes on oodatud osalejad kõigil alushariduse juhtide seminaridel. 

Riigi prioriteet näib praegu olevat eestikeelsele haridusele üleminek koolides, ehkki otsuse jõustumisel rõhutati, et oluline on alustada lasteaedadest. Seminare on korraldatud küll ka üksikutele lasteaedade meeskondadele, aga kuna üleminek puudutab kõiki vene õppekeelega lasteaedu, kaasatakse loodetavasti ka nemad.

Arvan, et üksnes eesti keelt valdavate õpetajate tööle asumine vene õppekeelega lasteaedadesse ja neile makstav kõrgem töötasu ei too kaasa soovitud muutusi, kui nende lasteaedade juhtimisstiil ei muutu. Muutused algavad juhtimisest. Narva lasteaedade juhid tegid kevadisel juhtide ühenduse laiendatud juhatuse seminaril suurepärase ettepaneku – saata oma juhid praktikale eesti õppekeelega lasteaedadesse, et saada keele- ja juhtimispraktikat. Kiiresti tekkis pikk nimekiri lasteaedadest üle Eesti, kus ollakse valmis neid vastu võtma. Vaja on vaid leida raha inimeste majutamiseks. 

Lasteaiajuhid on ehk kohaliku poliitika poolt vähem pillutatavad kui koolijuhid, aga turvatunnet peavad nad looma endale peamiselt ise – koos tööpere, lastevanemate ja kolleegidest koosneva tugivõrgustikuga. Loodame, et tekib võimalus ka haridusjuhi kompetentsimudeli rakendamiseks ning omavalitsus toetab ja väärtustab juhtide arengut. Ja et kõrgkoolid saavad raha juhtide motivatsiooni ja supervisiooni alaste koolituste korraldamiseks. 

Majandusraskused ning neist tulenevad seisakud ja muutused ei tohi saada hariduse eduloo tühistamise põhjuseks.