26. septembril kogunenud volikogu otsustas astuda edasisi samme õpetajate streigi ettevalmistamisel palgatingimuste parandamiseks ning pöörduda riikliku lepitaja poole.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) taotles 2024. aastaks õpetaja töötasu alammäära tõusuks 11%, haridus- ja teadusminister esitas valitsusele tõusuks 8%. Riigieelarve läbirääkimistel lepiti aga alammäära tõusuks kokku 1,77%, mis on 31 eurot bruto. Ilmselgelt ei ole see õpetajaid rahuldav tulemus, eriti arvestades prognoositud riigi keskmist palgatõusu ja kestvat inflatsiooni. Palga alammäära protsent mõjutab ka alushariduse ehk lasteaiaõpetajate palkasid. Seetõttu kohtub EHL-i esindus täna ka Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse ja Eesti Lasteaednike Liiduga.

Riiklikule lepitajale Meelis Virkebaule antakse täna üle avaldus ja seejärel on lepitajal viis päeva aega see läbi vaadata, millele järgneb osapoolte kokku kutsumine läbirääkimisteks. EHL-i esimees Reemo Voltri on siiski optimistlik, et valitsus tuleb õpetajatele senisest enam vastu ning nõustub soovitud palgatõusuga. „Kui see ei õnnestu, siis peame streikima hakkama,“ ütles Voltri. EHL loodab, et valitsus saab enne streiki aru probleemi tõsidusest, kuna õpetajad laosvad kogu Eesti ühiskonna edukuse vundamendi. Seega on väärikas töötasu ja õpetajaid toetavad töötingimused Eesti edukuse tagamisel võtmetähtsusega.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Norstat Eesti AS-i korraldatud küsitluse järgi küsiti inimestelt, kuidas nad suhtuvad õpetajate võimalikku streiki ning kui kõrge peaks olema õpetaja palk võrreldes teiste kõrgharidusega töötajate palgaga. 63% toetas võimaliku streiki ning 92% vastanutest avaldas arvamust, et õpetajad peaksid saama samaväärset või kõrgemat palka kui teised kõrgharidusega spetsialistid. Uuring on leitav siit.