Kuidas teha oma õppeaine huvitavaks, kaasavaks, lapsi kõnetavaks? Keeruline ülesanne! Aga kui õpetaja kasutaks õpieesmärkide saavutamiseks disaineri tööriistu ja oleks haridusdisainer? Oma kogemusi haridusdisaini lõimimisest igapäevasesse õpetajatöösse jagavad Mariliis Siigart Kuressaare Ametikoolist ja Aste Põhikoolist, Marget Privits Vändra Gümnaasiumist ning Sirli Kodres ja Piret Länts Tallinna Inglise Kolledžist.

Olete kõik kevadised Eesti Kunstiakadeemia haridusdisaini mikrokraadi vilistlased. Kuidas aitab haridusdisain õppekava arendusele kaasa?

Marget Privits, Vändra Gümnaasiumi direktor: Üldhariduskoolides käivitub 2024. aastast uus õppekava. Ühiskond on kooli pannud üsna suure surve alla: peame olema õppijakesksed, pakkuma kaasavat haridust, kujundama ennastjuhtivat õppijat ja toetama õpetajat nende eesmärkide saavutamisel. Aga ma tunnen, et mul on tänu haridusdisaini mikrokraadile teiste koolijuhtide ees eelis, sest vaatan õppekava arendamist kui disainiprotsessi, milles õpetajad annavad oma sisendi ja koolijuhi ülesanne on see protsess käivitada. Mina näen uut õppekava kui puhast koosdisaini näidet: õpetaja lähtub õpilasest ja koolijuht õpetajast ning koosloomes uuendame õppekava. Praegu on ka mitmeid häid visuaalseid õppematerjale õppekava uuendamiseks ja tänu haridusdisaini õppimisele mõistan neid palju paremini. 

Koolijuhi seisukohast saan öelda, et õpetajad peavad olema väga loovad, aga paraku on nii, et mida suuremad on lapsed, seda akadeemilisemaks me läheme ja seda vähem on n-ö persoonat pildil – on õppematerjal ja on õpiväljund, mis tuleb omandada, aga õppijakesksusest jääb vajaka. Õppijakeskset mõtteviisi on alustavale õpetajale vaja ülikoolist rohkem kaasa anda, siis ilmselt oleksime ka päriselt valmis sellele kuidagi lähemale jõudma. Kuna ma ise tunnen koosdisaini, oskan võib-olla õpetajat ka toetada või nügida teda sinnapoole, et ta teeks sisulist koostööd eri gruppidega: et algklassiõpetaja saaks teha gümnaasiumiõpetajaga sisulist koostööd, kaasata õpilasi. Kolleegilt kolleegile, õpetajalt õpetajale.

Uus õppekava ja selle rakendamine on kogu kooliperele väljakutse. Millist abi saab teie hinnangul õpetaja disaineri tööriistakastist ainekava uuendamisel?

Sirli Kodres, Tallinna Inglise Kolledži käsitööõpetaja: Kaasav haridus on toonud klassidesse kirju seltskonna õpilasi ja haridusdisaini teadmised tulevad väga kasuks. Me peame oskama pakkuda õppijakeskset lähenemist igale õpilasele, ka erivajadustega õpilastele, isegi kui meid ei ole koolitatud, kuidas seda teha. Siin on kogemus ja tööriistad, kuidas n-ö persoonapõhiselt olukordadega toime tulla, väga kasuks.

Praegu rakendame uut ainekava. Väga oluline on jõuda lastega ideest teostuseni ehk see ju ongi olemuselt disainiprotsess – kuidas oma mõtteid kavandada, teostada ja oma loomingulisust käsitöösse tuua, kuidas mitte jääda kinni tehnikasse. Mulle tundub, et käsitöös ei peaks me uut õppekava rakendades keskenduma sellele, et õpime näiteks kinnissilmuse selgeks ja siis parempidised ja pahempidised võtted, vaid väga oluline on õpetada lapsi õppima, oma õpioskusi ja iseennast arendama. Võtsin endale sel õppeaastal sihiks selgitada õpilastele igas tunnis, et selle või tolle ülesandega arendavad nad näiteks enda ruumilist taju, matemaatilist mõtlemist vmt, et nad tajuksid, et ülesanne ei ole lihtsalt kinnissilmuses, vaid nad arendavad ennast laiemalt. Lapsed on praegu nutiseadmete tõttu ekraani ja 2D-reaalsusega liiga ära harjunud – käsitöö on üks väheseid võimalusi nende 3D-nägemist arendada. Hakkasime kuuenda klassiga loomi heegeldama – hinnatav tegevus on kavandamine. Miks on kavandamist vaja, miks peaks joonistama endale mitu varianti, miks ei tohiks kinni jääda ühte kavandisse: nii teen lastega teadlikult läbi väikese disainiprotsessi. Oskan uut ainekava pärast haridusdisaini kursust hoopis teise pilguga vaadata ja tunnen, et saadud emotsioon ja entusiasm midagi teistmoodi teha on endiselt väga tugev. 

Piret Länts, Tallinna Inglise Kolledži algklassiõpetaja: Mina olen sellel aastal esimese klassi õpetaja ja ma ütleks, et haridusdisaini saab rakendada kõikides õppeainetes, mitte ainult loovainetes. Võtame näiteks matemaatika: kui ma teen tunnikontrolli, siis oma teadmist jagavad nad ainult minuga. Aga ma saan ju laste teadmisi kontrollida ka näiteks nii, et nad jagavad oma arvamust ja kogemust klassis teistega. See õpetab lapsi palju rohkem ja kes tunnis aru ei saanud, võib avatud vastamisest hoopis rohkem taibata kui tavalise liitmise ja lahutamise õppimisest. Ma tahan anda õpilastele algklassides hästi palju rühmatöid, et nad jagaksid omavahel inspiratsiooni ja tarkust. Suunan teadlikult õppija teekonda. Algklasside üldõpetuse koha pealt saan küll öelda, et saan disaini tööriistu rakendada: kuidas jõuda teisiti mingisuguse lahenduseni, kuidas ma protsessi juhin jne. 

Koosloome, koostöö, koosdisain, õppija teekond jmt on märksõnad, mida olete haridusdisainist rääkides kasutanud. Millise tähenduse on need märksõnad saanud teie töös pärast mikrokraadi kursuse läbimist?

Mariliis Siigart, Kuressaare Ametikooli disainisuuna õpetaja ja Aste Põhikooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja: Mul on väga tehniline õppeaine, aga seda saab hästi disainiga siduda. Tegime kaheksanda klassiga meeskonnatöö projekti, kus tuli disainida liikuvatest objektidest tegelane, kes lendab. Me uurisime füüsikas, mis paneb midagi liikuma, miks näiteks pendel liigub jne. Pendel võib oma olemuselt olla ükskõik milline liikuv objekt, ka linnutiib. Nii lähenedes saab tehnoloogiatki õpetada loomingulise tegevuse kaudu ja füüsika ei jää ainult klassiruumi, vaid on kõikjal meie ümber.

Piret: Mina teen esimese klassiga kõiki asju õppijaprofiili kaudu. Käisime lastega loodusmuuseumis seenenäitusel ja kõik järgnevad tegevused olid seentega seotud: plastiliinist seente tegemine, seenemetsa tegemine jne. Enne ülesande kallale asumist arutasime lastega, mis on õppijaprofiil ja milline õppija keegi on: riskialdis, avatud, hooliv, tasakaalukas, mõtleja, laialdaste teadmistega, uuriv jne. Kui läks tööks plastiliiniga, siis rääkisime läbi, et peab olema tasakaalukas, rahulik, keskendunud – niimoodi on lihtsam hoida fookust tegevusel ja õpilased mõtlevad rohkem selle peale, mida nad teevad, muidu võib tähelepanu hajuda. Kui lapsed teavad, mida nad teevad, miks nad seda teevad, millist külge endast arendavad, siis saavad nad paremini aru, mis mõtet plastiliinist seene tegemisel üldse on. 

Pean väga tähtsaks, et lapsed oskaksid koostööd teha, seepärast seadsin endale sel aastal eesmärgi panna lapsed üheskoos tegutsema väga erineva koosseisuga rühmades – vahetan lastel pinginaabreid. Praegu on meil neljased laudkonnad, aga saan sättida laudu nii, et nende ümber mahub kuus õpilast. Olen ka varem laudu ümber tõstnud, kuid pärast mikrokraadide kursust teen seda tihemini ja mõtestatult. EKA-s tegime ülesandeid samuti eri kohtades ja gruppides, sest väga oluline on osata koos töötada.

Sirli: Mina teen taas kord lastega dekoraatori kursust – tegin seda ka eelmisel aastal. Ülesanne on kool jõuludeks ära kaunistada. Möödunud aastal läks meil palju auru istumisele ja rääkimisele, aga sel aastal oleme oluliselt tehnilisemad ja fookustatumad: lapsed peavad disainipäevikut, koguvad ideid, valivad paremad ideed välja ja esitlevad neid. EKA-s õppisime kasutama Miro keskkonda, mis on väga hea tööriist koosloomeks, ja lapsed olid sellisest loovprotsessi koostöökeskkonnast väga meeldivalt üllatunud.

Marget: Meie otsustasime Vändra Gümnaasiumis muuta laste koolitulemise aega: põhikooliõpilased tulid kooli kell 8 hommikul ja gümnaasium 8.30-ks. Me otsustasime muuta oma õppekorraldust selliselt, et kõik lapsed tulevad ühel ajal. Nii saavutasime koolipäeva sees tunniajase augu, mille täidavad koostöömeeskonnad (nt Liikuma Kutsuva Kooli või Ettevõtliku Kooli meeskond, KIVA tiim jne). Selle tunni aja jooksul saavad koostöömeeskonnad järgemööda teiste õpilaste aja mingi tegevusega ära sisustada. Varasemalt läksid õpilased pärast koolipäeva trenni ja huviringi ning õpetajad ei leidnud aega omavaheliseks koostööks. Sellest õppeaastast on gruppidel omavahelise koosloome võimalus.

Kunstiakadeemias on väga loominguline õhkkond ja lektorite kollektiiv. Milliseid ettearvamatuid või ootamatuid loovülesandeid teile haridusdisaini mikrokraadide kursusel anti?

Mariliis: Minu jaoks oli täielik vau-elamus biomaterjalide ülesanne. Kõik sai alguse Juss Heinsalu loengust, kus ta rääkis biomaterjalidest. Tookord ei õnnestunud mul materjali valmistamine. Aga edasi tuli Kärt Ojavee loeng, kust ma sain parema retsepti, ja siis hakkasin biomaterjalidega katsetama. Jõudsin selleni välja, et korjasin koduaiast noori nõgeseid ja arendasin retsepti ise edasi, et nõgestest tuleks midagi. Tulemus on kummi ja plastiku vahepealne roheline läbipaistev materjal ja olen seda suvel proovinud saada ka ilmastikukindlaks, et sellest saaks teha erisuguseid tooteid ja asju. Fantastiline, et on võimalik leida alternatiive plastikule, et me siia maakerale veel ära mahuksime. Mind inspireeris see ülesanne sedavõrd, et keetsin ja katsetasin suvi läbi. Nüüd tunnen ennast biomaterjalide maailmas juba kodusemalt ja hakkame ka lastega koolis katsetama. On väga oluline viia mõte alternatiivsetest materjalidest praeguste noorte põlvkonnani ja istutada neile pähe mõte, et me saame ise muutusi luua ja keskkonna hoidmiseks päris palju teha. 

Teine väga põnev ülesanne oli tooteanatoomia – tuleb hakata looma lammutamisest. Pidime toote algosadeks lammutama, osakesed ära sorteerima ja nendest täiesti midagi uut looma. Mulle väga meeldis, et seda ülesannet saab rakendada iga materjaliga. Meil oli koolis vana puitmööblit, mille võtsime koost lahti ja tegime sellest hoopis midagi uut. Selle ülesande karkassi annab väga laialdaselt kasutada.

Sirli: Lisan siia juurde, et saime läbilõike EKA-st ja sellest, kuidas seal midagi tehakse: EKA ei ole ainult pintsliga lõuendile maalimine, vaid palju sisukam ja uudenduslikum, kui pealispinnalt arvata võime. Ja meie õnn oli, et nägime kogu tordi läbilõiget – meil oli justkui buffet-laud, kust saime maitsta kõiki asju.

---

Mis on haridusdisain?

See on disaini põhimõtete rakendamine, et avardada õpetaja võimalusi käsitleda keerulisi haridusteemasid: kuidas paremini lõimida õppeteemasid, kuidas tuua eri õppeainetesse loovat lähenemist ja probleemikeskset käsitlust, kuidas õppijakesksust arendada, kuidas hoida õpe läbivalt põnev ning jõukohast pingutust pakkuv jne.