Täna, kui maailmas tähistatakse ülemaailmset vaimse tervise päeva, avaldati koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa bürooga kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (Health Behaviour in School-aged Children, HBSC) värskeimad vaimse tervise andmed, mis toovad välja laialt levinud ja murettekitava suundumuse kogu Euroopas ja Kesk-Aasias: teismeliste tüdrukute vaimne heaolu on märgatavalt langenud. Sarnane pilt valitseb ka Eesti tüdrukute seas.

Värskelt avaldatud 2021/2022. õppeaasta HBSC uuringu tulemused põhinevad ligi 280 000 11–15-aastase noore arvamusel 44 riigist. Eestis viis uuringu läbi Tervise Arengu Instituut 2021. aasta novembrist 2022. aasta märtsini ning selles osales ligi 5000 põhikooliõpilast sajast koolist.

Rahvusvahelise raporti põhjal on Eesti noored oma eluga rahulolu ja tervise enesehinnangu poolest 44 riigi seas keskmisel tasemel. Meie noored paistavad aga silma keskmisest vähesema vaimse heaolu ja sagedasemate tervisekaebustega, kurtes eelkõige peavalu, masenduse/kurbuse ja peapöörituse/uimasuse üle. Masendust ja kurbust tunneb sagedamini kui kord nädalas 25% uuringus osalenud õpilastest, Eesti noortest aga 29%. Võrreldes nelja aasta taguse ajaga on olukord halvenenud 13- ja 15-aastaste tüdrukute seas, seda nii meil kui mujal. Eesti on üks seitsmest riigist kõrvuti Austria, Belgia, Kanada, Tšehhi, Ungari ja Suurbritanniaga, kus selgelt avaldub noorte tervisekaebuste laiem levimus just väiksema sissetulekuga perede seas.

Sagedase üksildustundega paistavad silma 15-aastased noored. Kui kõigi uuringuriikide tulemused näitasid, et alati või enamasti tunneb end üksikuna 28% 15-aastastest tüdrukutest ja 13% 15-aastastest poistest, siis Eesti noorte seas on need näitajad oluliselt suuremad, vastavalt 36% ja 19%. Positiivseid suundumusi on näha aga Eesti noorte enesetõhususes – meie noored, nii poisid kui tüdrukud, on HBSC uuringu keskmisega võrreldes oluliselt enesekindlamad oma probleemide lahendamisel ja eesmärkide täitmisel.

„Nii rahvusvahelised kui ka riiklikud tulemused Eestis annavad meile võimaluse mitte ainult võrrelda tulemusi, vaid ka luua oma noortele rohkem kohandatud sekkumisi ja toetust vaimse tervise hoidmisel.  Eestis peaks olema rõhk varajasel sekkumisel just koolikeskkonnas. Koolid ei ole lihtsalt haridusasutused, vaid ka keskkond noorte heaolu toetamiseks. Meie lähenemisviis peab olema mitmekülgne, eri osapooli – kooli, kodu, kogukonda, aga ka nii kohaliku kui ka riigi tasandi otsustajaid – kaasav. Haridusasutuste, pere, kogukonna tervise- ja noorte keskuste ja riiklike vaimse tervise algatuste koostöö on esmatähtis, kui soovime märgatavaid muutusi,“ kinnitab HBSC Eesti uuringu juht, TAI teadur Leila Oja.