29. septembril tähistatakse mihklipäeva, mille kombestik on seotud eelkõige maaviljeluse ja karjakasvatusega. Mihklipäeval lõppesid kevadel jüripäevaks palgatud suviliste lepingud ja karjalapsed said kooli minna. Kui jüripäeval alustati põllutöid, siis mihklipäevaks pidid põllutööd tehtud olema ja võis asuda tubaste tööde kallale.  

Rahvatraditsiooni järgi oli mihklipäev pidude ja külaskäimise aeg. Toidulaud pidi olema rikkalik ja kaetud peamiselt sügisandidega. Küpsetati leiba, saia, kooke. Mihklipäevale iseloomulikuks peetakse mihklilaata.

Lasteaias tähistasime me mihklipäeva lõikuspeoga, kus tutvustasime laulude, tantsumängude, vanasõnade, mõistatuste ja näidendi kaudu lastele ja vanematele rahvatraditsioone ja -kombeid, samuti juur- ja puuviljade kasulikkust tervisele.

Peo juurde kuulusid ka mihklilaat ja oksjon, kus müüdi laste, õpetajate ja vanemate koostöös valminud esemeid. Laadakauba olid lapsed rühmas ise teinud, samuti valmistasid laadale kaupu õpetajad ja vanemad. Müügis oli käsitööd, sügisande, võileibu ja küpsetisi. Igal rühmal oli oma kauplemislaud. Vanemad võtsid kauplemisest entusiastlikult osa ja suurem osa laadale toodud kaubast müüdi ära. 

Müügist saadud tulu läheb rühma hüvanguks. Koos vanematega otsustatakse, kas lapsed lähevad teenitud summa eest õppekäigule või jõulumaale või ostetakse rühma hoopis mõni suurem õppevahend. 

Osa rühmi oli kokku pannud oksjonikotid. Kotis olid laste jaoks kootud sokid, kindad, heegeldatud kaisuloomad, mesi, sügisannid. Oksjonikotid müüdi maha alghinnast suurema summa eest. See näitas, et vanemad hoolivad lastest ja peavad lasteaia käekäiku oluliseks. Lapsed tundsid laadamelust rõõmu, said kauplemise kogemuse, õppisid, kuidas rahaga ümber käia ja harjutasid suhtlemisoskust. 

Õpetajad kandsid ette näidendi sügisestest talutöödest ja mihklipäeva kommetest, mis meeldis kõigile. Seda kinnitas suur aplaus etenduse lõpus. Lavaloos esitati ka rahvapärimusega seotud laulumänge, mida aitasid ilmestada muusikaõpetajate pillilood. 

Ühe rühma lastevanematel olid kaasas raagritsikad, habeagaamid ja Argentiina prussakad, keda lapsed sai kätte võtta ja sööta. Kahele habeagaamile, kelle nimed olid Põssa ja Säde, pakkusid nad toiduks prussakaid. Välgukiirusel haaras loomake prussaka suhu ja neelas kiiresti alla. 

Mihklipäev pakkus häid emotsioone ning sügislaat läks kõigi arvates korda. Meeleolukad ettevõtmised said teoks tänu meie tublidele õpetajatele Hele Teppole ja Merle Müntile.