Tänavu kevadsemestril esitas 27 Tallinna Ülikooli teise kursuse üliõpilast 112 küsimust, millele nad soovisid vastuseid otsida. Tudengid olid psühholoogia, andragoogika ja rekreatsiooni erialalt, peale nende üks osaleja avatud ülikooli kaudu. Küsimused sõnastati TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi õppekavas oleva kursuse „Grupidünaamika ja rühmatöö meetodid“ raames.

Selle kursuse oluline osa on rühmatöö viisid, mille abil saab ühiselt otsida küsimustele vastuseid, probleemidele lahendusi. Kursusel osalejad proovisid läbi neli meetodit: ring, ajurünnak, maailmakohvik ja avatud ruum. 

Iga meetodile pühendatud seminari eel tutvusid osalejad meetodi kirjeldusega ja sõnastasid enda jaoks huvipakkuvaid küsimusi. Pehmeks juhiseks oli soovitus sõnastada eelkõige (avatud, probleemi püstitavaid) kuidas-küsimusi. Nende kasutamine on muu hulgas tavaks avatud ruumi meetodi puhul, eriti kui seda rakendatakse mõnele probleemile lahendus(t)e otsimiseks. 

Mõeldavad oleksid ka teist tüüpi (avatud) küsimused, näiteks miks-küsimused. Viis miks-küsimust (Five whys), mis aitavad jõuda nii probleemi juur(t)eni kui lahendus(t)eni, on tavapäraselt kasutusel Toyota autofirmas.  

Kuidas-küsimuse soovitust üldiselt ka järgiti. Oli reegel, et iga kursuse kuulaja sõnastab iga meetodi puhul vähemalt ühe küsimuse. Reegli täitmisel esines vajakajäämisi. 

Iga arutelu eel pandi selleks korraks sõnastatud küsimused hääletades pingeritta ja valiti enim hääli saanu aruteluks. Mõlemat ülesannet aitas lahendada võrgus olev Tricideri rakendus. Sõltuvalt arutelu viisist võis selle käigus küsimusi lisanduda. Nii oli see maailmakohviku puhul, kus sõltuvalt aruteluvoorudest luuakse 2–4 alaküsimust, ja avatud ruumi meetodi puhul, kus alaküsimuste hulk sõltub osalejate arvust ja on teoreetiliselt piiramatu.

112 küsimusest arutati läbi 23 (3 + 3 + 3 + 14).

Kursuse viimasel seminaril rühmitasid osalejad väikestes rühmades kursuse käigus sõnastatud küsimused hõimlusdiagrammi abil. Küsimuste rühmadele lisati tähistused ja nii on meil olemas ka üldisemad teemad, mis tudengeid sel aastal köitsid.

Küsimused arutelude kaupa

Koostööviiside osaluskogemuse saamiseks läbi viidud meetodite jaoks valiti küsimused järgmiselt.

Ring: „Kuhu kaob laste koolirõõm ja kuidas seda toetada?“, „Kuidas toetada laste emotsionaalset arengut?“, „Kuidas toetada laste emotsionaalse intelligentsuse arengut?“, „Kas ja miks kardetakse keskpärasust?“. Küsimusi on neli, nagu oli neli ka aruteluringe. Iga ring sai valida endale sobiva küsimuse.

Ajurünnak. „Kuidas ennetada läbipõlemist?“, „Kuidas tulla toime ärevusega?“, „Kuidas tagada vangide edukas taasühiskonnastamine?“. Iga rühm valis ühe küsimuse, täpsustas selle tausta ja andis selle siis teisele rühmale lahendamiseks – vastuste leidmiseks.

Maailmakohvik. Maailmakohvikul on tavaliselt üks põhiküsimus ja kolm alaküsimust iga aruteluvooru jaoks. Seekord oli põhiküsimus „Kuidas tagada, et järgmised põlvkonnad ei kasvaks üles nutisõltlastena?“ ja alaküsimused „Milline vastutus on laste nutisõltuvusel kodul ja koolil?“, „Võimalused lastevanemate teadlikkuse tõstmiseks, kuidas kasvatada last nii, et ei tekiks nutisõltuvus?“ ja „Millised on teised võimalikud asendustegevused?“.

Avatud ruumi meetod. Siin on nagu eelmisegi tööviisi puhul üks suur küsimus, millega seostuvad osalejate konkreetsemad, suure teemaga seotud küsimused. Sel korral oli katusküsimus „Kuidas kaotada ühiskonnast pretty privilege? Kuidas normaliseerida inimeste päris kehad, meigita näod, „ebatäiused“? Kuidas kaotada ilukirurgiahullustus?“. Päris suur mitmikküsimus.  

Selle suure küsimuse valguses sõnastati 14 alaküsimust, millele siis väiksemates rühmades vastuseid otsiti. 

„Mis siis tähtsam on?“, „Meigi kandmine põhikoolis keelatud/lubatud?“, „Miks rõhub inimene välisele?“, „Kui muuta ühiskonna väärtushinnanguid ilust, kas siis muutuks ka ilu standard?“, „Kui meik ja kirurgia muudab inimest õnnelikuks, siis miks seda kritiseerida?“, „Miks inimesed hindavad raamatuid kaante järgi?“, „Mis olukorras on iluprotseduurid sagedased?“, „Kuidas väärikalt vananeda?“, „Kas evolutsiooniprotsessi vastu on võimalik saada?“, „Bioloogiliselt märgatakse elu esimese asjana …“, „Mille järgi otsustada, milline on ilus inimene ja milline mitte?“, „Miks tahetakse täpselt ühtemoodi välja näha?“.

Võrdluseks sai ChatGPT 3.5 ülesande sõnastada küsimused, mida üliõpilased võiksid juba kirjeldatud kontekstis luua. Vastus on järgnev.

1. Kuidas saaksime parandada ülikooli üliõpilastevahelist koostööd ja suhtlemist erinevate õppesuundade vahel?
2. Millised meetodid või strateegiad aitavad motiveerida õppijaid oma isiklikku arengut ja eneseteadlikkust suurendama?
3. Kuidas saame edendada mitmekesisuse ja kaasatuse põhimõtteid ülikoolis, võttes arvesse erinevaid õppesuundi?
4. Kuidas saame kujundada tõhusaid õpikeskkondi, mis toetavad interaktiivset õpet ja kaasatust erinevate õppesuundade tudengite jaoks?
5. Millised on väljakutsed ja võimalused õppimisel ja arengul läbi praktiliste kogemuste ning reaalse maailma projektide?

Väga teistmoodi küsimused sünnivad ühistarkusest võrreldes tehistarkusega. Siin tuleb arvestada autori oskusega püstitada ülesanne tehistarkusele. Näiteks kui kitsendada ülesandepüstitust ja suunata tähelepanu enam argielu teemadele (nagu meie tudengite puhul näis olevat), esitab tehistarkus järgmised küsimused.

1. Kuidas saaksime edendada tervislikke eluviise ja heaolu igapäevaelus?
2. Millised on tõhusad strateegiad aja juhtimiseks ja produktiivsuse suurendamiseks igapäevaelus?
3. Kuidas saaksime arendada paremat suhtlemisoskust ja konfliktide lahendamist igapäevastes suhetes?
4. Millised on parimad meetodid stressiga toimetulekuks ja vaimse tervise edendamiseks?
5. Kuidas saaksime arendada säästlikke harjumusi ja keskkonnateadlikkust oma igapäevaelus?

Need küsimused on TLÜ tudengite küsimustele sisult juba palju lähemal.

Kasutatud arutelumeetodid

Ring

Nimi annab juba võtme: istutakse kuni 15 osalejaga ringis. Arutelul võib olla algataja ja kokkukutsuja, kes püstitab ka aruteluteema või küsimuse. Lepitakse kokku ajapiiris ja järgitakse lihtsaid reegleid. Kõneldakse kordamööda (võib kasutada kõnetokki, mis liigub koos kõnejärjega), ei segata rääkijale vahele, suhtumine üksteisesse ja üksteise arvamustesse on lugupidav. Võib leppida kokku arutelu kulgu hoidva rolli, siiski on vastutus ladusa kulgemise eest jagatud võrdselt. Tulemuseks on nii ladusa arutelukäigu kogemus (kõik saavad sõna, kõiki kuulatakse) kui ka taipamised, mis sünnivad oma mõtteid valjusti sõnastades ning teisi kuulates.

Ajurünnak

Võib-olla sõjaka tähendusvarjundi asendamiseks on meetodi nimetamiseks kasutatud ka nimetusi „ajuraju“ või „ajutorm“ (brainstorm). See on tormiliselt arenenud, paljude harudega ideede genereerimise meetod. Väikesearvulistes rühmades annavad vähesed reeglid ja kindlakäeline juhtimine lühikese ajaga suure hulga vastuseid püstitatud küsimusele. Kriitikat pidurdades on ootus saada „metsikuid“, enneolematuid lahenduste toorikuid, mille hulgast edaspidi valida ja mida täidetavaks töödelda.

Maailmakohvik

Pingevaba õhkkond kujundatakse kohviku eeskujul: väikesed lauad, laual paberist kate, lilled või küünlad, kerged näksid, mõnus muusikaline taust. Laudkondades kuni kuus arutlejat. Arutamiseks on üks avaram n-ö katusküsimus, mis jagatakse kolmeks konkreetsemaks küsimuseks. Iga alaküsimuse jaoks võetakse paarkümmend minutit, mida laudkonnad rööpselt arutavad ja oma ideid soovi korral lauapaberile kritseldavad. 

Igas laudkonnas on perenaise/peremehe rollis rühmaliige, kes õhutab osalejate aktiivsust ja teeb märkmeid. Iga aruteluvooru järel valivad osalejad endale uue laua ja uued rühmakaaslased. Lõpuks tehakse arutelu tulemustest ühine kokkuvõte.  

Avatud ruumi meetod

Läbiviimise mõttes on see aruteluviis eelnevatest keerulisem. Eeldab küsimuse/probleemi püstitajat, kes vormistab kutse osalejatele (keda see probleem huvitab). Osalejad istuvad alustuseks suures ringis ja saavad ülevaate protseduurist, reeglitest ja rollidest. Ühiselt pannakse paika päevakava – algne küsimus võetakse lahti hulgaks alaküsimusteks, mille püstitamiseks on igal osalejal võimalus ja millest igaüks leiab koha seinal olevas aja-ruumi maatriksis. Edasine töö käib paralleelsetes arutelurühmades. Igas arutelupaigas peetakse A3 lehel protokolli. Tulemusi hindavad osalejad ja need saavad kättesaadavaks nii küsimuse püstitajale kui ka osalejatele. Arutelu lõpeb ühise kokkuvõttega suures ringis.

Küsimuste sisulised kategooriad

Küsimuste kategoriseerimisel tulid rühmad ootuspäraselt erinevatele tulemustele. Tudengite loodud kategooriad on välistavad, st iga küsimus kuulub vaid ühte rühma. Piirangu loojaks on ülesande jaoks kasutatud vahendid: küsimuste lipikutele väljatrükk ja nende rühmitamine käsitsi. Järgnevalt on kategooriad esitatud rühmade kaupa ja küsimustega täidetuse järjekorras ning selle põhjal pingereas (number sulgudes).

A rühm: absurd (21), suhtlemisoskus (21), loodus (16), koolikeskkond (13), digimaailm (13), vaimne tervis (12), kasvamine ja väärtused (5), ilu (9).

B rühm: kool ja noored + lastevanemad (29), vaimne tervis (19), inimestevahelised suhted (13), eneseareng (13), keskkond (9), ühiskond (17), arusaam ilust (8).

C rühm: ühiskonna probleemid (45), vaimne tervis (28), haridus (21), töö (8), füüsiline tervis (8), suhted (perekond) (2).  

D rühm: isiklik areng (21), ühiskond (20), AI + IT (13), vaimne tervis (13), haridus (9), keskkond (7), füüsiline tervis (3), 

Tehistarkuse (GPT 3.5) loodud kategooriad

Et saada alust võrdluseks, on kategoriseerimise ülesanne antud ka tehistarkusele. Saame aimu ühistarkuse ja tehistarkuse lahenduste erinevusest.

Iluideaalid ja enesehinnang (23); vaimne tervis ja heaolu (21); tervise ja heaolu edendamine (17); nutisõltuvuse ennetamine ja vähendamine (16); noorte haridus- ja tööelu (12); ühiskondlikud probleemid ja muutused (9); suhted ja suhtlemisoskus (9); ühiskondlikud probleemid ja eetika (9); kultuurilised väärtused ja normid (8); keskkond ja loodus (7); töö ja tasakaal elus (6); emotsionaalne intelligentsus koolides (5); läbipõlemise ennetamine (4); vanemlus ja lapse kasvatamine (4); alternatiivsed haridusmudelid (2).

Tehistarkuse kategooriad ei ole välistavad, st mõned küsimused võivad kattuda mitme teemaga ja kuuluda eri kategooriatesse. Lisaks on tehistarkuse otsused mõnel juhul arusaamatud. Näiteks tuumaelektrijaama puudutava küsimuse asetas ta rühma „Iluideaalid ja enesehinnang“.

Veel ühe võrdlusvõimaluse pakub arvamusfestivali kümne aasta tegevuse kokkuvõte.

Arvamusfestivali 10 aasta teemavaldkondade pingerida

Kokkuvõtteks võib üldistusena võtta arutelu alla kaks teemat: tudengite esitatud küsimuste sõltuvus nende suhtluskeskkonna turvalisusest ja esitatud küsimuste tunnetuslik väärtus.

Esimese teema mõtestamiseks pakkus Maaris Raudsepp (2023) Jaan Valsineri (2007) kõne sotsiaalsete piiride mudelit. Nimelt võib omavahelises suhtluses käsitletavad teemad jagada nende kõneldavuse järgi kolmeks: ohtralt kõneldavad, võib-olla kõneldavad ja mittekõneldavad. 

Esimese rühma moodustavad kõneteemad, millest võib vabalt igaühega kõnelda, kolmanda rühma teemad jäetakse ainult enda teada. Võimalik et õppekursuse keskkond, vähemalt alguses, ei ole piisavalt turvaline, et isiklikumaid küsimusi küsida. Seega saame küsimused, mis on ajas ja ruumis parajasti levinud (meedia, sotsiaalmeedia). Tundlikke, suhtlejatevahelist suuremat usaldust nõudvaid küsimusi/teemasid võidakse esitada õppekursuse hilisemas järgus, kui osalejad on omavahel juba tuttavamaks saanud. 

Teise teema mõtestamiseks sobib Elina Malleus-Kotšegarovi jt (2023) uurimus, mis käsitleb küsimuste tunnetuslikku keerukust. Tunnetuslikult keerukamad, vastajalt enam vaimset võimekust nõuavad eelkõige avatud küsimused (vastandina suletud küsimustele). Küsimuste tunnetuslikke võimalusi sel kursusel eraldi ei käsitletud.