Eestis ei ole palju lasteaedu, kus on oma õunaaed. Rakvere Kungla lasteaias on. Kogu lasteaiaperele meeldib sügiseti õunu süüa, tervislikud eluviisid aga on au sees aasta ringi. 

Tervist ja keskkonda väärtustavad põhimõtted on olnud Rakvere Kungla lasteaia õppe-kasvatustöö sisuks juba palju aastaid. 2001. aastast kuulutakse tervist edendavate lasteaedade võrgustikku, 2019. aastal liitus lasteaed „Rohelise kooli“ programmiga ning on rohelise lipu omanik. Hea lasteaia teerajaja tiitli on lasteaed Tartu Ülikooli eetikakeskuselt pälvinud kaks korda, viimati eelmisel, 2022. aastal.

Lasteaia tegemistest räägivad direktor Liidia Bobkova, õppealajuhataja Terje Makarova ja Öökullipere rühma õpetaja Helen Blankin.

Kuidas üks linnalasteaed endale õunapuuaia sai?

Liidia Bobkova: Kungla lasteaia õunaaiale pandi alus juba üle 40 aasta tagasi, kui lasteaia esimene juhataja Ethel Aas algatas traditsiooni: iga lasteaeda lõpetav rühm istutas õunapuu. Kuna lasteaed on ehitatud endiste eramajade asemele, olid mõned õunapuud krundil juba varem. Praegu on meil aias 17 õunapuud ja üks pirnipuu. Pirnipuu saaki ei anna, aga pakub palju silmailu, kevadel hakkab esimesena õitsema ja sügisel läheb esimesena kollaseks. Õunapuud seevastu kannavad igal aastal. Mina olen olnud siin direktor 30 aastat ja ühtki sellist aastat, kui õunu pole, ma ei mäleta. Ka sel sügisel on saak rikkalik. Hommikuti on maa puude all õuntega kaetud, majahoidja korjab ilusamad õunad kastidesse ja jätab aeda, et lapsed saaksid neid võtta.

Helen Blankin: Kõik meie lapsed armastavad õunu süüa. Hommikul lasteaeda tulles mõni lausa küsib, kas täna minnakse õunaaeda, sest tahab koju õele-vennale või emale-isale ka õunu viia. 

Terje Makarova: Sügiseti ongi tavaks, et õuesoleku ajal käivad kõik rühmad vähemalt korra õunaaiast läbi. Meil on 13 rühma ja õunu jätkub kõigile. Tegime Facebookis üleskutse ka lastevanematele, et nad viiksid lasteaiast õunu koju nii palju, kui keegi tahab ja jaksab. Pered ongi seda teinud. Tunnistan, et kümme aastat tagasi, kui ma siia majja õpetajaks tulin, ei osanud ma seda kõike nii palju väärtustada. Alles viimastel aastatel olen aru saanud, kui suur väärtus see on.

Liidia Bobkova: Kõige ilusam on meie õunapuuaed kaks korda aastas: kevadel, kui puud õitsevad, ja sügisel, kui need on õunu täis. Õunapuude õitsemise ajal on lasteaias tavaliselt lõpupeod ja kui ilm vähegi lubab, toimuvad need õunapuuaias. 

Õuntest, mida me ära süüa ei jaksa, keedavad õpetajad koos lastega moosi ja panevad õunu ka talveks hoiule. Juba mitu aastat ei telli me enam lasteaia logoga pastakaid ega tasse, vaid kingime külalistele suveniiri asemel purgi omatehtud õunamoosi. Purgil on silt kirjaga „Õnnemaa õunamoos“, sest eesti mütoloogias tähendab Kungla õnnemaad. Sildile on joonistatud ka lasteaia maskotid, tüdruk Õnne ja poiss Toomas, kes on meie lastele õnne toomas.

Kas lasteaias moositegu juba käib?

Terje Makarova: Jah, mitmes rühmas on moos juba valmis. Lapsed aitasid õunu pesta, koorida, tükeldada ja on ka moosi keetmise juures abiks. See on õppetegevuse osa.

Helen Blankin: Öökullipere rühma lastega oleme enda keedetud õunamoosi juba ka hommikupudru peale pannud. Samuti korjasime õunu varuks ja panime korvidega jahedasse kohta, et saaksime neid talvel süüa. Rühmaruumides on väiksed ahjud ja igal sügisel küpsetavad kõik õunakooki ning terves majas on tunda isuäratavat lõhna.

Kuidas õpetajad õunapuuaeda õppetegevustes ära kasutavad?

Helen Blankin: Selleks on palju võimalusi ja seda saab teha igal aastaajal. Kevadel uurime lastega pungade ja lehtede tekkimist, õite avanemist, putukate tegutsemist. Suvel on tore jälgida õunte kasvamist ja küpsemist ja lihtsalt niisama õunapuuaias olla ja mängida, sügisel saame vilju nautida. Jõulude ajal oleme õunaaias advendihommikuid pidanud ja lõket teinud. 

Kõigil rühmadel on kord aastas või soovi korral ka sagedamini õuepäev, mis tähendab, et rühm veedabki terve päeva hommikust õhtuni õues. Õuepäevi korraldavad rühmad enamasti soojal ajal, kui lastel on aias tore tegutseda, hommikusööki, lõunat ja õhtuoodet süüa ning päevaund magada. 

Liidia Bobkova: Puud on suured ja kaharad ning pakuvad kuuma ilmaga mõnusat varju. Õpetajad kasutavad õunapuuaeda sageli õuesõppeks, samuti meeldib rühmadele siin perepiknikke korraldada. Õunaaias on ka õuepaviljon, kus saab joonistada, meisterdada ja muud põnevat teha. Õueürituste korral kasutame seda paviljoni kohvikuna. Keset aeda on lõkkeplats, kus peame jaanipäeva ja teeme jaanituld. Õuepaviljoni ja suurt lauda kasutavad rühmad kordamööda, aga saame õue tuua ka väiksemaid laudu ja pinke. Meie ligi 8000 ruutmeetri suurusel õuealal on ruumi kõigile. 

Terje Makarova: Aias saab läbi viia matemaatika-, keele-, kõne- ja kunstitegevusi, maalida, pildistada, kleepetöid teha jne, jne. Õppetegevuste puhul piire pole, kõik sõltub õpetaja fantaasiast. Tihti kasutab õunaaeda ka liikumisõpetaja. Puude vahel labürindis on ju lastel tore joosta või siksakitades liikuda. Või otsida üles kõige jämedam või kõveram õunapuu. Samuti korraldavad muusikaõpetajad aias laulu- ja liikumismänge. Eriti palju kasutasime aeda koroona ajal, kui majas tegutseda ei saanud. 

Kas lastele meeldib õues toimetada?

Liidia Bobkova: Väga meeldib. Igal rühmal on õues oma taimekast. Rakvere Reaalgümnaasiumi vanemate klasside tööõpetuse õpetaja tuli meile koos oma õpilastega appi ja nad valmistasid suured kastid. Jagasime kastid pooleks ja iga rühm pani sinna midagi kasvama, alustades kartulitest ja porganditest ning lõpetades maasikate ja maitserohelisega.

Sügiseti oleme palunud lastevanematel tuua lasteaeda kevadlillede – krookuste, nartsisside, tulpide ja hüatsintide – sibulaid. Lisaks kinkis meile neid terve hulga üks aiapood. Õpetajad panid lillesibulad koos lastega mulda ja nüüd on meil varakevadel igal pool õues imeilusad õitsvad laigud. Putukatel ka toitu küllaga. 

Oleme jätnud õuealale ka niitmata alasid. Ühel laial mururibal on ruutmeetri jagu niidutaimi, et lapsed näeksid peale pügatud muru ka midagi muud. 

Jaanuaris kirjutasime PRIA-le projekti. Saime taotletud rahast küll ainult poole, aga lisasime sellele lasteaia 45. sünnipäevaks omavalitsusasutustelt kingiks saadud summad ja eelmise aasta sügislaadal teenitud raha ning tellisime endale kasvuhoone. Lapsed panid suurtesse pottidesse kasvama paprika-, tomati- ja kurgitaimi ning suvel korjasid juba saaki ning tegid sellest maitsvat salatit.

Kevadel hakatakse rühmades mitmesuguseid taimi kasvatama, õuekastides oleme kasvatanud ka kõrvitsaid. Vanemad on toonud oma aia kõrvitsaid ja suvikõrvitsaid ja oleme neid saatnud Tallinna loomaaeda loomadele.  

3. oktoobril toimus lasteaias üritus „Sügise tervitus“. Mida seal tehti?

Terje Makarova: Ühelt poolt võtsime eeskuju traditsioonilisest sügislaadast, mida on lasteaias üle 25 aasta korraldatud, teisalt saime inspiratsiooni vabade valikute päevast, mis lastele väga meeldib, ja lõime laste ja vanemate jaoks majja tegevuskeskused. 

Ühes keskuses sai maitsta pudrupannkooke, mis olid valmistatud allesjäänud puhtast hommikupudrust. Arvan, et me pole ainus lasteaed, kellel on mure, et liiga palju toitu läheb raisku. Kahe päevaga kogunes 13,5 kg putru, mis muidu oleks tulnud ära visata.

Sellest pudrust tegimegi pannkooke, mida kõik kiitsid. Tahtsime koputada vanemate südametunnistusele, et nad ei unustaks hommikul teatada, kui laps sel päeval lasteaeda ei tule. Nii ei valmista kokad putru, mida keegi ei söö.

Maitsta sai puuviljade ja piparmündiga maitsestatud mitut sorti maitsevett, millega soovisime pöörata tähelepanu vee joomise tähtsusele. Veekeskuses tehti veega katseid ja mängiti veemänge, liikumiskeskuses said osalejad salvestavate pesulõksude abil ülesande ja otsisid majast QR-koode, mille kaudu jagati teadmisi tervislikest eluviisidest. Lapsed said joonistada ja värvida toiduteemalisi pilte, mängida toiduteemalisi mänge ja palju muud.

Vanemad olid toonud laadakaubaks puu- ja juurvilju, mida vanema rühma lapsed müüsid, mitte küll päris raha, vaid meie oma lasteaia raha, „kunglate“ eest. 

Nagu igal sügisel olid pered meisterdanud koos lastega sügisandidest põnevaid kompositsioone, mida saab näha lasteaia saalis näitusel. 

Kuidas panna lapsed tervislikumalt sööma ja rohkem liikuma?

Terje Makarova: Tervislik toitumine ja liikumine käivad käsikäes ning need harjumused saavad alguse kodust. Kui pere elustiil on selline, et kogu aeg on kiire, siis ongi mugavam poest kiirtoitu osta ning ka liikumine jääb unarusse.

Juba mitmendat aastat korraldame koos teiste Rakvere lasteaedadega roherännakuid, kus on olnud teemaks ka liikumine ja tervislik toitumine. Oleme kutsunud peresid ühisele jalgrattamatkale ja teistele liikumisüritustele.

Liidia Bobkova: Lasteaia liikumisõpetaja Mirje Vilt organiseerib kaks korda aastas, sügisel ja kevadel pereorienteerumise päeva Palermo terviseradadel. Osavõtt on olnud aktiivne, tullakse terve perega, kaasa võetakse isegi beebid lapsevankrites ja koerad. Tulevad ka lapsed, kes juba ammu lasteaia lõpetanud ning keda on alati suur rõõm näha ja kallistada. Igal hooajal viib liikumisõpetaja läbi ka spordinädala, kus on kavas jooksud, hüpped ja muud alad.

Aprillis südamenädalal kõnnime ümber lasteaia. Hiljem paneme seinale ka kokkuvõte, kus on näha, millise rühma lapsed ja vanemad kõige rohkem ringe tegid.

Terje Makarova: Teeme vanematele ka koolitusi. Viimati toimus veebikoolitus väikelaste une teemal. Meie oma lasteaias leiame, et lõunaune vajadus sõltub lapsest. On lapsi, kes lõunaund ei vaja, aga ka neid, kellel on vahepealset puhkust väga vaja. Lasteaiapäevad on tihedad, lapsed on pikalt õues, nad liiguvad palju ja väsivad. Oleme rühmaõpetajatega kokku leppinud, et kui keegi leiab tervislike harjumuste teemal mõne huvitava artikli, jagab ta seda ka oma rühma vanematega.

Sellel õppeaastal liitusid neli rühma meie lasteaiast teaduspõhise programmiga „Seikluste laegas“, mis samuti toetab nelja harjumuse kujunemist: need on tervislik söömine, vee joomine, piisav liikumine ja istumisaja vähendamine. Et lastes tervislikke harjumusi kujundada, on õpetajatel ja vanematel vaja omavahel koostööd teha ja luua selleks toetav keskkond.

Arvan, et lasteaia üks peamine eesmärk ongi lastevanemate harimine. Kõik need aastad, mil laps käib lasteaias, on vanemad meile kõige lähemal. Järgmistel haridusastmetel enam sellist võimalust ei tule, mistõttu lasteaiaaega tuleb targalt ära kasutada. 

---

RETSEPTINURK

Pudrupannkoogid

• 250 g jahtunud kaerahelbe- vm putru
• 1 muna
• 1 dl hapupiima või keefiri
• umbes 100 g nisujahu
• 1 tl soodat
• soovi korral suhkrut ja soola
• praadimiseks võid ja õli

Retsept on pärit Mari-Liis Iloveri blogist „Siit nurgast ja sealt nurgast“.

Öökullipere rühma lihtne õunakook

• 4 muna 
• 12 spl õli 
• 12 spl jahu 
• 12 spl suhkrut 
• 2 tl küpsetuspulbrit 
• Palju õunatükke (ca 1,5 kg) 

Munad vahustada vispliga. Vahule lisada õli. Segada. Jahu segada küpsetuspulbri ja suhkruga, ning lisada muna-õli segule. Kõige lõpuks lisada õunatükid. Et kook tuleks mahlane, võiks õunatükke olla palju. Segada tainas veel kord korralikult läbi ning valada suurele ahjuplaadile. Peale raputada suhkrut ja kaneeli. Küpsetada 200 kraadi juures 30–40 minutit, kuni kook on kuldpruun.

Kui soovid küpsetada väiksema koogi, mis mahub ümmargusse 24–26 cm läbimõõduga koogivormi, jaga koostisained pooleks.

Mesimummude õunamoos

• 28 keskmist õuna
• 0,5 kg suhkrut
• 0,8 l vett

Õunad koorida ja tükeldada. Seejärel panna vesi, suhkur ja õunatükid potti ning keeta tasasel kuumusel 1 tund ja 20 minutit. Kui õunad on kõvemad, vajutada neid vahepeal pudrunuiaga pudruks.

Lisada veel peotäis hoolt ja headust!