Sel sügisel täiendab 200 õpetajat oma finantsteadmisi kümnes rahatarkuse mentorklubis. Uurime, kuidas neil seal läheb.

Sel aastal hakkas eri maakondades tegutsema kokku kümme rahatarkuse mentorklubi gruppi. Tartus ja Valgas oli huvi nii suur, et seal avati klubisid lausa kaks. Lisaks omandavad rahatarkust Harju-, Rapla-, Järvamaa, Lääne-Saare, Pärnu, Lääne-Virumaa ning Võru-Põlva õpetajad.

Piirkondades, kus oma gruppi kokku ei saadud, on huvilised liitunud naabermaakonnas tegutseva klubiga. Klubide tegevuses osalevad lisaks õpetajatele ka lasteaiaõpetajad, noorsoo- ja raamatukogude töötajad. 

Rahandusministeeriumi finantseeritud rahatarkuse mentorklubides osalemine on õpetajatele tasuta. 

Missugused on õpetajate kogemused?

Õpetajad on öelnud, et nad on elanud mentorklubis korduvalt üle ahhaa-hetki, näiteks avastanud, et teised õpetajad mõtlevad sarnaselt või küsivad samu küsimusi, mida ka ise küsiks. Klubis antud ülesanded on pannud tõsiselt pead murdma ning kokkuvõttes nüginud õpetajaid oma elu paremaks muutma, ja nalja on ka saanud. Kommenteerijate seas on nii neid, kes on läbinud mentorklubi koolituse varasemalt, kui ka sel sügisel alustanuid. Õpetajad on rõõmsad, et neil on tekkinud rahatarkusest huvitatute võrgustik, kust saab alati nõu küsida ja muljeid jagada. 

Vaatame nelja klubis osaleja muljeid lähemalt.

Kätlin Takk (Raasiku Kooli arendusjuht) on väga rahul, et saab mentorklubist uusi teadmisi rahatarkuse õpetamiseks. On olnud huvitavaid mõttevahetusi ja inspireerivad meetodeid, mida kasutada ka klassiruumis. Ta on saanud julgust innustada oma õpilasi rahaasjade üle põhjalikumalt mõtlema ja oma rahakasutust tulevikku vaatavalt planeerima. Raasiku Koolis õpetatakse rahatarkust ettevõtlikkuse tundides 1.–8. klassini, kuid ka lasteaias (tegemist on kool-lasteaiaga). Ka käsitleb Kätlin rahatarkuse teemasid ühiskonnaõpetuse ja klassijuhatajatunnis, mis tähendab, et rahatarkuse huvilisi on koolis palju. 

Triinu Dressel (Lohusuu Kooli inglise keele ja matemaatikaõpetaja) liitus mentorklubiga soovist rahatarkust paremini õpetada. Ta peab oluliseks, et lapsed oskaksid rahaga ümber käia ja neist kasvaksid vastutustundlikud kodanikud. Triinu lisab, et on olnud kasulik teiste õpetajatega raha teemal arutleda. Lohusuu koolis õpivad õpilased rahatarkust huviringis. Triinu on seal kasutanud mitmeid eelneval aastal klubist saadud ideid, näiteks töölehti. Ta käsitleb rahateemasid ka matemaatika- ja inglise keele tunnis. 

Külli Liblik (Kambja Ignatsi Jaagu Kooli õppealajuhataja) käis rahatarkuse mentorklubis kolm aastat tagasi. Talle meeldis klubi koolitustel tekkiv sünergia. Kui teised õpetajad ülesannete koostamisel oma ideid välja käisid, tekkis ka temal alati uusi mõtteid. Ehkki sageli tulid ideed gümnaasiumiõpetajatelt, kasutas tema neid ka põhikoolis. Külli märgib, et paljud õpetajad on proovinud ka ise investeerida, klubist saadud taganttorkimise ja oskusliku juhendamiseta ei oleks nad ehk julgenud seda teha.

Kui Külli õpetas põhikoolis geograafiat ja majandust, siis oli tal hea mentorklubis õpitud teadmisi kohe tundides kasutada. Praegu on ta õppealajuhataja ning õpetab füüsikat ja informaatikat, nende ainete tundides saab rahateadmisi vähem rakendada, kuid mentorklubist saadud teadmistest on olnud kasu enda rahaasjadega toimetulekul. Rahatarkuse teema on Kambja Ignatsi Jaagu Koolis käesolevast õppeaastast: 5.–7. klassi õpilased omandavad rahatarkust ettevõtlusõpetuse tundides. 

Karin Kangur (Loova Tuleviku Kooli klassiõpetaja) selgitab, et tema koolis omandatakse rahatarkust tegevuse käigus. Kooli algklassides on kujunenud traditsiooniks osaleda mõnel Tallinna avalikul jõululaadal. Eelnevalt meisterdavad õpilased koolis müügiks tooteid, hinnastavad ja pakivad need. Ka avalikul laadal (Stroomi jõululaat, Järve Keskuse jõululaat) on lapsed ise leti taga ja müüvad oma tooteid, kuid jalutavad ka korviga ringi, tehes reklaami- ja müügitööd. Hinnastamise juurde käivad arutelud kulust ja tulust. Tihti toetavad lapsi vanemate klasside õpilased, kes jagavad oma kogemusi. Saadud tulu eest organiseeritakse õppeaasta lõpul väljasõit mõnele Eesti väikesaarele (Naissaar, Kihnu, Vormsi). Ka selles on õpilased eelarve kokkupanemisel abiks. Teiseks toimub õppeaasta lõpus suur kevadlaat, kus korratakse talvel õpitut, kuid selles ei koguta raha ühiskassasse, vaid iga õpilane saab raha endale. Loova Tuleviku Koolis on aktiivselt kasutusel ka raamat „Tom õpib rahamängu“. Rahaga tegelemisel üritab õpetaja Karin arendada õpilastel ka sotsiaalsemat poolt ja suunab neid annetama ja head tegema: loomaaia kõrvitsakampaania, vanadekodudele jõulukaartide saatmine jms. 

Mentori pilguga

Tõnu Timma Valgamaa klubist on olnud mentor juba kolm aastat. Ta märgib, et eelmisel aastal osalenud õpetajad on teinud rahatarkuse mentorklubile head reklaami: „Enamik, kes sel aastal minu grupis kaasa teevad, on tulnud varem osalenud õpetaja soovitusel või lausa tungival nõudmisel, nagu üks õpetaja mulle ütles.

Mentoriks olemise rolli näen peamiselt selles, et olen õpetajate jaoks raha teemadel igati avatud, ükski teema ega küsimus ei ole tabu. Jagan ohtralt mõtteid ja kogemusi, mida mul on finantsvabaduse teekonnal ette tulnud.

Annan õpetajatele ka kodutöid. See pole mentorprogrammi osa, kuid teemakohased kodutööd puudutavad õpetajate enda rahaseisu, nende tulevasi plaane ja rahatargemaks saamist. Kuna õpetajad on loomult väga uudishimulikud ja innukad, siis teevad nad kodutööd ära ja sellega on lahendatud ka küsimus, kas ja kuidas nad õpitut rakendavad. Näiteks tulevad õpetajad järgmisele kohtumisele eelmise kuu eelarvetega, väljaarvutatud säästuprotsentide ja tulevikuplaanidega. Õpetajad esitavad küsimusi ka oma pensionifondide kohta (mis fondid on olemas ja millised on nende kulud). Enamik pole pensionifondidele varem mõelnudki.

Olen õpetajatelt korduvalt küsinud, mis teemad ja mõtted on neile kõige rohkem korda läinud. Kõige rohkem on neid üllatanud kolmanda pensionisamba maksuvabastus. Enamik õpetajatest pole endale teadvustanud, et 20 protsenti tootlust saab kohe kätte. Neile on jäänud meelde ka lause „Kas sa tahad elu lõpuni raha teenida või et raha teeniks sind elu lõpuni?“.

Olen olnud Valgamaal rahatarkuse klubi mentor juba kolm aastat ja saan järjest rohkem aru, et minu algne plaan anda vabatahtliku tööga ühiskonnale midagi tagasi ei toimi, sest ma saan sealt isegi rohkem innustust kui mu õpilased. Iga kord Valgast mentorklubist tagasi sõites (elan Tartus) on mul suu kõrvuni ja väga hea olla. Mõtlen, mis mul veel ütlemata jäi, ega jõua järgmist kohtumist ära oodata. Mulle tundub et õpetajad on väga mõjukad ühiskonna liikmed eriti nende enda tuttavate ja õpilaste jaoks, järelikult võime neid raha teemal harides kindlad olla, et pole ka teistel pääsu.“

Mida rahatarkuse mentorklubides õpitakse?

Mentorklubide mentorid on finantssektori eksperdid ja erainvestorid. Õpetajad saavad seal teadmisi mitmesuguste teemade kohta: kulude-tulude ülesmärkimine ja analüüs, eesmärkide seadmine ja enda käitumise kujundamine, eelarve koostamine, tark majandamine ja laenamine, investeerimise põhitõed, varaklassid ja pensionisüsteem. 

Igalt õpetajalt oodatakse mentorklubide lõpus temaatilist tunnikava / projektõppe kava / ülesannet, kus rahatarkuse teema on seotud mõne ainetunni teemaga ning õpetajad saavad oma tunnikavasid teiste õpetajatega arutada. Rahateadmisi saab siduda paljude õppeainetega, matemaatikast ajaloo ja geograafiani. 

Milliseid õppematerjale ja kust leida?

Valminud on TLÜ ja TTÜ teadlaste välja töötatud rahatarkuse õpiväljundite mudel, mis määratleb ära, millises kooliastmes ja mida täpselt õpilane rahatarkusest teadma-oskama peab. Nimetatud mudel on hea alusmaterjal igale aineõpetajale rahatarkuse eakohase õpetamise planeerimisel. Ühtlasi on see sisendiks Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvõttel loodavatesse õpetajate juhendmaterjali, mis selgitab õpitulemuste saavutamist klasside kaupa. 

Mentorklubid annavad õpetajatele enesekindlust. Toetust lisavad süstematiseeritud õppematerjalid lasteaiaealistest kuni gümnaasiumiastmeni. Õppematerjalid on üleval rahandusministeeriumi kodulehel ja E-koolikotis. Samas on valminud töölehed ja juhendmaterjal teisele kooliastmele mõeldud Bodo Schäferi raamatu „Koer nimega Money“ kohta.

Sel kevadel läbi viidud Eesti elanike finantskirjaoskuse uuring näitab, et meie inimestel on võrreldes varasemaga rohkem sääste ning kasvab investeerimine eri varaklassidesse. Ehkki rahatarkusest teavad eriti noored varasemast rohkem, on jätkuvalt vaja rahatarkuse koolitusi ning selle lülitamist kooliprogrammi. Selleks aga, et koolidest saaks väärt teadmist, on vaja koolitada õpetajaid.

Finantskirjaoskust arendatakse Eestis Rahandusministeeriumi eestvedamisel elanike finantskirjaoskuse edendamise programmi „Rahatark Eesti. Eesti elanike rahatarkuse strateegia aastateks 2021–2030“ kaudu.