President Alar Karis ütles Jõhvi kontserdimajas toimunud haridusvõrgu arengukonverentsi „HaridusLood“ avakõnes, et kõige hullem on otsustamatus. „Selle järel, peaaegu sama halb on see, kui otsustatakse kiirustades, põhjalikult läbi mõtlemata ja läbi arutamata,“ ütles riigipea. „Kui aga haridus liipama jääb, kandub see peagi üle kogu meie riigile.“

Riigipea sõnul on selge, et koolivõrgu asjus on otsuseid vaja. „Me pole suutnud seda kohandada samas taktis ühiskonna muutumisega. Nii ei teeni koolivõrk enam laste, omavalitsuste ega riigi huve parimal võimalikul viisil. Loeme õpilasi, loeme õpetajaid, loeme raha – ja rehkendused ei anna enam mõistlikke tulemusi,“ rääkis president Karis. Tema sõnul ootab meid tegutsemata ees tasakaalust väljas haridussüsteem ja kriiside süvenemine.

President Karis tõi välja, et otsuseid tehes tuleb meeles pidada mõningaid olulisi põhimõtteid: keskmes peab olema hariduse kvaliteet ja kõiki ei tohi lüüa ühe vitsaga. Samuti peaksid otsused olema läbi arutatud ja otsida tuleb paindlikke lahendusi ning reforme vaadata tervikuna.

Riigipea sõnul peab laste huvides toimiv koolivõrk peegeldama mitmekesisust ja kõiki ei tohi lüüa ühe vitsaga. „Ei ole olemas maagilist õpilaste piirarvu, millest ülespoole on kool jätkusuutlik ja allapoole mitte. Iga kooli lugu ja vaimsus on erinev, tema elujõud ja jätkusuutlikkus võib tulla mujalt kui pelgalt õpilaste arvust. Seetõttu tuleb iga kooli vaadelda eraldi, hinnates kulutõhususe kõrval ka rolli kogukonnale ning võimekust pakkuda kvaliteetset haridust,“ ütles president Karis.

Riigipea rõhutas oma sõnavõtus kohaliku omavalitsuse tähtsust. „Hariduskulud moodustavad kohaliku omavalitsuse kuludest enam kui poole. Juba sellest asjaolust tuleneb ootus, et kohalik omavalitsus omab piirkondliku hariduse juhtimisel aktiivset ja teadlikku rolli, tagamaks vahendite parim kasutus. Kui räägime kooli panusest kogukonna vaimsuse ja jätkusuutlikkuse tagajana, siis on osakaal ilmselt vähemalt sama suur,“ rääkis president Karis. Tema sõnul ei ole tõsi, et kohalike omavalitsuste võimalused hariduse kvaliteeti juhtida on piiratud. „Palgast olulisem tegur, mille järgi õpetajad endale töökohta valivad, on koolis valitsev õhkkond. Õhkkonna kujundab kooli direktor ja kohalik omavalitsus on see, kes valib direktori ning sõnastab ootused talle. Veel saavad kohalikud omavalitsused aktiivselt suunata, millisel tasemel tugiteenused ja huviharidus on noortele kättesaadavad,“ näitlikustas riigipea.