Kas õpilane võib olla sotsiaalmeedias õpetaja sõber? Kas õpetaja võib tunnis oma poliitilisi vaateid väljendada? Kas õpetaja ja õpilase romantilised suhted on lubatud? Õpetajatöös tuleb pidevalt teha eetilisi valikuid ja vahel jääb kõhutundest väheks. Meil on moraalinormide kogumikke kogunisti kaks: õpetajate liidu koostatud Eesti õpetajaeetika ning haridustöötajate liidu õpetaja kutse-eetika koodeks. Ent mõlemad pärinevad paarikümne aasta tagant ja õpetajad seisavad silmitsi sootuks uute olukordadega. Seepärast ongi hakatud eetikakoodeksit ajakohastama. Sõna sekka ütlema oodatakse kõiki õpetajaid.

Arutelu õpetajaeetika väärtuste ja tegevuspõhimõtete ning eetikakoodeksi uuendamise teemal on käima lükanud Haridus- ja Teadusministeerium, protsessi veab Tartu Ülikooli eetikakeskus. Sihiks on koondada kehtivad koodeksid ühtseks normide kogumikuks, mis vastaks õpetajana või juhendajana tegutsejate arusaamale eetiliselt heast õpetajast.

Töö õpetaja eetikakoodeksiga lõpeb 2026. aasta juunis. 

„Lõpptulemusest ehk olulisemgi on sõnastusele eelnev diskussioon, sest selle jaoks, et koodeks oleks elav, peab see kajastama oma professiooni või grupi väärtushinnanguid ja need selguvad just arutelude käigus,“ ütleb TÜ eetikakeskuse projektijuht Katrin Velbaum.

Tööd tehakse kahes ringis: kitsamas (õpetajaid koondavate liitude esindajad, eetikakeskus ja HTM) ning laiemas (kõik, kes õpetajaeetikat oluliseks peavad). 

„Oleme äärmiselt tänulikud, kui igaüks, kes tunneb endas soovi eetikakoodeksi loomisele kaasa aidata, leiaks aega anda eetikakeskusele teada oma ettepanekud sisu kohta,“ lausub Katrin Velbaum. Esmalt oodatakse olukorrakirjeldusi, mis sisaldavad õpetamisega seotud olulisi eetilisi dilemmasid.

Arutelude maratoni avasid õpetajate esindusorganisatsioonide esindajad 2. novembril HTM-i saalis toimunud töötoas „Õpetajate eetilised valikud. Milliseid uusi olukordi peaks õpetaja eetikakoodeks aitama lahendada?“.

Diskussioonil osalesid Margit Timakov (Eesti Õpetajate Liit), Reemo Voltri (Eesti Haridustöötajate Liit), Urmas Heinaste (Õpetajate Ühenduste Koostöökoda), Mari Roostik (Eesti Koolijuhtide Ühendus), Kristiine Vahtramäe (Eesti Lastevanemate Liit). Arutelu juhtis TÜ religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev.

Õpetajate Leht teeb räägitust kokkuvõtte.

Olga Schihalejev: Kuivõrd praegu koolielus olemasolevaid eetikakoodekseid kasutatakse? Miks on koodeksit vaja?

Kristiine Vahtramäe: Lastevanemad soovivad, et õpetajad oleksid hästi eetilised − sõbralikud, vastutulelikud, ei paneks lastele halbu hindeid. Vanem tahab, et tema lapsest saaks maailma targim või vähemasti väga tark inimene. Aga soovid ei pruugi kokku minna sellega, mida kool ja ühiskond pakub. Lastevanemad peaksid olema kursis õpetajate eetikanormidega. Oleme arutanud liidus, et ka vanematele võiks välja töötada eetilised normid, kuidas õpetajatega suhelda.

Reemo Voltri: Ilmselt mitte väga palju ei tegelda praegu koolis eetikakoodeksiga. Koodeks peaks kirjeldama ära piiripealsed kohad ja selle, millal loetakse õpetaja käitumine neis eetiliseks. Kõike, mis tuleneb seadustest, pole ju ka mõtet hakata koodeksisse kirjutama. Pigem olukorrad, mis pole seadustega vastuolus, aga päriselt meie professiooni ja väärtustega ka kokku ei lähe.

Ehk võiks eetikakoodeks olla laiem, mitte ainult õpetajatele, vaid hariduselule? Kirjeldame eri poolte ootusi eetilisele käitumisele. 

Mari Roostik: Eetikakoodeks peab aitama lahendada olukordi, kus seaduse järgi on kõik hästi, aga midagi on siiski mäda. Arvan, et eetikakoodeksit on väga vaja. Koodeks peab olema selline, et alustav õpetajaks saaks pärast koodeksi läbilugemist aru, et elu läheb edasi ja ta ei peagi oma Facebooki ega Instagrami kontot ära kustutama ning võib ka väljas söömas käia. Koodeks peab andma noortele võimaluse jääda noorteks.

Olga Schihalejev: Kui me õpetajakoolituse tudengitega koodeksit arutasime, tõusis üks üliõpilane püsti ja ütles: kui me nüüd väga tõsiselt seda võtame, siis peaks vähemalt kaks kolmandikku saalis viibijaist lahkuma. Ideaalide vastamine tegelikkusele!

Reemo Voltri: Kutsestandardites kirjeldatakse, millest peaks õpetaja lähtuma, mida ühiskond temalt ootab. Kirjeldame suhteliselt ideaalset õpetajat. Kas eetikakoodeks peaks neid asju üle kordama või andma lisa?

Margit Timakov: Praegu kasutavad eetikakoodeksit nii koolijuhid kui ka lastevanemad, kui on toimunud rikkumisi või on tekkinud vastuolu. 

Õpetajad loevad koodeksit vähem, et mõelda, kuhu püüdlen või kuidas oma käitumist muudan.

Reemo Voltri: Milleks eetikakoodeks on? Kas me võtame ta lahti siis, kui on probleemid, või kasutame proaktiivse töövahendina, et õpetaja, eriti noor, oskaks enda jaoks mängureeglid paika panna? 

Margit Timakov: Kutsestandardis on kirjas, et tuleb järgida õpetaja kutse-eetikat. Seega eeldan, et võetakse koodeks lahti ja uuritakse, mis need punktid on.

Meil ei ole uuringuid selle kohta, kuidas koodeksit praegu kasutatakse.

Urmas Heinaste: Eetikakoodeks peaks olema preventiivne ja täitma halli ala, mis seaduste ja muude kokkulepete vahele jääb. Ja õpetaja peaks seda kõike enne tööleminekut teadma. Siis pole pärast vaja ka probleeme lahendada.

Olga Schihalejev: Mis teemad on praegustest eetikakoodeksitest puudu ja mis on ajale jalgu jäänud?

Mari Roostik: Puudu on kõik, mis puudutab sotsiaalmeediat. Millist kuvandit tohib sotsiaalmeedias endast luua? Kas kahe täiskasvanu, õpetaja ja õpilase vahel võivad olla romantilised suhted? Kirjas peaks olema üldine osa, iga kool saaks välja tuua ka oma organisatsioonikultuuri nüansid. Mida eetikakoodeks peaks meile andma, on veel arutlemise koht.

Kristiine Vahtramäe: Ka sõnavara on muutunud – on sõnu ja väljendeid, mida mõistame praegu teistmoodi, kui mõistsime varem. 

Lapsevanem hakkab koodeksit lugema siis, kui on probleem. Kõike ei jaksa ju läbi lugeda. Minu ettepanek on: uus koodeks peaks hõlmama rohkemat, aga sisaldama vähem. Tekst peaks olema lühem, et oleks vähem mitmeti mõistetavust. 

Margit Timakov: Ka praegused koodeksid on lühikesed, üks on kaks ja teine kolm lehekülge. Aga kas kompaktne tekst, näiteks üks A4, välistaks möödarääkimised? Muuta teksti on üks asi, aga kuidas teha nii, et seda ka kasutataks? Strukturaalset ülesehitust peab kindlasti arutama. Kas peaks olema kirjas ka näidissituatsioonid?

Koodeksisse ei peaks panema kõiki olukordi, me ei suudagi neid ette näha. 

Aga kuidas siis teha head dokumenti, mis ei oleks liiga mahukas ega sõnastaks liiga palju, kuid looks aruteluvõimaluse?

Urmas Heinaste: Praegu tekitab segadust see, et on kaks koodeksit. Vanemad küsivad, kummale kool siis toetub. 

Vahepeal on haridusseadusi mitu korda muudetud, mis mõjutab ka eetikakoodeksi toimimist. Näiteks õppekavasse toodi digipädevus, aga koodeksit ei muudetud. Õppekavas teeme muudatusi, mis mõjutavad meie käitumist. Näiteks sotsiaalmeedia probleem. Kui me midagi muudame, peame võtma ka eetikakoodeksi ette ja vaatama, mida seal muutma peab.

Margit Timakov: Kas õpetaja peab siis sotsiaalmeedias olema kuidagi teistmoodi väärikas? Tahame, et koodeksis oleks kõik ära sõnastatud, aga võib-olla peitub vastus seal juba praegu?

Olga Schihalejev: Kas lisaks sotsiaalmeediale on veel midagi, mida peab uues koodeksis käsitlema?

Urmas Heinaste: Vahepeal oli pandeemiaperiood. Pidime kodus töötama ja see tekitas täiesti uusi küsimusi, näiteks kas aluspükstes võib tundi anda või voodist tunniga liituda. Või siis mõne õpetaja nõudmine, et õpilane peab tunnis olema oma näoga. Ka need on eetikaküsimused.

Margit Timakov: Mina ei arva, et eetikakoodeks peaks paika panema, milline peab olema riietus, kui oled ekraani taga. Siis ei jõua me kuskile ja dokument pole kahel leheküljel, vaid kahesajastki jääb puudu. Kirjas peavad olema alusväärtused. Peame mõtlema, millistes situatsioonides ei loeta sealt välja, kuidas käituda. Peame mõtlema, kas eetikakoodeks peab olema ka käitumisjuhis.

Reemo Voltri: 20 aastat tagasi polnud me kuulnudki, mis on kaasav haridus. Kaasav haridus on seadnud õpetajad iga päev dilemma ette, kust läheb eetiline piir, kelle õpetamist eelistada: kas erivajadusega laste või ülejäänud 23. Küsimus on vaid, kui konkreetselt me need küsimused koodeksisse kirjutame. 

Margit Timakov: Koodeksi teemal arutelud ongi hea võimalus arendada koolides ja hariduses laiemalt arutelukultuuri. Võib-olla väärtuslikumgi kui dokument ise. Koodeksi valmis saamine pole omaette verstapost, vaid hoopis see, kuidas seda rakendatakse ja kasutatakse. 

Peame vaatama ka ühiskonnale näkku. Võime soovida kõike väga täpselt reguleerida, aga kuhu see meid viib ja kas ikka sinna, kuhu tahaksime jõuda?

Ka Soomes, kus on eetikakoodeks ja professiooni vanne, pole need kõigis koolides kasutusel. See on laiem teema, kuidas koodeksit kasutada ja väärtustada.

Mari Roostik: Koodeksit pole vaja enne, kui oled juhi või õpetajana olukorras, kus sa ei tea, mida pead tegema. Mul on olnud päev, mil lugesin koodeksi läbi ja peaaegu õppisin pähe. Dokumendi juurde läheme siis, kui midagi on halvasti. Aga kuidas seda ennetada?

Igal sügisel teeme koolides evakuatsiooniõppuse. Miks me ei võiks siis teha ka kohustusliku eetikakoodeksi väärtusmängupäeva? Räägime oma kooli väärtustest ja arengukavast, mitte ei pane niisama linnukesi kirja. Koodeksit iseenesest ei peagi ehk muutma, aga peab looma selle rakendamise mudeli.

Kristiine Vahtramäe: Äkki koodeks toimibki ja meil on vaja see välja otsida vaid siis, kui on mingi jama? Ja kui toimib, siis meie õpetajaskond käitubki eetiliselt, sest igaühel on oma väärtushinnangud?

Olga Schihalejev: Võib-olla me ei oska isegi tähele panna, kui millegi vastu eksime või keegi haiget saab? Tihti arvame, et me ei tee kellelegi haiget, aga see ei pruugi tõsi olla. 

Mina tooks koodeksisse mitmekultuurilise kooli teema. Oleme oma kultuurist mõjutatud ega saa tihti arugi, kui teeme vähemuskultuuri esindajale liiga.

Margit Timakov: Väga oluline on tekitada arutelu. Eetika ei tähenda ju karistamist, vaid on professiooni jaoks midagi ilusat ja väärtuslikku, tänu millele märkame ka enda käitumist. 

Reemo Voltri: Ühiskonna suhtumine eri situatsioonidesse on palju muutunud. Mõnigi asi, mis 20 aastat tagasi tundus normaalne, oleks praegu väga imelik, kui keegi seda teeks ja hõikaksime kooris, et see on väga ebaeetiline. Koodeksit ongi vaja uuendada teadvustamaks, et palju on muutunud.

Margit Timakov: Tuleb üle vaadata, kuidas õpetaja ennast hoiab, see on praegu koodeksis vaid lühidalt mainitud. Aga ka õpetajate ootused ühiskonnale võiksid olla kirjas.  

Tahaks ka kirja panna, et õpetajaks kasvamine võtab aega. See ehmatab õpetajad ära, aga seda mõtteviisi peaks arendama. 

Olga Schihalejev: Mida ütlete kokkuvõtteks?

Reemo Voltri: Koodeksit on vaja. Peame vaatama, et protsess kaasaks võimalikult palju õpetajaid, kes seda tööd iga päev teevad ja tahavad suhestuda. Muidu saab koodeks jälle lihtsalt paberiks, mis on kuskil, aga keegi ei tea, mis seal kirjas on.

Eelkõige peaks kirjeldama situatsioone, mida pole seadustes-määrustes kirjas.

Urmas Heinaste: Võib-olla peaks olema raamkoodeks, mille alusel iga kool ja kogukond teeb oma koodeksi? Raamkoodeks ei peaks detailidesse laskuma.

Tekkis veel üks mõte: ehk peaks õpetajal, vanemõpetajal, meisterõpetajal olema oma koodeksid.

Mari Roostik: Arutelu eetikakoodeksi eri aspektide üle aitab defineerida, mis on hea ja kuidas on hea. Arutelu tuleb avada.

Kristiine Vahtramäe: Ükski dokument ei hakka iseenesest tööle. On tänuväärne, et on alanud arutelu. Et see jõuaks laiemale tasandile, on vaja kaasata rohkem inimesi.

Margit Timakov: See on nagu vaiba punumine. Tuleb anda võimalus kõigile, kes soovivad kaasa lüüa. Siis saab mitu eri kihti. 

---

Õpetaja, löö kaasa!

Kes tunneb endas soovi eetikakoodeksi loomisele kaasa aidata, andke TÜ eetikakeskusele oma ettepanekutest teada. Eriti on oodatud olukorrakirjeldused, mis sisaldavad õpetamisega seotud olulisi eetilisi dilemmasid. Oma panuse saab anda siin: https://eetika.ee/et/opetaja-eetikakoodeks.

---

Mida soovitad õpetaja Tanelile?

Enne diskussiooni said osalejad soojendusülesande anda nõu noorele õpetajale Tanelile, kes püüdis varem oma Facebooki kontot hoida eraeluliste postituste jaoks, aga kooli tulles hakkas tema sõprade sekka tekkima ka õpilasi. Tanelil polnud südant nende kutset tagasi lükata. Juba mõnda aega on ta tajunud, et chat’i-suhtlus hakkab üle jõu käima. Näiteks uurivad lapsed viimasel minutil kontrolltöö kohta või küsivad asju, mida tunnis on mitu korda korratud. Sel aastal on Tanel ka 7. klassi juhataja ja lisandunud on vanemate küsimused ja mured. Seni on Tanel püüdnud sõnumitele usinasti vastata, aga ühel päeval kurdab ta oma vanemale kolleegile, et on väsinud. 

Mida soovitaksid Tanelile?

• Soovitan Tanelil arutada tekkinud olukorda laste ja vanematega ning panna Messengeris hääletusele eri lahendusvariante.
• Ainuke viis saada vastamise kohustusest vabaks on Facebooki konto kustutada. Kõik muud lahendused on ajutise loomuga.
• Meil kõigil on hetki, mil kõike tundub olevat liiga palju. Kuulan, lohutan ja annan kindlasti teada, kui hästi ta minu meelest klassijuhataja tööga hakkama on saanud. Avatus ja kiire reageerimine kodudega suhte hoidmisel on määrava tähtsusega. Soovitan samamoodi jätkata.
• Soovitan kooliga seotud sõnumitele vastata eranditult tööajal. Muul ajal saabunud teateid tuleb ignoreerida, justkui neid poleks olnudki. Küll õpilased ja lastevanemad lõpuks ära õpivad, millal on paslik tülitada.
• Soovitan pöörduda kooli juhtkonna poole, et sõnastataks reeglid, missugustel tingimustel sotsiaalmeediat koolitööga seoses kasutada saab. Kui reeglid on üldised, pole ohtu, et õpilased solvuksid.
• Soovitan arvutada välja, kui palju lisaaega Tanelil sõnumitele vastamiseks kulub, ja lisaaja eest tasu küsida.

Vaata, kuidas lahendasid olukorra diskussioonis osalejad: https://www.uttv.ee/naita?id=34867 (alates 2.25.35).

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Mis on eetikakoodeksis kõige tähtsam?

Kaheksa haridusinimest vastab lühidalt küsimusele, missugused kolm mõtet peaksid nende arvates õpetaja eetikakoodeksis kindlasti olema.

JÜRI GINTER, jurist ja sotsioloog:

Õpetaja loob tingimused, kus õpilased saavad õppida oma lähima arengu tsoonis. Vastasel juhul on õppida kas liiga lihtne või liiga raske ja õpilasel kaob huvi õppimise vastu. Võimetele ja huvidele vastavaid tingimusi loob õpetaja koostöös teiste õpetajate ja lastevanematega. 

Õpetaja ei kahjusta ennast, õpilasi, nende lähedasi ega kolleege. Kahjustamine võib juhtuda vale või puudulikku eeskuju või juhendit andes, aga ka füüsilist, vaimset või sotsiaalset heaolu arvestamata jättes. Loomulikult ei või teisi taga rääkida, solvata jms.

Õpetaja vastutab oma tegevuse tulemuste ja tagajärgede eest, asudes oma tegevuse negatiivseid tagajärgi viivitamatult likvideerima või leevendama. See lause toob koodeksisse vastutuse mõiste ja selgitab selle lühidalt lahti. 

SIIRI SÕMER, Oskar Lutsu Palamuse Põhikooli direktor:

Õpetaja hoolitseb oma vaimse tervise eest. Nagu lennukiavarii korral paneb täiskasvanu hapnikumaski kõigepealt pähe endale, sest siis suudab ta ka oma lapsi aidata. 

Õpetaja jääb alati inimlikuks. Ta mõistab, et õpilane alles õpib, kuidas maailmas toime tulla. Ta ei võta õpilaste üleastumisi isiklikult. Õpetaja teab, et me kõik eksime ning vajame sel hetkel mõistmist ja toetust olukorra parandamiseks. 

Õpetaja on professionaal. Ta on avatud uutele teadmistele, loob häid suhteid kolleegide, õpilaste ja vanematega. Ta teab, et õpikeskkonda loob ja hoiab alati õpetaja.

TÕNU PIIBUR, Pelgulinna Gümnaasiumi direktor:

Õpetaja on sõbralik, sest sõbraliku õpetaja käe all julgevad õppijad ka eksida ja eksimustest õppida. Kurja õpetaja käe all saavad asjad õigeks ajaks tehtud, kuid õpilane ei õpi endale. Sõbralikkust ei tohi segi ajada semutsemisega.

Õpetaja hoolib. Õpetaja hoolib kõigist, ka nendest, kes veel ei oska õppida. 

Õpetaja õpib. Ta on noorematele õppimises eeskujuks. Ta läheb süvitsi ja alati on õhus lootus, et suuremad avastused on veel ees.

TOOMAS MITT, Tõstamaa Keskkooli direktor:

Õpetaja on aus. Ilma aususeta ei toimi õppeprotsess kohe mitte ja kasvatuses jookseb kõik kraavi. Kui õpetaja koolis hämab, vassib ja valetab, siis on tulevik kole ja tume ning kogu ühiskond vajub sohu.

Õpetaja on õiglane. Ühtegi õpilast ei tohi mustaks lambaks tembeldada. Jah, tuleb ette pahandusi, ent õpime nondest, arvestame erinevustega ja läheme puhtalt lehelt edasi. 

Õpetaja on vaba. Õppekava on suur raam, mis annab õpetajale üldised suunad, kuid muus osas on õpetajal täielik vabadus oma pädevust rakendada. 

MERI HEINSALU, Viimsi Kooli õpetaja:

Õpetaja on õpetaja 24/7. Ülikooliajast on meeles arutelu „Kas õpetaja võib tänavanurgal suudelda?“ ehk kas õpetaja peaks olema õpilaste jaoks olemas ainult koolis. Mulle küll meeldib kohtuda oma õpilastega ka poes, rannas, palliplatsil. 

Õpetaja ja õpilane pole võrdsed. Seepärast peaksid õpilased õpetajaid teietama. Teatud distants soodustab austust, mis omakorda suurendab õpilase turvatunnet. Ma ei ole absoluutselt nõus sellega, et õpetaja ja õpilane on võrdsed või isegi sõbrad. 

Õpetaja on iseseisev ja julge. 2005. aasta koodeksis kõnetab mind iseseisvuse teema. Sellele kirjutan kahel käel alla. Paraku ei julge kaugeltki kõik õpetajad oma arvamust vabalt väljendada. 

EHA JAKOBSON, Unipiha Kooli direktor:

Õpetaja lähtub eetikakoodeksist, aga kuidasseda tagada? Kas õpetaja peaks andma ametivande? Kas õpetaja eetikakoodeks peaks kuuluma õpetaja töölepingu juurde?

Õpetaja on väärikas, aus, õiglane, iseseisev. Õiged sõnad, kuid mida nad koolis kui suhtluskeskkonnas tähendavad, tuleks eetikakoodeksis lähemalt lahti kirjutada. 

Õpetajal on õigus eraelule. Nii on, kuidõpetaja muutub kergesti haavatavaks, kui avalikuks saab liiga isiklikke asju. 

EGON METS, Võsu Kooli õpetaja:

Õpetaja on aktiivne kodanik ja sellisena õpilastele eeskujuks. Ta ei väldi aktuaalsete teemade käsitlemist koolis. Õpetaja on oma kogukonnas arvamusliider. 

Õpetaja on õiglase meelega ja kohtleb oma õpilasi võrdselt, tal ei ole pailapsi, ta ei suhtu kehvade hinnete ja erivajadustega lastesse halvemini. Õpetaja tunnistab oma vigu, tehes seda siiralt ja usutavalt, mitte kombetäiteks. 

Õpetajat võib usaldada. Kui õpilane pühendab ta oma saladustesse, siis jääb kõik nende kahe vahele. Lubamatu on õpilaste või kolleegide tagarääkimine õpetajate toas või klassis, kuulujuttude levitamine jms. 

KÄRT LEHIS, Noored Kooli kommunikatsioonispetsialist:

Õpetaja toetab ning julgustab õpilaste ja kolleegide algatusi, veab eest muutusi ja võtab vastutust. Koolielu arendamine on koolikollektiivi kätes. 

Õpetaja tagab vaimse heaolu õpilastele ja iseendale ja arvestab ka koolivälises elus toimuvaga.

Õpetaja mõistab maailma. Õpetaja on avatud uutele arusaamadele, eluviisidele ja väärtustele ning näitab õpilastele vana väärtust ning aitab mõtestada uut. 

Küsitles: Raivo Juurak

---

Õpetaja kutse-eetika

Läbi aegade on paljud elukutsed sidunud end eetiliste normidega, mis kajastavad töötajalt tema kutse puhul nõutavat suhtumist ja vastutustunnet. Seda sorti eetilised raamid rõhutavad jagatud tööväärtusi ja -põhimõtteid.

Vastutustunne ametialases tegevuses põhineb ühelt poolt teadmistel ja kutseoskustel ning teisalt tööle normide ja väärtustega loodud vundamendil. Kumbki aspekt ei saa teist asendada. Eetilised põhimõtted ei suuda kompenseerida halbu kutseoskusi ning kutseoskused ei asenda eetiliste põhimõtete puudumist. Sel põhjusel on kutse-eetika juures oluline ka tööoskuste alalhoidmine.

Käsitledes õpetajate kutse-eetikat, peame tegema vahet eetikal ja seadustel. Õpetaja põhiline ülesanne ning vastutusala on määratud haridusseadustiku ja -normidega. Õppekava sisaldab õpetamise sisulist poolt. Kuigi õpetajad lähtuvad ametialases töös statuutidest, dekreetidest ning normidest, ei põhine kutse-eetika kohustuslikkusel ega välisel kontrollil. Üks lähtepunkt siin käsitletavaile eetilistele põhimõtetele on ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon.

Õpetaja elukutse üks iseärasusi on tõsiasi, et töö tulemused ei ole sageli kohe näha. Head õpikogemused õhutavad elukestvalt õppima. Õpetaja mängib heade õpikogemuste loomisel ja õpilase eneseteadvuse tugevdamisel alati olulist rolli. Tema ülesanne on rakendada kõiki hoolitsuse, juhendamise ning õppevõimalusi nii, et indiviid sellest kasu saaks. Muutus ühiskonnas on aga toonud kaasa olukorra, kus õpetajad on sunnitud oma töös tegelema probleemidega, mille eest nad ainuisikuliselt vastutada ei suuda.

Õpetajate rolli muutus on toonud neid õpilastele lähemale. Õpilase hindamise protsessis on õpetaja võimu ja vastutuse küsimus aga alati aktuaalne. Sisemised eetilised tõekspidamised hoiavad õpetajaid oma positsiooni kuritarvitamast.

Õpetaja töös ei ole kõrge kutse-eetika koormaks – see on üks väärtuslikumaid ressursse. Kutse-eetika juhib kõiki õpetajate omavahelisi suhtlussituatsioone ja suhteid, nende suhtumist oma töösse ning vastutustunnet. Õpetaja töö sisaldab endas eetilist järelemõtlemist ning oma tegevuse motiivide ja eesmärkide hindamist. Õpetaja kutse-eetika eesmärgid on näidata ning kuulutada eetikatunnet, mis on alati olnud haridustöö osa.

Väärtushinnangud, millel õpetaja kutse-eetika põhineb

Inimväärikus. Eetiliste põhimõtete aluskihi loovad humanistlik inimesekäsitus ning austus inimolendite vastu. Inimese väärtust tuleb hinnata olenemata tema soost, vanusest, usutunnistusest, päritolust, arvamustest või oskustest.

Ausus. Ausus on õpetamise keskseid väärtusi: õpetaja on õpilase juht reaalsuse avastamisel. Uudishimuliku lähenemise eeldus on avatud arutelu ning tõeotsimine. Ausus enda vastu ning samuti igas suhtlussituatsioonis on osa õpetajatöö aluskihist.

Õiglus. Õpetaja ja grupi või üksiku õpilase omavahelistes suhetes ning samuti laiemas ühiskondlikus tegevuses peab õiglus olema esikohal. Õiglus hõlmab võrdsust, diskrimineerimise ja ebaõiglase eelistamise vältimist, võimalust saada kuulatud ning õigust lahendada konflikte. Õigluse küsimus on õpetaja üldises hinnangus õpilasele alati üks olulisi elemente.

Vabadus. Õpetajal on õigus isiklikele väärtusele. Õpetamise protsessis aga piiravad tema vabadust tema peamine ülesanne ja normid, näiteks statuudid ja õppekavad, mis selle ülesande määravad. Oma töös peavad õpetajad piire looma. Igasuguse sotsiaalse suhtlemise lähtepunkt on aga austus inimese vabaduse vastu, mis on inimväärikuse loomuomane osa.

Õpetaja eetilised põhimõtted

Õpetaja ja õpilane. Õpetaja aktsepteerib õpilast ning püüab temasse suhtuda kui ainulaadsesse indiviidi. Õpetaja reageerib õpilasele ausalt ja inimlikult. Õpetaja püüab mõista õpilase lähtepunkte, mõtteid ja arvamusi ning käsitleda tema isiklikke ning privaatseid asju taktitundeliselt. Õpetaja pöörab erilist tähelepanu õpilastele, kes vajavad hoolitsust ja kaitset, ega aktsepteeri ühtegi õpilaste ekspluateerimise ega ärakasutamise moodust. Mida noorem on õpilane, kellega õpetaja töötab, seda suurem on viimase vastutus õpilase eest. Õpetaja teeb koostööd lapse eest vastutavate täiskasvanutega.

Õpetaja. Õpetaja töö oluline osa on tema enda isiksuse panus: isiksuse arendamine ja selle eest hoolitsemine on õpetaja õigus ning vastutus. Oma kohuseid täites peavad õpetajad tundma kindlust, et neid ennast ausalt koheldakse. Õpetajail on samuti õigus säilitada oma privaatsus ning endast hoolida.

Õpetaja ja tema kolleegid. Õpetajad hindavad oma elukutset ning austavad kolleege kui kutsekaaslasi. Õpetajad püüdlevad ressursside konstruktiivse kombineerimise ning tasakaalu poole isikliku autonoomia ja töökogukonna vahel. Töökogukondades toetuvad õpetajad vastastikuse abi ja toetuse põhimõtetele, mõistes ning aktsepteerides kolleegide individuaalsust.

Õpetaja suhtumine oma töösse. Oma töös seovad õpetajad end normidega, millega nende töö on määratletud, ning kutse-eetikaga. Õpetajad suhtuvad oma ülesannetesse täie vastutustundega. Õpetajad arendavad oma tööd ning hindavad oma tegevust. Nad on teadlikud, et võivad eksida, ning on valmis oma seisukohti revideerima.

Õpetaja suhe ühiskonnaga. Haridustöö on ühiskonna üks tähtsamaid ülesandeid. Õpetajate võimalused töötada ning end ametialaselt arendada sõltuvad suuresti vahenditest, mida haridusse suunatakse. Õpetajad tegelevad enda kutsealase arendamise ning tööga koostöös kodu, ümbritseva kogukonna ning ühiskonnaga.

---

Eesti õpetajaeetika koodeks

Kinnitatud 28. mail 2005

Eesti õpetaja eetikakoodeks on õpetajatevaheline kokkulepe, milles käsitletakse õpetajakutse kõlbelisi eeldusi ja juhiseid. Eetikakoodeks on õpetaja eneseanalüüsi vahend, mis aitab õpetajal teha kõlbelisi valikuid, et langetada otsuseid ning hinnata kõlbeliselt nii enda kui teiste toimimist.

I ÕPETAJAEETIKA KOODEKSI EELDUSED

Õpetaja juhindub ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist, lapse õiguste konventsioonist, Eesti Vabariigi põhiseadusest ja õpetajatööd reguleerivatest õigusaktidest.

Oma kutses on õpetaja pädev, juhindudes humanistlikust missioonist ja Eesti kultuuripärandist.

II ÕPETAJA EETILISED VÄÄRTUSED

Väärikus

Väärikus tähendab, et kõikidel inimestel on võrdsed õigused, olenemata nende soost, päritolust, rahvusest, vanusest, usust, seksuaalsest orientatsioonist, vaadetest ja võimetest. Õpetaja on salliv inimeste erisuste, teiste kultuuride ning tavade suhtes.

Õpetaja austab oma partnereid ja toimib taktitundeliselt. Õpetaja märkab ahistamist ja sekkub selle tõkestamiseks. Tal on kohustus vastu hakata inimväärikust kahjustavatele muudatustele hariduselus.

Ausus

Ausus on eelduseks usaldusele, seepärast peab õpetaja sõna ja vastutab oma sõnade eest. Õpetaja hoiab temale usaldatud saladusi. Erandlikult toimib õpetaja siis, kui saladuse hoidmine kahjustaks kolmandaid isikuid. Õpetaja on aus ja heasoovlik ning soodustab probleemide avameelset arutamist. Õpetaja taunib silmakirjalikkust ja väldib intriige ning ei kiida heaks kadedust ja kahjurõõmu. Õpetaja toetab ja motiveerib arukust ning tunnustab mõõdukust ja tasakaalu.

Õiglus

Õiglus tähendab võrdõiguslikkust ja diskrimineerimise vältimist. Õpetaja taotleb alati konfliktide õiglast lahendamist. Õpetaja on hindamisel objektiivne ning hinnangute andmisel erapooletu. Ta tõrjub vägivalda ja ükskõiksust. Õiglane kohtlemine õpetajatöös tähendab erinevuste tunnustamist ja võrdsustamise vältimist.

Iseseisvus

Õpetaja iseseisvus tähendab, et tal on õigus oma veendumustele ja väärtushinnangutele. Oma ametis on õpetajal õigus keelduda täitmast neid korraldusi, mis on vastuolus õigusaktidega või tema veendumustega. Pedagoogilises protsessis on õpetajal õigus otsustada ja vastutada õppeprotsessi juhtimise ja tulemuslikkuse eest ning vastavalt sellele seada eesmärke ja valida vahendeid nende saavutamiseks.

Õpetaja toetab isikliku arvamuse kujundamist ja julgeb oma veendumusi väljendada. Õpetaja seisab vastu mõttelodevusele ja pealiskaudsusele.

Õpetajal on õigus isikliku loomingu autorlusele ja selle kaitsele, ta tunnustab teiste loomingut ja juhindub autoriõiguse headest tavadest.

III ÕPETAJAEETIKA KOODEKSI JUHISED

Õpetaja

Õpetajal on õigus oma eraelule ja puhkusele. Tal on adekvaatne enesehinnang ja sisemine eneseanalüüsi vajadus. Ta reflekteerib oma tegevust, talub kriitikat ja oskab sellele argumenteeritult vastata. Ta väljendab ennast arusaadavalt ja väldib teiste halvustamist.

Õpetaja on empaatiline ja positiivse ellusuhtumisega. Õpetaja ise on elukestev õppija, kes täiendab pidevalt oma pädevust. Ta taotleb füüsilist ja vaimset, intellektuaalset ja emotsionaalset tasakaalu.

Õpetaja on koolikultuuri kujundaja ning positiivsete muutuste eestvedaja. Õpetaja hoolib kõigi õppijate füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu eest. Koostöösuhtes taotleb õpetaja partnerlust.

Ränga kõlbelise eksimuse korral astub õpetaja oma ametist tagasi.

Õpetaja ja õppija

Õpetaja suhtub kõikidesse õpilastesse õiglaselt ja loob positiivse õhkkonna. Õpetaja innustab õppijat ning märkab ja tunnustab õpilase pingutusi.

Õpetaja toetab õppija kohustuste ja vastutuse tasakaalu leidmist.

Õpetaja arvestab õpilase isikupära ning püüab mõista tema tegutsemismotiive ja mõtteviisi. Ta oskab mõjutada õpilase arengut ning väärtushinnangute kujunemist, õpetaja kohtleb õpilase isikut ja eraelu taktitundeliselt. Ta teeb koostööd lapse vanemate või tema eest vastutavate täiskasvanutega.

Õpetaja ja kolleegid

Õpetaja on oma kolleegidega solidaarne – ta osaleb aktiivselt koostöös ning võimalusel toetab ja nõustab kolleege. Kui õpetaja märkab kolleegi tervislikust seisundist või pädevuse puudumisest tingitud ebaprofessionaalsust ning kui see kahjustab õpilase või kolleegide heaolu, siis peab ta sekkuma.

Õpetaja on oma ametis lojaalne ning ei tee kunagi kriitilisi märkusi oma kolleegide kohta õpilaste ja lastevanemate juuresolekul. Ta aktsepteerib kolleegide loomingut.

Õpetaja ja ühiskond

Õpetaja on teadlik Eestis ja kogu maailmas toimuvatest protsessidest. Ta kujundab õppija valmisolekut elukestvaks õppeks ja toimetulekuks globaliseeruvas ühiskonnas. Ta osaleb inimväärse ühiskonna kujundamises, panustab rahu taotlusse, edendab säästvat eluviisi ja loodushoidu, toetab rahvuslikke kultuuritraditsioone ning tunnustab teiste rahvaste kultuuripärandit.

Eesti õpetajal on kohustus taotleda ühiskonnalt tänapäevase õpikeskkonna ja õpilaste töötingimuste tagamist.

Professionaalsel õpetajal on õigus õpetajakutse ja õpetajatöö väärilisele tunnustamisele ühiskonnas.

Õpetaja on missioonitundlik ja soodustab õnnelike inimeste kasvamist.

Eesti Õpetajate Liit

---

Loe samal teemal:

• Margit Sutrop – Õpetaja eetikakoodeksist ja vajadusest mõtestada õpetajaametit
• Riin Seema – Muuta õpetajaeetika koodeksit või kaasava hariduse seadusi?
• Anna-Liisa Blaubrük – Kumb oli enne, kas inimene või õpetaja?
• Raivo Juurak – Õpetaja palvehelmed