Eesti haridusteadlased on vähemasti ühes asjas naaberriigist Lätist ette jõudnud – juba kümme aastat on meil ilmunud emakeelne hariduse teadusajakiri. Lisaks Tartu ja Tallinna ülikooli teadlaste uurimustele avaldab Eesti Haridusteaduste Ajakiri (EHA) tuntud välisautorite artikleid koos eestikeelse tõlkega ning tutvustab valdkonna värsket teaduskirjandust.
EHA sünnipäeva puhul toimus TÜ haridusteaduste instituudis konverents „Omakeelne haridusteadus ja maailmasuundumused“. Eesti Haridusteaduste Ajakirja kümnele aastale vaatas tagasi vastutav toimetaja, Tartu Ülikooli õpetajate seminari juhataja professor Krista Uibu. Ta meenutas, et 2012. aasta aprillis tabas haridusteadlasi toonase haridusministri Jaak Aaviksoo kriitika. Aaviksoo väitis ajalehes Sirp, et ülikoolid ei ole teinud kaugeltki kõike, mida nad oleksid saanud, et viia õpetajakoolitus uuele tasemele.
Siit saadigi tõuge luua õpetajakoolituse arendamiseks eelretsenseeritav perioodiline haridusteaduste ajakiri, mis pakuks eestikeelset avaldamisruumi (noor)teadlastele, julgustaks kirjutama-avaldama eesti keeles, arendaks erialaterminoloogiat ja kindlustaks omakeelse haridusteaduse kestmist. Ajakirja poolteist aastat hiljem ilmunud esimene number oli Eesti hariduses tähtis sündmus.
Enne seda tuli lahendada aga hulk sisulisi, vormilisi ja tehnilisi küsimusi. Suur töö oli lapsukesele nime otsimine. Pakkumistes oli väljavõtteid „Kalevipojast“, segindusi ladina ja eesti keelest, aga ka toredaid akronüüme. Hääletusel jäi peale Eesti Haridusteaduste Ajakiri (EHA, Estonian Journal of Education).
Kasvada saab eeskuju najal, eestikeelseid 1.1–1.2 kategooria ajakirju, millest malli võtta, oli kümmekond.
Kes kirjutab, kes loeb
Lahendada tuli küsimus, kas ajakiri ilmub ainult eesti keeles või kakskeelsena. Sõelale jäi teine variant. 1.2 kategooria ajakirjana ilmumiseks tuleb täita kolm tingimust: ajakirjal peab olema rahvusvaheline toimetuskolleegium ja pimeretsenseerimine ning see peab ilmuma regulaarselt.
Et saada teaduspublikatsioonide maailmas kõrgeim, 1.1 kategooria, on tarvis tsiteeritavust. Selle eesmärgini pole siiski veel jõutud, sõnab Krista Uibu.
Esimeste numbrite puhul oli kõige keerulisem ülesanne aga leida rahastajad, sest ülikoolide majanduslik olukord polnud just kiita.
Esimene EHA ilmus 1. novembril 2013.
„Esimest numbrit vedanud Äli Leijen, Edgar Krull ja Mari Karm panid paika taseme, mida järgmistes numbrites oleme püüdnud järgida,“ rõhutab Uibu.
Esmanumbri ilmumise järel kirjutas professor Mati Heidmets Õpetajate Lehes: „Kui paar aastat tagasi hakkas ringlema idee teha eestikeelne haridusteaduste ajakiri, olin veidi kõhklev. Põhjuseks kaks igihaljast küsimust: kes kirjutab, kes loeb? /…/ Peale esimese numbri lugemist võib autorite teemal kõhklused maha kanda. Ajakiri pakub heal tasemel teadusartikleid, mille sisu ja mõtteviis peegeldavad Eesti haridusteaduse praegust seisu. Loodetavasti saavad hajutatud ka kõhklused lugeja teemal. /…/ Julgeksin toimetajatele teha ka ühe ettepaneku. Et Eesti Haridusteaduste Ajakiri ei jääks pelgalt meie paarikümne professionaalse haridusuurija omavaheliseks asjaks, tasub ehk autoreid innustada mõnevõrra rohkem pingutama, kui traditsioonilise teadusartikli formaat eeldab.“
Krista Uibu sõnul on aeg tõestanud, et EHA pole paarikümne haridusuurija omavaheline asi, vaid midagi laiemat.
Kümne aastaga on ilmunud 21 numbrit, 200 teadusteksti. Numbrite maht jääb vahemikku 230–310 lehekülge. Enamasti leiab ühes erinumbris kajastamist kaks teemavaldkonda (näiteks loodusteaduslik haridus ja nutikad tehnoloogiad, erivajadused ja käitumisprobleemid, mitmekeelne ja mitmekultuuriline haridus).
Kvaliteedi tagamiseks osaleb iga artikli toimetamises 9–11 inimest (sisutoimetajad, eesti ja inglise keele toimetajad, tõlk, küljendaja, tehniline toimetaja, TÜ kirjastuse peatoimetaja, EHA vastutav(ad) toimetaja(d)).
Kõik ei pääse löögile
Kvaliteedi tõusu näitab seegi, et artiklite tagasilükkamise protsent on suurenenud aasta-aastalt ja ulatub isegi 50–70%-ni. Tagasi lükatakse enamasti põhjusel, et artikkel ei sisalda empiirilist uurimust, teema ei vasta erinumbri temaatikale, aga ka seepärast, et toimetajate-retsensentide hinnangul ei vasta artikkel heal tasemel teadustöö nõuetele.
Juhtub ka seda, et autorid loobuvad soovist artikkel avaldada retsensentide parandusettepanekute mahu või enda ajanappuse tõttu.
Eraldi märkimist väärib raamatututvustuste-arvustuste väga kõrge tase. Autoriteks on paljuddoktorikraadiga teadlased, nagu Eve Kikas, Tõnis Mets, Piret Viires, Margus Pedaste, Mati Heidmets, Edgar Krull, Jaan Kõrgesaar, välisteadlastest Peter Smith, Kara Brown.
EHA-s avaldatakse kaastöid ka teistest haridusteadustega piirnevatest valdkondadest, nagu ühiskonna- ja kultuuriteadused, majandus- ja meditsiiniteadused.
Igal aastal on mõni ajakirjas avaldatud artikkel pälvinud kõrgeima tunnustuse Eesti Teadusagentuuri haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil. Üha enam jõuab ka Tallinna ja Tartu ülikooli doktoritöödesse EHA-s avaldatud artikleid.
Välisautorite artiklid avaldatakse inglise keeles koos eestikeelse tõlkega. Autorite geograafiline jaotus on lai: Suurbritannia, Kreeka, USA, Iirimaa, Uus-Meremaa, USA, Holland, Türgi, Luksemburg, Soome, Norra, Taani, Itaalia, Hiina, Serbia, Šveits jt. Välisautorite hulgas on olnud palju tunnustatud haridusteadlasi, näiteks Andy Hargreaves ja Alma Harris, Peter K. Smith, Yrjö Engeström, Lars R. Bergman, Joseph Krajcik, Lynn McAlpine, Michele Knobel, Ivor Goodson, Robert-Jan Simons, Keith Devlin, Kara D. Brown, Paulien C. Meijer, Aleksandar Baucal, Francesco Arcidiacono, Erika Löfström, Brian O’Neill, Brenda Morton jpt.
„Ju neid innustab meile kirjutama fakt, et väikerahval on oma teadusajakiri,“ sõnab Krista Uibu.
Ajakirja tugevuseks on jätkusuutlikkus kogu Balti ja Põhjala regioonis, lisab ta. Lätis polegi sarnast ajakirja. Rootsis on kolm ja Soomes vaid üks, kuid see on vähe viidatud. Soome haridusteadlaste hulgas ongi EHA väga tuntud ja aina enam saadavad nad eestlastele oma artikleid.
„Pole saanud kõike vastu võtta,“ lausub Krista Uibu.
Kuidas edasi?
Teadusmaailmaski loevad klikid – viitamised.
Ehk peaksime ka sotsiaalmeedias oma ajakirja tutvustama, sõnab Krista Uibu.
Senisest enam võiks Eesti autoritele viidata ka ülikoolide lõputöödes. Kitsid ollakse ka teise ülikooli teadlaste artiklitele viitamisel, rohkem tuuakse klikke ikka omadele.
Palju saavad artiklite leviku jaoks ära teha õppejõud oma loengutes. Kui tudengitel palutakse kirjutada mingil teemal, teeb sel teemal kirjutatud artiklite loetavus suure hüppe.
Kui palju loevad aga õpetajad EHA?
„Et oleme elektrooniline ajakiri, siis algul piiras see õpetajaid, kes tahtsid ikka paberajakirja käes hoida,“ ütleb Krista Uibu. „Praeguseks oleme sellest välja kasvanud. Soovitame ajakirja artikleid õpetajakoolituses ja ka täiendkoolituses. Tänu ajakirjale ongi meie õpetajakoolitus teaduspõhisem. Mati Heidmets soovitas meil iga artikli lõpus eraldi välja tuua soovitused, mis on praktikutele-õpetajatele arusaadavad. Oleme püüdnud seda nõuannet järgida.“
KOMMENTAAR
Ilona Võik, Lähte Ühisgümnaasiumi õpetaja, EHA keeletoimetaja
EHA lugemine on võimalus olla teadlik haridust puudutavatest uuringutest ja teadustulemustest. Arsti puhul eeldame, et ta on meditsiinivaldkonna uuendustega kursis. Õpetajagi võiks kunagi ülikoolist saadud teadmistele värskendavat lisa leida, see on kõige lihtsam viis ennast harida ja täiendada. EHA-s ei kirjuta mitte ainult haridusteadlased, vaid haridusteadustega piirnevate alade teadlased, kes koolielule laiema vaate annavad. Nii on EHA lugejal võimalus saada uusi teadmisi ja uute tuulte valguses oma õpetamisele natuke teise nurga alt vaadata. Ja mis kõige olulisem: eesti keeles ikkagi.
EHA on elektrooniline avatud juurdepääsuga ajakiri, ilmub kirjastamiskeskkonnas Open Journal Systems (OJS). http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA
Igas numbris on kolm rubriiki:
- pikk ja põhjalik eessõna toimetajatelt;
- vähemalt seitse teadusartiklit, sealhulgas 1–2 tuntud välisautori artiklit, mis avaldatakse inglise keeles koos eestikeelse tõlkega;
- raamatututvustus (värskest haridusvaldkonna teaduskirjandusest).
Enim viidatud artiklid (Google Scholar, 16.11.2023)
- McAlpine, L. (2016). Why might you use narrative methodology? A story about narratiive. (446 korda)
- Bergman, L. R. ja Wångby, M. (2014). The person-oriented approach: a short theoretical and practical guide. (133 korda)
- Hargreaves, A. ja Harris. A. (2015). High performance leadership in unusually challenging educational circumstances. (38 korda)
- Org, A. (2019). Essee kirjutamisest kirjanduse eriala kursusel: üliõpilaste arusaamad ja õppejõu tagasiside. (26 korda)
Äsja ilmus EHA erinumber kaasavast haridusest. Erinumbri toimetajad on Äli Leijen, Tiia Õun ja Tiiu Tammemäe.
Valik teemasid
- Kaasava hariduse rakendamine Eesti lasteaedades;
- lasteaia- ja klassiõpetajate hinnangud oma ettevalmistusele, pädevusele ja kogemusele õpetada uussisserändajast õpilasi;
- tava- ja eriklassis õppivate hariduslike erivajadustega õpilaste lugemis- ja matemaatikaoskused;
- eesti ja muu emakeelega üliõpilase keeleõppe uskumused ja motivatsioon eestikeelses ülikoolis.
Loe siit:
Lisa kommentaar