Otsust üle minna eestikeelsele haridusele on oodatud kaua. On ju loogiline, et sarnaselt teiste Euroopa riikidega õpitakse ka Eestis riigikeeles ja kõik siinsed inimesed oskavad eesti keelt.

Idee tasandil on kõik ilus ja lihtne. Suuremas osas Eestis saab üleminek ilma eriliste raskusteta ka teostuda. Kuid Eestis on piirkondi, kus elab palju teise emakeelega lapsi, kes asuvad haridust omandama võõrkeelses keskkonnas. See on üks probleem. Lisaks on paljudel lastel teinegi mure – nad vajavad oma kõne- või keelepuude tõttu logopeedi abi. On märgitud, et lasteaias vajab mingil perioodil logopeedi tuge 20% lastest. Kahjuks ei tea logopeedid praegu veel, kummas keeles peab vene kodukeelega lapsele edaspidi logopeedi abi pakkuma.

Teaduslikult on tõestatud, et kõige tõhusam on, kui laps saab tuge mõlemas keeles. Paraku ei ole Eestis ressurssi, et võimaldada kõigile vene kodukeelega lastele kahe logopeedi teenust. Tõhususelt järgmine lahendus on logopeediline tugi lapse emakeeles. Meil on haridusasutustes jätkuvalt tööl venekeelsed logopeedid, kellest paljud on mures oma töö pärast. HTM-i alushariduse valdkonna peaekspert Tiina Peterson märkis 12. septembri Õpetajate Lehes, et logopeediline abi vene keeles on teatud juhtudel põhjendatud ja sõltub koolivälise nõustamismeeskonna soovitusest. Paraku ei ole võimalik saata kõiki vene emakeelega lapsi keelepuude kahtluse korral Rajaleidjasse. Teine probleem on lasteaiad, kus vene logopeedi pole, kuid on lapsed, kes seda vajavad. Kuidas plaanitakse korraldada neile venekeelne logopeediteenuse kättesaadavus?

Mis keeles tohib logopeed töötada? ELÜ seisukoht on, et logopeed tohib hinnata ja teha teraapiat vaid keeles, mida ta valdab emakeele tasemel. Eestis on eesti keeles töötava logopeedi nõutud keeletase C1, kuid Euroopa Logopeedide Assotsiatsiooni koostatud resolutsiooni alusel peab logopeed oskama oma töökeelt C2 tasemel. Muidu on oht teha kõne- ja keelepuudega lapse õpetamisel rohkem kahju kui kasu.

On räägitud ka sellest, et venekeelsed tasandusrühmad peaksid jääma, et lapsed, kellel on raskusi isegi ühe keele omandamisel, ei jääks veel enam hätta, kuna peavad hakkama omandama korraga kahte keelt. Seda mõtet tuleb siiski tõsiselt kaaluda. Tasandusrühma idee on anda lapsele tõhustatud logopeedilist ja eripedagoogilist tuge, et aidata tal lasteaia lõpuks ületada mahajäämus kõnes, keeles ja õpioskustes ning seejärel jätkata oma kooliteed tavakoolis. Selleks peab laps oskama eesti keelt piisavalt hästi.