Eelmisel aastal ilmunud ja sel aastal populaarsust kogunud Hollandi lasteraamatu „Lahenduste ministeerium“ esimene trükk kadus lettidelt nagu soe sai. Nüüd, kus ka lastekirjanduse keskus on tunnistanud raamatu heaks lugemisvaraks ning see on soovitusliku raamatuna 4. klassi eesti keele uues õpikus, võiks sellele veel kord tähelepanu pöörata. Eriti kuna raamatule on peagi ilmumas järg.

Raamatu peategelane Niina on nutikas seiklushimuline 11-aastane tüdruk, kellele ei meeldi paigal istuda. Ühel päeval leiab ta salapärase kirja. Ümbrikul on vaid sõnad „LAHENDUSTE MINISTEERIUMISSE“. Selgub, et kiri pärineb 9-aastaselt poisilt Ruubenilt, keda õel Sophia koolis kiusab. Ruuben loodab, et lahenduste ministeerium saab teda aidata. Kuna aga sellist ministeeriumit pole olemas, otsustab Niina koos oma parima sõbra Alfaga Ruubenit ise aidata. Tänu Ruubenile ja ta vanale pimedale naabriprouale selgub peagi, et lahenduste ministeerium oli kunagi siiski olemas. Üheskoos võivad nad selle isegi uuesti üles ehitada, kui ainult Sophia nende saladust ei avasta … Seda köitvat ja hoogsat raamatut kannab mõte, et ülekohtule tuleb vastu astuda ja et igaüks meist saab kellegi jaoks midagi head teha. 

Uuel aastal ilmuv teine raamat, „Lahenduste ministeerium ja kadunud van Gogh“ on veidi keerukama ülesehitusega. Lühike avapeatükk viib meid korraks ajas mitukümmend aastat tagasi ja selgitab sündmusi, millel on toimuma hakkavaga tihe seos. Põnevatesse seiklustesse sekkuvad kaks uut tegelast. Paar nädalat pärast taasasutamist saab ministeerium Genfist suure kasti spioonitööriistadega. Kast on suletud biomeetrilise lukuga, mille avamiseks on tarvis nelja värske ministeeriumiametniku peopesi. Enne kui tohib uute juhtumite kallale asuda, on aga vaja lahendada üks 1953. aastal pooleli jäänud lugu. See on seotud van Goghi kadunud joonistuse ja aastatetaguse mõrvaga. Paraku pole lapsed ainsad, kes kadunud pilti otsivad.

Pärast mitmeid keerdkäike ja peaaegu vahelejäämisi laheneb kogu lugu, mis kulgeb paljuski kui ajaloolisel taustal toimuv põnevusromaan. Sotsiaalselt tundlikust raamatust, mis on jutustatud sama osavalt kui esimene osa, saab ühtlasi hea ülevaate Hollandi elust: juttu tuleb muidugi Vincent van Goghist, aga ka näiteks suurest üleujutusest, mis toimus 1953. aastal. Raamatust ei puudu huumor ning peatükke ilmestavad minimalistlikud, kuid kõnekad illustratsioonid.

Autor Sanne Rooseboom on Hollandi ajakirjanik ja lastekirjanik. Ta on õppinud politoloogiat, töötanud ajalehtedes, ajakirjades ja raadios ning korrespondendina Londonis. 

Illustraator Mark Janssen on pärit samuti Hollandist. Ta on õppinud Maastrichti kunstiakadeemias ja tema tööd on tuntud üle ilma.

Nauditava eestikeelse tõlke on teinud Vahur Aabrams, üks tunnustatumaid hollandi keele tõlkijaid Eestis.

Koolid ja raamatukogud saavad „Lahenduste ministeeriumi“ II osa kirjastusest juba praegu tellida.