Teist aastat tegutsev Rakvere Riigigümnaasium on üürikese ajaga suutnud lõpule viia juba seitse suurt lõimingut, põimides peaaegu kõiki kohustuslikke õppeaineid. Iga lõiminguprojekti kohta valmib koolil ka kodulehekülg, kust on võimalik leida nii tunnikavasid koos kirjeldustega kui ka õppematerjale. Kool jagab kogemusi, kuidas see nii lühikese ajaga võimalik on.

Lühike vastus on, et tuleb lihtsalt asjaga peale hakata. See pole aga sugugi lihtne. Kindel on see, et lõiminguteks ei saa kunagi täiesti valmis olla. Alati on midagi, mille jaoks pole jäänud piisavalt aega või mida saaks teha veel paremini. Rakvere Riigigümnaasium aga võttis juba kooli avades vastu otsuse, et esimese septembriga käsikäes algavad ka esimesed lõimingud. Ja nii läkski.

Kooli õppe- ja arendusjuhi Mihkel Kanguri sõnul on lõimitud õpitegevus Rakvere Riigigümnaasiumi õppekavas kesksel kohal kindla põhjusega: „Kaasaegsetele teadmistele tuginedes võime öelda, et õppimine on tõhusam, kui õpilased saavad ise mudeleid luues eri valdkondade teadmisi lõimida.“ Ta lisas: „Selline õppimine aitab õpilasi elus ette tulevate ülesannete lahendamiseks ette valmistada. Need ülesanded on oma olemuselt kõik interdistsiplinaarsed ehk nende lahendamiseks tuleb osata seostada eri ainetundide teadmisi,“ lisas Kangur.

Masin ja spektaakel

Praeguseks on lõpule jõudnud ja vahel juba ka täiustatud kujul teisele ringile läinud sellised lõiminguprojektid nagu „Epohhid“, „Rahvastik ja ränne“, „Manipulatsioonid“, „Vesi ja veeringe“, „Keskkond ja toit“, „Tuumaenergia ja tuumajaama rajamine“ ning „Kosmos“.

Tagasisidenädalal toimusid epohhide ja vee lõimingute suurejoonelised lõpuesitlused, kus sai näha 10. klassi õpilaste loodud spektaaklit kultuuri tekkimisest ja arengust kuni 19. sajandini. Kavas olid õpilaste loodud filmikatkendid, lühinäidendid, ajaloolised tantsud ja omaloomingulised laulud enda meisterdatud pillidel.

Õpilased esitlesid enda valmistatud ajalooliste hoonete makette, lavastasid maale ja valmistasid eri ajastutele iseloomulikke toite. Üritus lõppes püha söömaajaga ning kooli söökla pakkus sel päeval teemakohast rüütlisuppi.

Epohhide spektaakel sündis kuue õppeaine lõimimise ja koostöö tulemusel – lõimiti ajalugu, kirjandust, muusikat, kunsti, liikumist ja informaatikat.

Samal nädalal esitlesid 11. klassi õpilased enda kavandatud ja koostatud ligi 30 meetri pikkust Goldbergi masinat. Võimas masin koosnes 14 lülist ja iga lüli eest vastutas erinev grupp õpilasi. Masin valmis samuti kuue õppeaine lõimimise ja koostöö tulemusel – lõimiti geograafiat, bioloogiat, keemiat, füüsikat, liikumist ja informaatikat.

Kui arvestada, et õpilased pidid veeringe kohta otsima täiendavat materjali ja iga päev täitma rühmapäevikut oma tegemiste kohta, siis võime öelda, et lisaks toetati ka keeleõppe õpiväljundite omandamist.

Iga lõiminguprojekti kohta valmib koolil kodulehekülg, kust on võimalik leida nii tunnikavasid koos kirjeldusega kui ka õppematerjale. Samuti on Rakvere Riigigümnaasiumi õpetajad valmis huvilistele koolitusi tegema.

Käesoleval õppeaastal töötabki kool koos kaitseressursside ametiga välja uut mudelit, kuidas lõimida riigikaitset eri õppeainetesse. Juba käesoleval õppeaastal püütakse Rakvere Riigigümnaasiumis osa riigikaitse õpiväljundeid saavutada liikumistunnis, ajaloos, ühiskonnaõpetuses, informaatikas, füüsikas, keemias, bioloogias, geograafias ja inglise keeles.

Väljakutsed

Kuigi Mihkel Kanguri sõnul aitab õpetajate omavaheline koostöö aineid lõimides pikemas perspektiivis tööaega säästa, siis esimesed katsetused on kahtlemata aja- ja töömahukad. See on ilmselt ka üks põhjuseid, miks sugugi mitte kõik õpetajad ei tõtta suure entusiasmiga lõiminguprojektidest osa võtma.

Rakvere õpetajate kogemus näitab, et esimesel õppeaastal, kui oli vaja kõik materjalid välja töötada ja kavad paika panna, oli õpetajate töökoormus kohati tõepoolest ekstreemne, kuid tänavu on ajavõit juba tuntav, kuna alusmaterjalid on olemas ja esimesed õppetunnid, kuidas saaks toimetada efektiivsemalt, saadud.

Samas märkis eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anneli Raud, et lõiminguprojektide puhul on muutujaid palju ning seetõttu on iga lõiming enda nägu ja väljakutsed iga kord erinevad. „Ei saa eeldada, et õpilased on samasugused ja need tegevused, mis õnnestusid eelmisel aastal, õnnestuvad ka järgmisel,“ rääkis Raud.

Ühe väljakutsena tõi õpetaja välja vajaduse õpilasi pidevalt motiveerida ja fookuses hoida, kuna õpilaste jaoks on lõimitud õppimine võõras ja harjumatu ning tekitab omajagu segadust ja sellest tulenevalt ka tõrksust.

Lõimingute üks eesmärk on, et õpilased uuriksid ja avastaksid võimalikult palju iseseisvalt. Töö käigus aga selgus, et nii mõnelgi juhul kippus töö jääma pinnapealseks ja õpilased polnud häälestunud teemasse sügavuti minema. See sundis õpetajaid leidma uusi meetodeid, kuidas motiveerida noori rohkem pingutama ja oma tööd analüüsima.

Kuna lõimingud nõuavad väga tihedat koostööd, siis õpetaja Anneli Raua sõnul on õnnestumiseks vaja entusiastlikke õpetajaid ja tugevat juhti, kes näeb suurt pilti, suudab hoida fookust ning jälgida pidevalt protsessi kulgemist.

Sellega nõustus ka geograafiaõpetaja Anna-Liisa Nurgamaa, kelle hinnangul võiks lõimingut vedada üks-kaks inimest, kes kujundavad kolleege kaasates lõimingust terviku, juhivad kommunikatsiooni ja loovad kõigile sobiva lõimingustruktuuri. „Väga olulised on iganädalased kokkusaamised, et vaadata tehtule tagasi ja valmistuda järgmiseks nädalaks,“ rääkis Nurgamaa. „Ühine infoväli ja asjadest ühtmoodi arusaamine on äärmiselt vajalik, et vältida segadust tekitavaid olukordi,“ lisas ta.

Samas ei tohi õpetajad Nurgamaa sõnul karta eksida. „Kui midagi on ebaõnnestunud, siis peame seda tunnistama ja sellega õpilastele eeskuju näitama. Nii õpivad ka õpilased julgemalt eksima ja oma vigadest õppima.“

Julgustus

Ainete lõimimine on suur projekt, mis vajab unistamist, pikka planeerimist ja kindlasti ka pühendumist. Kui aga jõutakse edukalt lõpuni, on viljad magusad.

„Mind rõõmustab kõige rohkem see, kui ma näen, et õpilased päriselt ka hakkavad aru saama, et maailm on üks suur tervik, kus kõik on omavahel seotud ja täpselt samamoodi on omavahel seotud ka kõik õppeained,“ rääkis Nurgamaa, kes on olnud ise mitme lõimigu eestvedaja.

Õpilased saavad julgemaks, kui anda neile võimalus ise uurida, katsetada ja põruda. Just seda tõid Rakvere Riigigümnaasiumi õpilased ise ka eneseanalüüsides välja, et nad said julgemaks, kuna neil oli lubatud eksida.

Õpetaja Anneli Rauda innustab lõimingutes osalema koostöö. „Minul paneb silmad särama, kui tekib sünergia. On väga motiveeriv näha andekaid noori ja entusiastlikke kolleege koos töötamas. Ja loomulikult vaimustab lõpuüritus, mis valmib läbi suure pingutuse,“ kõneles õpetaja.

Lõimimine on loomeprotsess ning ei saa eeldada, et kõik kohe 100% õnnestub. Oluline on mitte karta teistmoodi tegemist ja eksimist. Iga aastaga toimub areng just tänu sellele, et õpitakse vigadest. Kui õpetaja paneb ennast võõrasse olukorda ja astub mugavustsoonist välja, aitab see tal mõista õpilasi, kes teevad seda sama koolis iga päev.

Kui on olemas ühine unistus ja eesmärgid, soov ja julgus teha teistmoodi ning usaldus üksteise suhtes, siis võib lõiming alata.