Tänavust aastat on igati paslik ja pidulik nimetada Euroopa aastaks ning soovida head uut, Euroopa aastat. Seda kolmel põhjusel: 2024. aastal toimuvad Euroopa Parlamendi valimised, Eesti liitumisest Euroopa Liiduga möödub 20 aastat ning Eesti – täpsemalt Tartu ning Lõuna-Eesti omavalitsused – kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Euroopa valimised

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 6.–9. juunini ning valimiste debatid, teemad ning tulemused määravad nii riikides kui ka Euroopa Parlamendi jaoks tervikuna ära selle, milline on Euroopa tulevik lähiaastatel ning edaspidigi. Loodetavasti aitavad nii koolid kui ka kõrgemad õppeasutused sündmusi korraldades kaasa, et võimalikult palju ja argumenteeritud infot jõuaks näiteks ajaloo- ja ühiskonnateemade käsitlemise kaudu õppurite, õpetajate ja õppejõududeni. 

Äsjase aastalõpu pühade vahele jäi uudis, et suri Jacques Delors (20.07.1925–27.12.2023), Euroopa Komisjoni kauaaegne (1985–1995) president. Mis puudutab nii Euroopa integratsiooni tervikuna kui ka haridusvaldkonna koostöö arengut, siis sellesse kümnendisse jäi väga palju olulist. Näiteks varasemast tihedam hariduskoostöö, ühisprogrammide algus ja palju muud. Eesti keelde on tõlgitud ka Delorsi „Mälestused“ (Olion, 2008).

Briti kollases meedias olid Delorsil teatud hüüdnimed ja teda pilati Euroopa liigselt agara koostöö teemal. Seda võib vaadata teleseriaalist või lugeda raamatutest „Jah, härra minister“ ning „Jah, härra peaminister“. Aga lõpuks jõuab ühiskond sinna, et talle tehakse valeuudiste najal Brexit. Mida külvad, seda lõikad …

Kõik toonased Suurbritannia referendumi Euroopa Liidu vastased eestkõnelejad on praeguseks pildilt kadunud ning britid on suhetes Euroopa Liiduga väga ootamatus olukorras. „See oli šokk kõigile, kui kaalukaid otsuseid kui kergekäeliselt tehakse. Nüüd me oleme brittidega enam-vähem stabiilsesse seisu jõudnud, aga selle parandamine nõuab põlvkondi. Tagasi ei ole brittidel enam vanadel tingimustel võimalik tulla. Tagasi tulemine käib täpselt samamoodi, nagu Ukraina praegu tuleb,“ tõdes Brexiti referendumi teemal pikaajaline riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi juht Klen Jäärats oma lahkumisintervjuus (Postimees, 22.12.2023). 

Eesti ja Ukraina Euroopa Liidus

Eesti ja paljude teiste riikide Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamine – mõlemat tähistame 1. mail 2024 – oli ime. Piisab, kui lugeda ainuüksi meie eelmiste presidentide, Lennart Meri, Arnold Rüütli, Toomas Hendrik Ilvese ja Kersti Kaljulaidi mälestusraamatuid, kõnesid ja muud kirjapandut. Või et Euroopa Liidu liikmeks saamine lõi olulisi võimalusi saada toetust ka NATO liikmelisusele. 

Nüüd on samas olukorras Ukraina, kes sai eelmise aasta viimaselt Euroopa Ülemkogult lõpuks sõnumi Euroopa Liidu liikmelisuse perspektiivi kohta. Euroopa ühtsus Ukraina küsimuses on oluline kogu maailma julgeoleku jaoks. Soovitan väga Serhi Plohhi äsja eesti keeles ilmunud raamatut „Vene-Ukraina sõda“ (Varrak, 2023), mis avab kokkuvõtlikult ja ahhetamapanevalt tausta ja õppetunde, mida oleks võinud ja pidanud juba varem teisiti tegema.

Loodetavasti on Eesti kogemus Euroopa Liiduga liitumisel tipptasemel essents, et Ukrainal õnnestuks vältida rumalusi nn euronõuetega ülepingutamisel ning nad ei tooks ebapopulaarsete siseriiklike otsuste tegemisel ettekäändeks nn kaugelt ja kõrgelt tulnud käsklusi ning korraldusi. Sõda muudab perspektiivi. Euroopa koostöö ning Ukraina toetamine aitab ehk ka muud maailma veenda, et pole muud valikut kui sõja võit tänavusel Euroopa aastal.

Euroopa kultuuripealinna kogemus

Jõulukuu keskel avaldati Statistikaameti uudis, et Harjumaa domineerimine Eesti majanduses väheneb. Uue aasta alguspäevadel ilmus rahvastikuregistri teade, et aastaga Harjumaa ja Tartumaa elanike arv kasvas ning igal pool mujal vähenes. Tartu ning Lõuna-Eesti omavalitsustele võiks see pakkuda mõtteainet ning olla plaanide tegemise lähtekohaks. 

Tartu probleem on olnud aastakümneid avaliku sektori asutuste ja teenuste liigne osakaal. Samas on näiteks just hariduse, teaduse ja innovatsiooni toel loodud uusi töökohti erasektoris, mida on vaja sihikindlalt arendada ja toetada. 

Tartu ning 19 Lõuna-Eesti omavalitsuse koostöökogemus ja eeskuju kultuurivaldkonnas või ka näiteks turismikoostöö ühise klastri kaudu on väga oluline. Selliseid eeskujusid on vaja väga paljudes muudeski valdkondades nii piirkondlikult kui üle riigi. 

Koostöös, ka Euroopa tasandil, peitub jõud ja palju võimalusi.