Kui olin õpingutel Itaalias, alustasin esimesed kaks kuud kodukohvikus vestlust itaaliakeelse „buongiorno’ga“, ent jätkasin siis inglise keeles, kuni ühel päeval kohviku juhataja, kellega ma seni keelebarjääri tõttu eriti vestelda polnud saanud, vaatas mulle tüdinenud näoga otsa ning hakkas itaalia keelt õpetama. Edasi lisandus „buongiorno’le“ „Come stai?“ ja sõltuvalt olukorrast kas „bene-bene“ või „Tutto bene!“. Varsti suutsingi vestelda ilma grammatika ja keeruliste sõnadeta.

Kohalikus ülikoolis õpitud itaalia keele grammatikast ega sõnavarast pole mul aga kahjuks enam mitte midagi meeles. Mäletan vaid kõnelusi kohaliku rahvaga. Kohalikku kohvikupidajat võibki niisiis minu itaalia keele õpetajaks pidada ja ühtlasi võiks ta olla meile kõigile eeskujuks. Miks küll eeskujuks ja miks ma sellest üldse räägin?

Tallinna Ülikooli ELU (ehk erialasid lõimiv uuendus) on projektiõppeaine, mille eesmärk on anda eri erialade üliõpilastele võimalus leida üheskoos lahendusi mõnele elulisele probleemile. Üks sügissemestri projekte „Keeleõpe keelekeskkonnas (eesti keel kui teine keel)“ püüdis aidata kaasa Eesti ühiskonna lõimumisele, toetades eesti keele kui teise keele omandamist. Meie projekti panustas – lähtudes oma erialateadmistest ja elukogemusest ning oskustest – kokku 18 üliõpilast eri erialadelt (pedagoogika ja selle alused, Aasia uuringud, eri keelte filoloogia, psühholoogia, matemaatika, sotsioloogia, õigusteadus).

Projekti probleem ja selle lahendus on iseenesest lihtne: kui meie poole pöördutakse eesti keeles, siis vastame samuti eesti keeles, isegi kui meie vestluspartner selles keeles alles esimesi lauseid moodustab. Tihtilugu peetakse viisakaks keelt vahetada, aga nii võtame keeleõppijalt võimaluse keelt harjutada ja elulises olukorras kasutada. Järgmine kord pigem julgustagem vestluskaaslast eesti keelt rääkima ja püüdkem teda toetada. Keelt õpitakse küll klassiruumis, kuid see omandatakse suheldes, õppija peab julgelt keelt päriselus kasutama, mitte ainult nina grammatikaõpikus reegleid tuupima.  

Algajale keeleõppijale võib suhtluskeskkond siiski hirmutav tunduda. Niisiis oleme projekti käigus loonud keeleõppijale veebikeskkonda ülesandeid, mis neid keelekeskkonda sukeldumiseks ette valmistab, annab julguse katsetada ning usku iseendasse. Kui ise esimest korda võõras riigis võõrast keelt rääkida püüdsin, tundsin ka ebamugavust. Aja jooksul aga mõistsin, et kõik, kellega nende emakeeles suhelda üritasin, olid väga toetavad ja lausa õnnelikud, et püüan.  

Teadusallikad väidavad, et tõhus viis keelt õppida on viibida keelekeskkonnas. Keeleõppija keel areneb, kui ta seda igapäevasuhtluses aktiivselt kasutab. Õppija peab muutuma passiivsest õpilasest ühiskonnaelu aktiivseks osaliseks. Ausalt öeldes ei mäleta ma ühtegi korda, kus oleksin keelekeskkonnas läinud kellegi juurde ülikoolis õpitud lausega, nagu „Mi piace la pizza“. Igapäevasuhtluses vajalikud fraasid õppisin siiski keelekeskkonnas, mis minu keeleomandamist toetas.  

Mõelgem meiegi eesti keele kõnelejatena, et meie ülesanne on õppijat toetada ja natuke ka õpetada, täpselt nii, nagu too kohvikupidaja seal kauges Itaalia linnas minul itaalia keelt õppida aitas. Ühesõnaga, jäägem suhtluses eesti keele juurde ja selmet keelt vahetada, pigem aidakem keeleõppijat, kui ta meie abi vajab, ja olgem kannatlikud. Oluline pole ju veatu keel, vaid üksteise mõistmine. Kui keeleõppijal pole võimalust keelt kasutada just sellisena, nagu ta parajasti suudab ja oskab, pole tal ka võimalust areneda. Hea keeleoskuse saavutab ainult alguses purssides, nagu tegin mina Itaalias. Nüüd Eestis puutun tänu tööle kokku paljudega, kes ei kõnele eesti keelt emakeelena, ja olen alati õnnelik, kui nad annavad seda rääkida püüdes endast parima. 

Ülesannete kogust, mille me oma ELU projektis õppejõud Tiina Rüütmaa juhendamisel lõime, leiab keeleõppija tuge keelekeskkonnas toimetulekuks, õpetaja aga materjali, mida oma õpilastele soovitada. Meie töö tulemusi näeb, kui klõpsata lingil www.tlu.ee/~drskyrim. 

Ülesanded valmistavad keeleõppija ette keelekeskkonnas toimetulekuks, näiteks suunavad veebipoodides surfama, riidekauplustest abi küsima või kohvikus tellima. Lisaks leiab sealt materjali sõnavara ja väljendite meeldetuletamiseks, dialoogi, aga ka autentset temaatilist keelematerjali, nagu laulud ja luuletused ning keeleõppija virtuaalpäevik. Ülesandeid testinute tagasiside on olnud positiivne ja produktiivne. Selle põhjal on materjali keeleomandajale arusaadavamaks kohandatud. 

Loodame, et veebilehest on kasu ka eesti keele kui teise keele õpetajatele. Julgustame neid meie prototüüpi sirvima ning leidma sealt ideid, kuidas õpilasi keelekeskkonda suunata.

Eriline tänu meie projekti grupijuhtidele, Hanna Veiertile, Epp Ehasalule ja Helis Ilumäele, kes aitasid kogu protsessi kokku panna! Tänu prototüübi loojale Martin Lukasele on ülesanded kõigile lihtsasti kättesaadavad.

TLÜ tudengite loodud ülesannete kogust võõras keelekeskkonnas toimetulekuks leiavad ka õpetajad materjali, mida oma õpilastele soovitada. Tutvu www.tlu.ee/~drskyrim.