17.03.2016. Kose. "Igale lapsele oma pill" kampaania tulemusel saadud puhkpillid Kose Muusikakoolis. Pildil puhkpillitund muusikakoolis, esiplaanil tuuba. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES
Foto: Scanpix Baltics / Postimees / Eero Vabamägi

Sümfoonia tunniplaanis

17.03.2016. Kose. "Igale lapsele oma pill" kampaania tulemusel saadud puhkpillid Kose Muusikakoolis. Pildil puhkpillitund muusikakoolis, esiplaanil tuuba. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES
Foto: Scanpix Baltics / Postimees / Eero Vabamägi
5 minutit
572 vaatamist
2 kommentaari

Muusika ainekava rakendusdokumenti välja töötanud orkestris olid esindatud pea kõik tähtsamad pillirühmad ning koos kõlama õnnestus panna nii suurte kogemustega õpetajate kui ka alustava õpetaja, kõrgkooli õppejõudude, õppejuhi, haridustehnoloogi, eesti õppekeelele üle mineva kooli kui ka muusikaõpetajate liidu vaated. 

Austusega on järgitud muusikapedagoogika suurkujude Riho Pätsi, Heino Kaljuste, Zoltán Kodály, Carl Orffi ja Émile Jaques-Dalcroze’i põhimõtteid, mis tänapäeva tõstetuna pädeva õpetaja käes endiselt hästi toimivad. Raamidest välja mõelda ei saa raame tajumata ega klassikale vastanduda klassikat tundmata, seetõttu valis töörühm oma mõtete väljendamiseks klassikalised raamid sonaadivormi kujul.

Ekspositsioon

Peapartii. Kuigi uuendatud õppekava rõhutab senisest enam õppijakesksust, on muusikaõpetajad õpilaste huvide ja võimetega arvestanud ning diferentseeritud tööd teinud tegelikult juba ammu, püüdes igat klassi parimal moel kõlama panna: keda suunanud muusikakooli, kellel aidanud rütmipille mängida, keda kutsunud koori laulma, keda koori kuulama. On väga oluline, et igal õpilasel tekiks muusikaga isiklik suhe, et ta saaks kogeda ja katsetada ning et tal oleks julgust eksida ja jaksu end parandada, vastasel korral hakkab muusikaõpetus oma eesmärkidele vastu töötama.

Kõrvalpartii. Eesmärke ei saavutata üksnes õpilase individuaalsele arengule keskendudes. On ju kultuur mõeldav ainult inimestevahelise interaktsioonina, mistõttu ei saa alatähtsustada õpilase rolli eesti kultuurile omaste oskuste ja teadmiste edasikandjana. 

Seepärast on ainekavas tähtsustatud põlvkondi ühendav lauluvara (kooliastme ühislaulud) ning julgustatakse õpilastega laulma eesti rahvalaule ja tutvustama pärimuslikke laulumänge. Kõikides põhikooliastmetes on olulisel kohal eesti muusika- ja kultuuriloo järjepidev tundmaõppimine, samuti on gümnaasiumi viimane kursus senisest suurema rõhuga eesti muusikalool.

Sidepartii. Muusika on üldhariduskoolis justkui sideaine, mis püüab leida tasakaalu õpilaste soovide ja ühiskonna ootuste, teooria ja praktika, füüsilise ja vaimse heaolu, humanitaar- ja reaalainete vahel.

Lõpupartii. Muusikaõpetaja ei ole noodistlugeja, kes riikliku ainekava punkt-punktilt ellu viib, vaid interpreet, kes ainekavale oma vaatenurga ja emotsioonid lisab. Ainekava rakendusdokument pakub vaid ühe versiooni, kuidas muusikaõpetuse õppeprotsessi üles ehitada.

Alustav õpetaja saab sellest lähtuda oma esimestel tööaastatel ning uusi mõtteid, soovitusi ja tuge kooli õppekava uuendamisel leiab ka kogenud pedagoog. Mida mitmekülgsem ja teadmuspõhisem on õpetaja erialane ettevalmistus, seda suurem on tema improviseerimisvabadus, millega teatavasti kaasneb ka improviseerimisvastutus.

Töötlus

Muusikaõpetuse kaudu kujundatakse ja arendatakse õpilastes järgmisi osaoskusi: laulmine, pillimäng, muusikaline liikumine, omalooming ja muusika kuulamine. Õppimise käigus tutvutakse ka elementaarsel tasemel muusikalise sõnavara ja noodikirjaga. Nagu oskustega ikka, ei saa neid „ära õppida“, vaid sarnaseid tegevusi harjutatakse pika aja jooksul neid pisut eri moel korrates: osaoskused oleks kui sümfoonia teemad töötluse lõigus, mis varieerituna läbi eri helistike kõlavad.

Seejuures ei tohi unustada, et kõik tunnitegevused peaksid olema nii õpilase individuaalse arengu kui ka eesti kultuuri kestmise huvides. Mõlemal juhul on oluline õppetöö praktiline iseloom. Regulaarse musitseerimise kõrval nii põhikooli kõikides kooliastmetes kui ka gümnaasiumis võiks praktilisus avalduda ka muudes õppetegevustes. Nii saaks ka muusikalistelt võimetelt tagasihoidlikum õpilane piisavalt kogeda, mida tähendab loomeprotsess, olgu see siis esitluse koostamine ja ettekandmine, kontserdiarvustuse või arutluse kirjutamine või mõne muu loovülesande lahendamine, mis omanäolist lähenemist eeldab. Õppeprotsessi kirjeldus rakenduskavas pakub õpetajale ideid õppesisu valikuteks, praktilisteks töödeks, inspireerivaid veebimaterjale ja metoodilisi soovitusi.

Repriis 

Peapartii. Kuna oluline on õpilaste isiklik suhe muusikaga, on vaja neile pakkuda mitmekesist musitseerimisvõimalust ühislaulmise ja pillimängu, aga ka telefonirakenduste ja arvutiprogrammide kaudu ning soovi korral võimalusi esinemiseks nii klassisiseselt kui ka -väliselt. Võimalikult palju õpilasi võiks olla kaasatud laulu- ja tantsupeoprotsessi, et aidata kaasa nende identiteedi kujunemisele.

Kõrvalpartii. Laulupeotraditsioon on tugev siis, kui me ei näe muusikaõpetust ainult õpilase kui indiviidi teenistuses, vaid püüdleme ka suuremate, kogukondlike eesmärkide poole. Kooli muusikaõpetus täidab nii laulupeo kui ka teiste eesti muusikatraditsioonide jätkusuutlikkuses võtmerolli.

Sidepartii. Oskuslikult valitud lauluvara kaudu ei tegele me ainult vokaaltehnika, vaid ka väärtuskasvatusega. Arutelud laulude sisu, aga ka ajastute, kultuuride ja sündmuste üle on suurepärane võimalus lõimida muusikaõpetusse eri õppeainete teadmisi, õppekava läbivaid teemasid ning üldpädevusi.

Lõpupartii. Ideaalis on muusikaõpetaja kui helilooja, kes komponeerib päevast päeva sümfooniat, aidates õpilastel eri ainetes õpitud teadmisi harmooniliselt helisema panna.

Kooda

Lugedes, mille kõigega üks muusikaõpetaja oma töös arvestab, võib jääda mulje, et kõigega toime tulemiseks peab pidevalt kiirustama. Mõnikord peabki, aga kui õpilane taolise sonaat-allegro’ga harjub, võib loota, et pärast kooli lõpetamist saab ta sonaaditsükli mõtliku teise, tantsulise kolmanda ja juubeldava neljanda osaga juba iseseisvalt hakkama. 


Muusika rakenduskava koostasid

  • Kaie Mägimets (töörühma juht), Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja koorijuht, Tartu Ülikooli külalisõppejõud õppeaines üldhariduskooli muusikaõpetuse didaktika;
  • Inge Lahtmets, Kõrveküla Põhikooli muusikaõpetaja ja koorijuht, Eesti Muusikaõpetajate Liidu juhatuse liige;
  • Jaanus Kann, Tallinna Nõmme Gümnaasiumi ja Hiiu Kooli muusikaõpetaja ja koorijuht, Eesti Muusikaõpetajate Liidu juhatuse esimees;
  • Julia Trubatšova, Tartu Annelinna Gümnaasiumi õppejuht, muusikaõpetaja ja koorijuht;
  • Kaja Kaus, Jakob Westholmi Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja koorijuht, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia külalisõppejõud õppeaines rütmika muusikaõpetuses, Eesti Muusikaõpetajate Liidu Orff-sektsiooni juht;
  • Lilia Ilves, Miina Härma Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja koorijuht;
  • Mariann Nirk, Viimsi Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja koorijuht.

Kommentaarid

  1. Esiteks – kui juba leheloos ollakse kõvasti kinni klassitsismiajastu kaanonites (mis juba kohati Mozarti loomingus painduma hakkasid, Beethovenist rääkimata) ja kirjeldatakse kogu õppeprotsessi läbi selle, siis süvendab see vähemalt siinkirjutajas kahtlusi, et miski tegelikult ei muutu.

    Pilliõppe võimalus olgu absoluutselt igaühel, mitte katsetega muusikakooli väljavalitutel. Alustage millestki lihtsamast – sellest, et saadate ajaloo prügikasti plokkflöödi törtsutamise ja kitarril duuride plõnnimise ning hakkate õpetama pärispille. Nii nagu seda tehakse mujal maailmas, kus ei ole selliseid muusikakoole kui meil – aga ometi on tase, millist meil pole vastu panna. Ja on ühistegutsemisest lähtuvad classbandi metoodikad.

    Ja lõpuks – teie õpikud on kohati selliseid vigu täis, et silmil hakkab valus.

    Mati Põdra

  2. Tähelepanelik lugeja ilmselt märkas, et muusikaõpetajal on tegelikult üsnagi suur vabadus, kuidas oma koolis ainekava üles ehitada ja milliseid pille mängida. Klassibänd on väga teretulnud, samuti kas või tromboonimäng, kui kellelgi on oskusi seda korraga 24 õpilasele õpetada.
    On siiski midagi, mida muusikast lugu pidav õpetaja kunagi ei tee – ta ei alaväärista ühtki instrumenti.

    Jaanus Kann

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kooli õppekava kui koolikogukonna kokkulepe

Enamikus Eesti üldhariduskoolides on sel õppeaastal erilises fookuses töö kooli õppekavaga, kuivõrd nüüd juba pea aasta tagasi hakkasid…

2 minutit

Keele ja kirjanduse ainevaldkonna soovitused õpitulemuste saavutamiseks

Keele- ja kirjanduspädevus tähendab oskust eri liiki tekste mõista, luua, analüüsida ja kriitiliselt…

5 minutit

Rõhuasetused uutes loodusvaldkonna õppeprotsesside kirjeldustes

Loodusvaldkonna ainete õppeprotsesside kirjeldustes võib kõige olulisema muutusena välja tuua loodusteadusliku pädevuse ning üldpädevuste senisest…

12 minutit
Õpetajate Leht