Kunst muutub pidevalt ja on dialoogis ümbritsevaga. Seetõttu on väga oluline kunstiainete õpetamist aeg-ajalt üle vaadata ja ajakohastada.

Alates iidsetest koopamaalingutest kuni tänapäevaste mitmemeeleliste teosteni on kunstil olnud oluline roll meie kultuurilise identiteedi kujundamisel. Kunst on ka võimas eneseväljendusvahend. Olgu maalimise, kirjutamise, muusika või tantsu kaudu – kunst võimaldab meil edastada keerulisi emotsioone ja ideid viisil, mida sõnad üksi ei suuda. 

Töögruppide ülesanne oligi ajakohastada kunstide ainevaldkonna kava, vähendada mahtu ning luua õppeprotsesside kirjelduse näol õppekava rakendamist toetav materjal.

Suurimad muudatused 

Kunstiainete valdkonnapädevus on nüüd universaalne ning rakendatav eakohaselt nii põhikoolis, gümnaasiumis kui ka täiskasvanutele ükskõik millises eluetapis. Valdkonnapädevuse eeldatav tase peegeldub vastava kooliastme õpitulemustes.

Uutes ainevaldkonna ja õppeainete kirjeldustes kajastuvad pedagoogikas ja kunstide diskursuses toimunud muutused. Kunstiaine kirjeldusest leiab põhjendused, miks kunst on õppekavas oluline ja milline roll on kunstil õpilaste mitmekülgsel, sealhulgas akadeemilisel arengul.

Mida ainevaldkonna kirjelduses rõhutatakse

• Oluline on elukestev areng kunstipädevuse omandamisel.
• Tähtis on laiem vaade kunstiõpetusele: oleme mõjutatud kõikidest kunstidest ja kultuurist laiemalt.
• Oluline on uurida nii professionaalset kõrgkultuuri kui tegeleda leiutava ja juhusliku loominguga eakohaselt.
• Kunsti on vaja tõlgendada. Tõlgendamine sõltub kogejast ja kontekstist.
• Kunst toetab õppimist ja loovuse arengut.
• Esteetilise tundlikkuse kasv, võime hinnata meisterlikkust, ilu ja ülevust on inimest elus toetavad omadused.
• Uuringute järgi toetab kunst kinesteetiliste ja kognitiivsete võimete arengut.
• Kunstil on oluline roll üldpädevuste arengu toetamisel.

Uus kunsti ainekava

Kunsti õppeaine kirjelduses rõhutatakse kunstiaine olulisust õppekavas ning selles on kirjeldatud suuremad muudatused, mis tulenevad kunsti, kunstiteaduse ja kunstihariduse muutustest.

Rõhuasetuste muutused kunsti ainekavas

• Kunstiõpetus on laienenud kunsti käsitlemiselt visuaalkultuuri käsitlemisele.
• Kunsti pidevat muutumist aktsepteerida ning piiripealsust taluda on oluline võime nii õpetajale kui ka õpilastele.
• Õpetaja rolli tähtsustamine: õpetaja kogemus, aktiivses suhtluses olek eri kunstiliikidega, oskus vaadata eri nurga alt mõjutavad kunstiõpet tugevalt.
• Õppimis- ja otsingute protsessi tähtsustamine. Lõpptulemus ei olegi alati nii oluline. Õppija isiklik kogemus seevastu on väga tähtis.
• Riiklikust õppekavast ei leia enam õppesisu. Seda kirjeldatakse kooli õppekavas, mis tähendab, et koolidel ja õpetajal on rohkem otsustusõigust õppesisu üle. Samuti võimaldab see õppesisu paindlikumalt ajakohastada.
• Kasutusele on võetud kunsti osaoskuste mudel (Edna Vahteri järgi):
  • väljaselgitamine, teadmine, mõistmine (kuulamine, vaatamine, lugemine, info otsimine, kirjeldamine, sõnastamine, valimine, uurimine);
  • plaanimine ja ideede arendamine (ideede genereerimine, visandamine, katsetamine, organiseerimine, protsessi plaanimine, koostamine, leiutamine);
  • loomine (eesmärgipärane väljendus- ja töövahendite rakendamine, viimistlemine, toimetamine, täiendamine, esitlemine);
  • refleksioon, analüüs ja kriitika (uurimine, tõlgendamine, retsenseerimine, tagasisidestamine, arutlemine, väärtushinnangute arendamine ja andmine).

Osaoskusi võiks arenguraamistikust lähtuvalt arendada eri kooliastmetes erinevas mahus. Vihje osakaalude kohta annavad osaoskuste soovituslike mahtude diagrammid.

Osaoskuste mudel asendab eelmises ainekavas kasutusel olnud „Tea-mõtle-loo“ mudelit, laiendades ja täiendades seda. Kunsti osaoskuste mudel järgib sama loogikat, mis disainiprotsessi mudel, uurimisprotsessi mudel ja klassikaline probleemilahenduse mudel.

Õpitulemuste kirjeldamisel jälgiti, et õpitulemuste areng kooliastmeti (gradatsioon) oleks olemas ja õpitulemused oleksid saavutatavad keskmise õpilase puhul keskmise pingutusega hindele 4. Lisati visuaalkultuuriga seotud õpitulemused ning õpitulemused koondati osaoskuste kaupa. Õpitulemustes on kirjas eeldatav kunstipädevuse tase konkreetses kooliastmes.

Õppeprotsesside kirjeldused 

Kunsti õppeprotsesside lehekülg ühendab riikliku õppekava määruse infot ja täiendavaid ideid, vaatepunkte ja soovitusi õppekava rakendamiseks.

Õppeprotsesside kirjelduste tugimaterjal on mõeldud õpetaja töö toetamiseks, õppeprotsesside mõtestamiseks kunsti aineõppes ja õppija arengu toetamiseks. Lehekülg pakub tuge nii kooli õppekava kirjutamisel, näiteks õpitulemuste klassiti jaotamisel ja õppesisu kirjeldamisel, üldpädevuste kujundamisel, pakkudes näiteid õppeaine ja valdkonna kontekstis, aga ka aineõpetaja töökava koostamisel, näiteks klassi arenguliste iseärasuste arvestamisel, tuues soovitusliku osaoskuste jaotuse eri kooliastmetes, pakkudes metoodilisi soovitusi, õppe diferentseerimise näiteid jms. Koostatud abimaterjal jätab koolile ja õpetajale valikuvõimalusi metoodikas ja sisus.

Kunsti õppeprotsesside kirjeldustest leiab näidismaterjali, kuidas õpitulemusi klassiti jaotada. Iga kool on teretulnud õpitulemusi grupeerima, ümber sõnastama või ka lisama vastavalt oma kooli vajadusele. Õpilasest lähtuva õppetöö planeerimist toetavad õpilaste arenguraamistiku ja esteetiliste eelistuste kirjeldused klasside lehtedel.

Õppesisu on esitatud teemavaldkondadena iga kooliastme kohta. Ka siin on tegemist näidisega, mida iga kool ja õpetaja saab vastavalt vajadusele muuta. Teemavaldkondade jaotus – visuaalne kirjaoskus; kunstitehnikad ja loominguline eneseväljendus; disain ja disainiprotsess; kunstiajalugu, visuaalkultuur ja kunstnikud; ning kunst ja kultuur ühiskonnas – toob esile kunsti väljendusviise, oskusi  ning ülesandeid ning julgustab kogu kunsti mitmekesisust julgelt kasutama. Töögrupp on lisanud viiteid vabavaralisele õppematerjalile. Õppetegevused on esitatud osaoskuste kaupa, toetades nii mitmekesise õppetöö planeerimist.

Läbivate teemade ja üldpädevuste arendamise toetamiseks loodi artikkel, milles on toodud kunstiõppe kontekstis näiteid üldpädevuste komponentide ja mõtlemisoskuste tasandil. Loodame, et see ilmestab mõtet, et teadlikult kavandatud kunstiõppes on üldpädevuste kujundamiseks loomuomaselt avalduvaid ja mitmekesiseid võimalusi.

Metoodiliste soovituste hulgast leiab näiteid ja nõuandeid sobiva füüsilise ja vaimse õppekeskkonna loomiseks. Õpetaja töö planeerimist toetavad õppeühikute mudelid ja õppeühikute näidiskavad 1.–9. klassini.

Hariduslike erivajadustega õpilaste protsent üldhariduskoolis kasvab iga aastaga. Mõne haridusliku erivajadusega võib vastupidi ootusele kaasneda hoopis eelis kunstitunnis. HEV-õpilaste toetamise ja diferentseerimise artiklist leiab erivajaduste kirjeldused, kunstitunnis avalduda võivad eelised ning diferentseerimise nõuanded nii õpi- ja käitumisraskuste kui ka andekuse puhul.

Hindamine ja tagasisidestamine käivad käsikäes artiklis, kust leiab nõuandeid ja näiteid, et toetada tõhusalt õppimist ja motivatsiooni kunstitunnis.

Õppeprotsesside kirjeldused on alati osa pidevast õppekava arendusprotsessist, see tähendab, et seda materjali võidakse täiendada, korrigeerida ja täpsustada ka järgnevate aastate jooksul. Kunstiõpetajad on siin oodatud dialoogipartnerid. On tähtis mõista, et õppimine ja õpetamine muutubki pidevalt, vastates nii õpilaste, kooli, lapsevanemate, teaduslike avastuste kui ka aine ja ainevaldkonna arengutele.

Kunsti õppeprotsesside töögrupina loodame, et loodud õppekavast ja tugimaterjalidest leiavad tuge nii kogenud kui alustavad õpetajad!

---

Töörühma kuulusid Helen Arov, Kristi Laanemäe, Ilmi Laur-Paist, Liina Oja, Anneli Porri, Piret Viirpalu.