Tehnoloogiate ja materjalide kiire areng seab ettekirjutustele piirid ega võimalda konkreetseid muutusi ennustada ega kirjeldada. Juba praegu leidub meil koole, kus järgitakse protsesse, mis on õppekorralduse kirjelduses esitatud soovitustena. Teisisõnu, ainekava püüab järele jõuda sellele, mida paljudes koolides on juba rakendatud.

Tehnoloogia ainevaldkonna ainekavade õppeprotsesse toetavate dokumentide väljatöötamiseks loodud aineekspertide töörühma kaasati ülikoolide ainedidaktika õppejõude, ekspert-, alustavaid ja keeleõppe kogemusega õpetajaid ning eriala aineliitude esindajaid. 

Küllap staažikad pedagoogid mäletavad aineprogramme, kus oli täpselt ette nähtud aine sisu, tundide arv teemade läbimiseks ning ka praktilised väljundid. Aine sisu kujuneski kogu õppetöö aluseks: õpetaja lähtus sellest oma tööplaani ning õppeprotsessi kavandades. Käesoleva ainekava kontseptsioon on aga muutunud: määruses on esitatud õppe aluseks olevad õpitulemused ja nüüd lisatud sisu lahtikirjutus on õpetajale vaid toetavaks materjaliks vastavate õpitulemuste saavutamisel. Praeguseks lõpusirgele jõudnud ainekavade arendusprotsessi alguses seatigi esmaseks lähteülesandeks õpiväljundite sõnastamine.

Valdkonnapädevus ning õpitulemused

Tehnoloogiavaldkonna ainekava kõige olulisemaks muudatuseks tuleb lugeda seda, et nii valdkonnapädevus kui ainete õpitulemused on esitatud valdkonnaülestena, st käsitöös, kodunduses ja tehnoloogiaõpetuses on ühised valdkonnapõhised õpiväljundid. Valdkonnapädevuse ning õpiväljundite taolisel sõnastamisel lähtuti põhimõttest seostada need tugevamalt õppekava üldpädevuste kujundamisega ning seada keskmesse 21. sajandil kujundatavaid üldoskusi ehk võtmepädevusi: kriitiline ja loov mõtlemine, koostöö, suhtlemine ehk sotsiaalsed oskused jne. Valdkonnapädevust sõnastades võeti aluseks OECD esitatud tehnoloogia valdkonna ainete üldistavad pädevused.

Valdkonda kuuluvate õppeainete õpitulemused on sõnastatud kõikidele ühtselt ja üldistatud kujul, mitte ainekeskselt, nagu see on olnud senistes ainekavades. Õpitulemused saavutatakse eri valdkonna õppeaine osade ja teemade, tehnoloogiate ning tööliikide käsitlemisel. Lähtutud on kontsentrilisuse põhimõttest, mis tähendab, et õpilastele antavad õpiülesanded ja tegevused peaksid muutuma aste-astmelt keerulisemaks. Kuna valdkonnale on aastaid ette heidetud soopõhist lähenemist, siis uudne õppekorraldus annab kõikidele õpilastele võrdsed võimalused ja aitab luua õppekeskkonna, kus iga õpilane saavutab õpitulemused, läbides ainevaldkonna ained võrdses mahus.

Õppe kavandamine ja korraldamine

Õpitulemused võimaldavad kavandada ja korraldada õpet põhimõttel ideest teostuseni. See eeldab, et pööratakse tähelepanu õpilase analüüsi- ja sünteesioskuse, sihiteadliku otsustusvõime, enesehinnangu kujunemisele jne. Eeltoodu on seotud õppekava üldpädevuste kujundamisega.

Kuna meie koolikorraldus on väga mitmepalgeline (väikesed koolid, suured koolid, erakoolid, rahvatraditsioonidele tuginev aineõpetus jne), annavad esitatud valdkonnapädevused ning soovitused õppe korraldamiseks õpetajale suurema vabaduse oma tööd planeerida, lihtsustavad valdkonnapõhist lõimingut ja lubavad valida õpetajal sobilikumaid tehnoloogiaid õpiväljundite saavutamiseks. Sealjuures on võimalik arvestada kohalikke traditsioone ja tingimusi. 

Õpet kavandades ja korraldades lähtutakse õppekava üldpädevustest, kooli väärtustest, kooliastme lõpuks taotletavatest teadmistest, oskustest ja hoiakutest ning õpitulemustest, samuti kooli õppekavas sätestatud sisust, kooliastmete õppe ja kasvatuse rõhuasetustest ning läbivate teemade ja lõimingu rakendamise põhimõtetest. Eelnevat silmas pidades kujundatakse ka kvaliteetne ja ohutu õppekeskkond. 

Õpperuumide sisseseade, vajalikud õppevahendid ning materjalid tagab koolipidaja, pidades silmas valdkonnapädevuste saavutamise viise ja võimalusi. Õppekeskkond on kirjeldatud üldiselt, kuna ka seda organiseerides lähtutakse riikliku õppekava alusväärtustest ning kooli ja paikkonna traditsioonidest.

Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees klasside kaupa määratakse kindlaks kooli õppekavas. II ja III kooliastmes määratakse õppeainete nädalatundide arv klassiti nii, et õpilastele on tagatud võimalus omandada taotletavad teadmised, oskused ja pädevused nii tehnoloogiaõpetuses kui ka käsitöös ja kodunduses, sõltumata sellest, mis õpperühma õpilane kuulub. Valdkonna kirjeldavas osas on välja pakutud õpperühmadeks jagunemise ning õppetöö korraldamise võimalusi, mida saab kohandada vastavalt koolis välja kujunenud õppeperioodide süsteemile.

Mida arvestada aine käsitlemisel?

Ideest teostuseni põhimõtte järgimisel lähtutakse sellest, et õpilane kavandab, planeerib ja mõtestab tööprotsessi kui tervikut. Õppekava veebikeskkonnas on valdkonna ainekavade juurde koostatud näitlikud metoodilised abimaterjalid, soovitusliku õppesisu visuaalsed lahtikirjutused teemade kohta, mida saab kohandada ka teiste teemade käsitlemiseks. Olulisena tuleks välja tuua aspekt, et praktilised (ja teoreetilised) ülesanded tuleb kindlasti viia lõpule, anda tehtule kahepoolset tagasisidet (õpilase eneseanalüüs ning õpetaja hinnang tööle). 

Kõikides kooliastmetes on kesksele kohale asetatud igapäevaelu oskuste omandamine ja teistes õppeainetes õpitu praktiline rakendamine, samuti tähtsustatakse rahvusliku esemelise kultuuri ning toitumistavade tundmaõppimist ning nende rakendamist tänapäevases võtmes (õpilaspärased ja huvidele ning vajadustele vastavad tööd). Vastavate teemadega sügavuti minek sõltub paikkonna traditsioonidest.

Õpihuvi võib olla mõjutatud sellest, millist hindamisviisi õppeaines rakendatakse. Tehnoloogia valdkonna õppeainetes on kooliti hindamisviis erinev. Numbrilise hindamise kõrval on koolipraktikas tehnoloogiavaldkonna ainetes kasutusel ka mitteeristav hindamine. Eelnevast suuremat rõhku pööratakse õpilase eneseanalüüsile ning refleksioonile tööprotsessi kulgemise ja tulemuste kohta. Õpetaja tagasisides tuleks tunnustada eeskätt õpilase oskusi, võimekust ja arengut.

---

Töögrupid ainete kaupa

• Ene Lind, PhD – Tallinna Ülikool, töörühma juht.

Käsitöö ainekava

• Irja Vaas – Tartu Ülikool, käsitöö ja kodunduse didaktika nooremlektor,
• Saima Tõigast – Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi käsitöö- ja kodunduse õpetaja, Eesti Käsitööõpetajate Seltsi AITA juhatuse esimees,
• Lisete Lige – Gustav Adolfi Gümnaasiumi käsitöö- ja kodunduse õpetaja,
• Margit Pinna-Valge – Jõhvi Kesklinna Kooli käsitöö- ja kodunduse õpetaja.

Kodunduse ainekava

• Kristi Paas – Tallinna Ülikool, kodundusõppe teooria ja didaktika lektor,
• Inga Veskimägi – Peetri Kooli käsitöö- ja kodunduse õpetaja,
• Daily Harjaks – MTÜ ASÕP käsitöö- ja kodunduse asendusõpetaja,
• Regina Vildo – Võru Kreutzwaldi Kooli käsitöö- ja kodunduse õpetaja.

Tehnoloogiaõpetuse ainekava

• Andry Kikkull, PhD – Tallinna Ülikool, töö- ja tehnoloogiaõpetuse didaktika lektor, Pärnu Vanalinna Põhikooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja,
• Aron Lips – Tallinna Ülikool, Aruküla Põhikooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja,
• Timo Nikitin – Kurtna Kooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja, Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimees,
• Mart Soobik, PhD – Tallinna 21. Kooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja, Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse esimees.