Karjääri kujundamise pädevused on vajalikud igale inimesele ja nende arengu toetamine on kooli roll. Need pädevused aitavad võimalusterohkes õppes ja kiiresti muutuval tööturul endale sobivad lahendused leida. Samas, kuidas peaks nende oskuste õpe reaalselt toimima olukorras kus koolipäev on tihe ja õpetajate endi hinnangul pole kompetentsid karjääriõppe eesmärkide saavutamiseks piisavad (Jõgi jt., 2022)?

Rahvusvaheliselt on karjääriõppe programmide põhielementideks töömaailma kriitiline mõtestamine, teadlikkus õppimisvõimalustest, hea enesetundmine ning praktiline karjääri kujundamise pädevuste arendamine (Sultana, 2018). Eestis seisab karjääriõpe kooli sihiseade teenistuses aidates kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad end eri rollides teostada. Karjääriõpe on õppekavades kõigil haridustasemetel, sh põhikoolis ja gümnaasiumis on karjääriõpetuse valikaine ja läbiv teema “Elukestev õpe ja karjääri kujundamine”.

2023 täpsustati kooli kohustust tagada karjääriteenuse kättesaadavus sõltumata õpilase elukohast või kooli suurusest ning võeti aluseks uuenenud õpikäsituse rakendamist toetav karjääri kujundamise pädevuste mudel (vt joonis). Karjääriõppe roll kasvab – õppimiskohustuse reform on tõstnud esile vajaduse toetada õppijaid oma annetele ja huvidele vastava õpitee leidmisel. Ministri sõnum on selge: “Peame soodustama koolis karjääriõppe ja teiste karjääriteenuste eest vastutavate töötajate võrgustike loomist ja hoidmist. Arendame karjääriõpet meie laste ja noorte heaks, kõigi õppijate toetamiseks.” (Kallas, 2023).

Karjäärinõustajate Ühingu 3 soovitust aineõpetajale

Õpilast toetab enim see, kui karjääripädevusi arendatakse süsteemselt läbi kõigi kooliastmete koostöös koolisiseste ja -väliste partneritega. Aine- ja karjääriõppe teadlik lõiming võimaldab õpilasel mõista koolis omandatud teadmiste väärtust oma elutee kujundamisel, muutes õpitava isiklikult tähenduslikuks. Üldpädevuste arendamine on õpetajatele igapäevaselt fookuses. Seega võib karjääripädevuste arendamiseks vahel  piisata vaid  uuest rõhuasetusest.

1. LOO PRAKTILISI KOGEMUSI

Päriselulised ülesanded võimaldavad simuleerida tööelus ettetulevaid probleeme. Nende kaudu on kergem mõista õpitu olulisust. Eriti tähtis on see õppeainetes, mille arendatavatest kompetentsidest on tööturul puudus, näiteks loodus- ja täppisteadused. Nende lõiminguks karjääriõppega leiab ülesandeid portaalist miks.ee. Praktilist kogemust loovad ka ettevõtete ja haridusasutuste külastamine, töö- ja õppurivarjutamine ning külalislektorite kaasamine.

2. TOETA ENDA AVASTAMIST

Vastavalt õppe sisule ning eesmärgile saab õpilast suunata oma kogemusi reflekteerima, ehitades silda õpikogemuse ja õpilase elu vahel. Näiteks: Millised tegevused ja teemad on mulle meelepärased ning miks? Millist tegevuse käigus avaldunud omadust pole ma enda juures seni märganud? Milliseid oskusi tegevuse käigus arendasin? Tunnis saab ka arutada milliseid õnnestumisi või raskusi on õpilane kogenud ning milliseid toimetulekuviise kasutab. Oma õpistrateegiate ja -valikute teadvustamine aitab vältida ennatlikke hinnanguid oma suutlikkuse kohta ning õppijana end toetada.

3. TUTVUSTA TÖÖMAAILMA

Õpilaste teadmised ametitest ning nendeni viivast haridusteest on 2018 PISA uuringu järgi tagasihoidlikud. Selleks, et õpilane saaks  III kooliastme lõpus  teha teadlikke otsuseid, vajab ta õpingute jooksul infot ametite ja haridusvõimaluste kohta. Seda selleks, et vajadusel oma õpieesmärke ja -tegevusi korrigeerida ja valmistuda üleminekuks järgmisele haridustasemele.  Haridusportaali abiga on võimalik tutvuda ametite sisu, nõudluse ja hariduslike eeldustega. Õppimisvõimaluste ning kandideerimise tingimustega tutvumisel on abiks koolide kodulehed. Inspiratsiooni töömaailma tutvustamiseks II-IV kooliastmes võib leida kogumikust Targad valikud tööturul.

Ainetunnis saab uurida, milliseid elulisi probleeme lahendatakse tunnis omandatud teadmistega. Tekstid, videod ning praktilised ülesanded aitavad mõista, et ametid, mis ühiskonna valupunktidega tegelevad, on tööturul nõutud ning selleks vajalikud pädevused väärivad omandamist. Samuti õpitakse nii märkama, millised probleemid neile huvi pakuvad ning millised ametid on kooskõlas nende eelistustega. Heaks abiliseks ühiskondlike probleemide ja tööturu seoste mõistmiseks on OSKA trendikaardid.

Kokkuvõtteks

Õpilase arengulisi vajadusi silmas pidades tuleb õppekava paindlikku lähenemist üldpädevuste arenguks kasutada maksimaalselt. Seos õpitu ja eluga ei teki õpilasel iseenesest, õpetaja saab teadlikult luua võimalusi nende märkamiseks. Nõnda toetab õpe motivatsiooni ja õpilasel on koolis omandatust kasu ka tulevikus. Seda kõike on kergem teha koos partneritega. Karjäärinõustajate Ühing pakub rõõmuga õpetajatele selleks tuge ning kutsub kogukonnaga liituma.

---

Kasutatud allikad

Harno (2023). Minister Kallase videotervitus karjäärispetsialistidele.

Innove. KNÜ. (2017). Karjääri kujundamise pädevuste mudel. 

Jõgi, L., Pata, K., Rammo, M. (2022) Kuidas läheb karjääriõppel meie haridussüsteemis?  Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2021/2022. õppeaastal (lk 138 – 143). Haridus- ja Teadusministeerium

Sultana, R. (2018) Enhancing the quality of career guidance in secondary schools: a handbook. University of Malta.