Õppekava üldosa võimaldab koolil olla õppekorralduses varasemast paindlikum. Õppekavadest on jäänud välja õppesisu, metoodiliste soovituste kirevas valikus on lähtutud õppijakeskse õppekeskkonna loomise põhimõttest.

Sotsiaalainete valdkonda kuuluvad inimeseõpetus (gümnaasiumis perekonnaõpetus), ajalugu ja ühiskonnaõpetus, mis läbivad kõiki kooliastmeid. Ajakohastatud õppekavas jäi muutmata õppeainete maht. Küll aga võimaldab õppekava üldosa koolile rohkem õppekorralduslikku paindlikkust õpitulemuste saavutamisel.

Riiklikes õppekavades on esitatud õppeastme lõikes vaid õpitulemused. Õpitulemuste sõnastamisel on tuginetud didaktikaalasele teaduskirjandusele, olulisematele poliitikakujundamise dokumentidele, nt OECD „Hariduskompass 2030“, IEA kodanikuhariduse uuringu kokkuvõtted, integratsiooni monitooring jne, ning ainevaldkonna õppeaineid hõlmavatele teadusuuringutele ja tõenduspõhisele praktikale.

Et õppekavadest on jäänud välja õppesisu, on sotsiaalainete jaoks eriti vajalik otsus, kuna õppesisu tähenduslikkus on sotsiaalainetes oluliselt seotud nii aja kui ka ruumiga, lähima või kaugema sotsiaalse kontekstiga. Ühiskonnaelu aktuaalsed teemad muutuvad aja jooksul ja fikseeritud õppesisuga õppekava vananeks kiiresti. Heaks näiteks on siin tehisintellektiga seotud väljakutsed, mille areng on väga kiire. Gümnaasiumi lähiajaloo suur teema „Kriisid ja konfliktid“ võib samuti aja jooksul uute näidetega täieneda.

Õppeprotsesside kirjeldustes on arvestatud erinevate pädevusmudelitega. Riiklike õppekavade põhjal oma kooli õppekava koostamiseks ja õpetajatele õppeprotsessi korraldamiseks on koostatud õppeprotsesside kirjeldused, mis on oma olemuselt soovituslik ideepank. Õppeprotsesside kirjeldustes on avatud klasside kaupa õpitulemused, õppesisu, võimalikud õppemeetodid, lõiming ning õpitulemuste kontrolli ja hindamise võimalused, lisatud viited õppematerjalidele. Suurte teemaplokkide kaupa on tõstetud esile teema fookus ning mõtestatud selle tähtsust ja tähendust õppes. 

Õppeprotsesside koostamisel on arvestatud mitmesuguste pädevusmudelitega, nagu maailmaharidus, rahatarkus ning Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa seksuaalhariduse standardid. Esitatu ei ole lõplik loetelu – nii õppevara loojatel kui ka õpetajatel on vabadus kasutada eri lahendusi, kuidas oma õpilaste huvisid ja vajadusi arvestades ühe või teise õpitulemuse saavutamiseni jõuda.

Metoodiliste soovituste kirevas valikus on lähtutud õppijakeskse õppekeskkonna loomise põhimõttest. Et õpilasel tekiks oskus kriitiliselt analüüsida infoallikaid, peab ta seda tunnis praktiseerima; et ta oskaks analüüsida põhjuse-tagajärje seoseid, tuleb luua tunnis olukord, kus õpilane saaks seda aktiivselt harjutada. Õppeprotsessi kirjeldustes leiab just selliseid ideid, kus õpilane on aktiivse tegutseja rollis ning õpetaja suunaja ja juhendaja.  

Ajalooõpetuses tuleb jätta võimalusi õppida tundma kodukoha minevikku, seostades sel moel Eesti ajalugu üldajalooga. Kattuvate teemade osas on loodud seoseid usundiõpetuse valikainega. Tähelepanuta ei saa jätta kultuuritundlikku lähenemist, tundlike ja keeruliste teemadega tegelemist, mis sõltub õpilaste tausta mitmekesisusest või ühetaolisusest koolis ja klassis, ning eeldab õpetajatelt erisuguste õppestrateegiate ja lähenemisviiside kasutamist.

Ühiskonnaõpetuse õppeprotsessi kirjelduses on pakutud välja näiteid, kuidas muuta õpe praktilisemaks, pakkuda õpilasele võimalust kogeda kodanikuks olemist, sh kogukonnapraktika kaudu. See võimaldab lahendada ülesandeid, kus õpilane peab ise kavandama, tegutsema ja otsuseid langetama, mis toetab teadmiste laienemist ja oskuste kujunemist. Ka sealjuures on õpetajal võimalus toetuda väljapakutud õppeprotsessi kirjeldusele, kuid kohandada seda vastavalt konkreetsete õpilaste vajadustele ning kooli ja kogukonna eripärale.

Inimeseõpetuses lõimitakse õppesisu kõigis kooliastmetes ja toetatakse õpilase toimetulekut eakaaslaste hulgas, peres, lähikonnas ja ühiskonnas. Kontsentrilise lähenemisviisi lähtekohaks on nii muutused inimese enda arengus kui ka ühiskonnas ja keskseks teljeks õpiprotsessis on õpilaste enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arendamine, et aidata kaasa õpilaste sotsiaalses elus vajalike toimetulekuoskuste arendamisele, toetudes õppe-metoodiliselt tõenduspõhisele lähenemisele ja väärtuskesksusele. 

Inimeseõpetuse temaatikat katavad õppekava läbivalt tervisekasvatuse, uimastihariduse, seksuaalhariduse ning inimese personaalse ja sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamisega seotud valdkonnad.

Õppeprotsesside kirjelduste koostajad soovivad kolleegidele jõudu ja avatud meelt omanäolise kooli õppekava koostamisel ja loodavad, et väljapakutud näited on sellel teel toeks.

---

Töörühmade liikmed

• Ajalugu: Anni Haandi, Hanna-Liis Kaarlõp, Maarja Keskpaik, Kersti Kivirüüt, Liis Reier,
  Grete Rohi, Merike Värs.
• Ühiskonnaõpetus: Dina Begic, Ulla Herkel, Mariliis Jakobson, Maarja Tinn.
• Inimeseõpetus: Heli Israel, Maarit Jõemägi, Kristi Kõiv.