Algavad läbirääkimised pikaajalise haridusleppe sõlmimiseks

,
2 minutit
283 vaatamist

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas saatis kutse õpetajate esindusorganisatsioonile, erakoolidele ning kohalikele omavalitsustele, et alustada läbirääkimisi haridusleppe sõlmimiseks aastateks 2025-2027.

Minister Kristina Kallase sõnul on soov osapooltega ühiselt kokku leppida karjääri- ja palgamudel, mis aitab kaasa ameti väärtustamisele, tagab õpetajate järelkasvu ja tööpanusele vastava palga. „Tean, et paljud õpetajad ootavad just muudatusi töötingimustes, et koormus oleks paigas ja karjäärivõimalused läbi räägitud. Ühes sellega peab arutama ka, kuidas jõuaks üldhariduskooli õpetajate keskmise palk 2027. aastaks 120%-ni Eesti keskmisest, ja seda kõigis omavalitsustes. Loodan väga, et kohalike omavalitsuste esindajad on valmis tulema koos ministeeriumi ja õpetajatega laua taha – ainult koostöös on võimalik tekkinud hariduskriisi lahendada. Ettepaneku kokku saada saatsime kõigile kohalikele omavalitsustele ja erakoolipidajatele, sest vaid nemad saavad määrata õpetajate töötingimused,“ selgitas minister. 
Esimeest korda saavad osapooled kokku 19. veebruaril Tartus, järgmised kohtumised on kavandatud märtsi, aprilli ja maikuusse. 

Kutse läbirääkimistel osalemiseks said omavalitsuste juhid, erakoolide pidajad, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus. Kohalikel omavalitsustel ja erakoolipidajatel on võimalik läbirääkimistel osaleda iseseisvalt või paluda end esindada vastavalt kas Eesti Linnade ja Valdade Liidul või Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusel.  

Kommentaarid

  1. Niisiis strateegiaks on pikaajalise haridusleppe sõlmimine. Taktikaks aga üksikud etapid, plaanid, reformid jms eesmärgi saavutamiseks. Kindlasti kajastub str leppes ka töörahu säilitamise nõue. Tekib küsimus kuidas on võimalik, et esimest õpetajate nõuet töötasu kohta eiratakse edaspidiste arenguteede otsimisel. Mis teeb ühe osapoole -õpetajad- umbusklikuks järgnevate koostöövõimaluste osas. Tulemuseks on jällegi üldine rahulolematus.
    Aga streigist endast: On selge, et küsimus pole vaid rahas vaid poliitilises kokkuleppes. Kui annad järele ühele, siis on teised varmad oma nõudmisi samal teel esitama. See on peaministri kreedo.
    Haridusminister on pandud nn tanki. Ta peab kohe alustama hariduse ümberkorralduse erinevate mudelite, eestikeelse hariduse jätkuva reaalselt ellurakendamise üliraske probleemiga jne, jne. Kõik see vajab täiendavaid ressursse. Teisiti öelduna: Kui potentsiaalset tulemust exelis summeerida kulupõhiseks, tekib jälle filtreerimise vajadus kulude vähendamiseks. Jne!
    Aga mis puutub tähtajatu streigi kohta, siis õpetajad ei talu sellist arrogantsust oma õpilaste õpitee suhtes nagu teatud grupp poliitikuid meie suhtes ja sestap on valmis uuel nädalal tööle asuma.


Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Hea Õpetajate Lehe lugeja!

Meie veeb läbis äsja põhjaliku uuenduse, mille käigus see muutus senisest märksa tänapäevasemaks ja kasutajasõbralikumaks. Seoses põhjalike uuendustega võib juulikuus esineda…

1 minut

Eesti Lastehoidude Liidu juht Mari Kummer: „Kas Tallinnal on alusharidussektoris raha üle?“

10. juunil teatas Tallinna Linnavalitsus kavatsusest kaotada lasteaedade kohatasu…

3 minutit

Õpetajate Lehe uus peatoimetaja on Kristi Helme

Reedel valiti Õpetajate Lehe uueks peatoimetajaks Kristi Helme, kes asub tööle alates 10. augustist.

Praegu töötab Kristi Helme…

2 minutit
Õpetajate Leht