Kliimast peaks rääkima geograafias, füüsikas ja bioloogias, kliimamuutustest aga kõigis õppeainetes.

Ajalooliselt on kliima geograafiatunni teema, kuid mõnedki õpetajad soovivad, et geograafia ja füüsika õppekavad oleksid kliima käsitlemisel omavahel suuremas ajalises kooskõlas. Praegu näiteks õpitakse vee olekuid ja aurumist geograafias ja füüsikas väga erineval ajal ja ka eri mahus. Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post toob välja, et mitmed geograafiaõpetajad on tema käest küsinud, miks on füüsikaõpikutes nii vähe juttu füüsika ja kliima seostest.

Kliimast füüsikas

Et ilmast, kliimast ja selle muutumisest õigesti aru saada, tuleb mõista füüsika protsesse, mille tulemusena kliima kujuneb. Neid protsesse ja seoseid oleks loomulik õpetada füüsikatunnis. Põhikooli füüsikaõpikute autor Erkki Tempel on sellega nõus, kuid lisab, et füüsika ainekavasse kliimat juurde pannes peaks sealt midagi ka vähemaks võtma ja seda ei taheta teha. Küll saavad autorid panna õpikusse lisamaterjali ja seda on Erkki Tempel mõne teema puhul ka teinud, kuid kas lisamaterjali ka kasutatakse, sõltub juba õpetajast ja klassist.

Füüsika didaktiku Kristel Uiboupina sõnul ei ole me harjunud füüsikat seostama loodusega, vaid pigem tehnoloogiaga, kuid füüsikalised protsessid toimuvad kõikjal meie ümber looduslikus elukeskkonnas. Ka Piia Post märgib, et energiat kirjeldatakse füüsikas enamasti tehnilisest vaatevinklist, kuid kõige rohkem tuleb energiat ju Päikeselt, mis on kogu meie elu alus. Ta lisab, et pigem on raske leida neid füüsika osi, mis tänapäeva kliima ja kliimamuutuste temaatikaga ei haaku. 

Atmosfäärifüüsik Erko Jakobsoni hinnangul saab paljude füüsikaliste nähtuste kohta tuua näiteid kliima valdkonnast ja sellega demonstreerida lastele ka seda, et kooliained on looduses omavahel seotud. „Mõnigi kord ei saa lapsed aru, et protsentarvutused matemaatikas, keemias ja füüsikas on üks ja sama asi. Ilm ja kliima on ideaalsed teemad, mis võimaldavad näidata füüsika, keemia, geograafia, astronoomia ja ka bioloogia kokkupuuteid ja seoseid.“ 

Loodusteaduste ja bioloogia õpetaja Tiivi Rüütel on olnud tänu nüüdisaegse õpikäsituse kasutamisele ka aasta põhikooli aineõpetaja nominent ja ta leiab, et aasta-aastalt tuleks rääkida üha rohkem ökoloogia ja taaskasutamise teemadel ja lõimida seda eri ainetega: „Ma tean, et kliima teemat kasutatakse praegu juba ka inglise keele tunnis. Julgemad õpetajad küsivad kolleegidelt abi, aga üldiselt oleks õpetajatel tarvis vabakasutusel materjale ja koolitusi, et end kliima teemas enesekindlamalt tunda. Ja need peaksid olema veebist väga kergesti leitavad.“

Tartu observatooriumi atmosfääri kaugseire teaduri Liisi Jakobsoni silmis peaks füüsikatund andma lastele kliima ja kliimamuutustega seotud põhikontseptsioonid, sest põhikontseptsioonidele saab teistes loodusainetes kergesti seoseid peale ehitada. Humanitaarainetes tuleks aga tegelda loodussõbralike hoiakute ja käitumisega. 

Professor Posti sõnul defineeritakse tänapäeval kliimat kui kogu kliimasüsteemi olekut pikema aja jooksul ehk ei piirduta vaid atmosfääri ja ilmaolude keskmisega, vaid vaadeldakse kõigi viie kliimasüsteemi komponendi – atmosfääri, ookeani, biosfääri, krüosfääri ning litosfääri – olekut üheskoos. Just nõnda defineerides saame füüsikaliselt modelleerida kogu maakera kliimat. 

Kliimamuutus on aineülene 

Kliimamuutused ei alga ilmamuutustest väljas. Pigem algavad need maailmamajanduse, pagulaste rände või muu inimtegevuse muutustena. Aga kuidas saavad eri õppeainete õpetajad seda noortele selgitada? Erko Jakobsoni arvates saab kliimamuutuse teemat avada enamikus õppeainetes, lisaks füüsikale näiteks ajaloo- ja kunstitunnis. Ta viitab e-õppevahenditele veebilehel „Pildid näitusel – muutused (lava)kunstis ja kliimas“. „Kui vaatame mõnd Madalmaade klassikalist maaliteost uisutajatest kanalil, mis pole sada aastat enam jääs olnud, siis selle kaudu on võimalik tuua kliimamuutuste arutelu ka kunstiõpetusse,“ selgitab Erko Jakobson. 

Läänemaa Ühisgümnaasiumi kunsti- ja lavakunstiõpetaja Karel Rahu ütleb, et ta hakkas oma tundidele kliima teemaga lisaväärtust andma Tartu observatooriumi külastuskeskuse arendusjuhi Tõnis Rüütli soovitusel. Rahu ütleb, et õpilased loovad tal lavakunstitunnis mõne märksõna põhjal lühikesi liikumissketše, seejärel tuleb neil aga lisada äsja loodud liikumisele uus tekst, mis räägib hoopis muust. Selliste ülesannete puhul on alati teretulnud mõni aktuaalne teema, miks mitte siis kliima. Nii tekib õpilastel kliima teemaga isiklikum seos ning õpitu enam kergesti ei unune. 

Karel Rahu usub, et niimoodi õppimine muudab iga teema käsitlemise mängulisemaks ning selle võrra ehk ka mõjusamaks: „Õpilased aktiveerivad olemasolevaid teadmisi ning lisaväärtuse annab koostööoskuse arendamine. Teineteiselt õppimine, teineteise kuulamine ja koos loomine on miski, mida ei saa teha üksi kodus raamatut lugedes.“ 

Küsimusele, kas kliima teema ainesse lõimimine lõpuks ka aine eesmärkidele kasuks tuleb, vastab Karel Rahu nii: „Ma ei kujuta ette õppeainet, mille eesmärkide täitmist segaks arutelud ja loovus. Kliimamuutuste teema puudutab kõiki ja seda on tõesti võimalik iga õppeainega lõimida.“ 

Triinu Laar on Tartu Annelinna Gümnaasiumis gümnaasiumi eesti keele, kirjanduse ja ajakirjanduse õpetaja ning Üleilmakoolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Ka temal on kliima teema tõusnud esile, sest see läheb õpilastele väga korda. „Eesti keele riigieksamil on vaja lugeda ja kirjutada tekste erinevatel teemadel, siis soovisin anda õpilastele keskkonna teemal lugemis- ja kirjutamisülesandeid. Õpilased kirjutasid sel teemal suure huviga. Katsetasime kirjutamisel protsesskirjutamise meetodit ja Tartu Ülikooli eesti keele riigieksamiks valmistumise kursuse õppematerjale. Tegin õpilastele ettepaneku, et võiksime vaadata „Tagasi kooli“ kliimateemalisi e-tunde ja Novaatori ühe minuti loenguid. Õpilased teevad nende põhjal kokkuvõtteid. Harjutame loetu põhjal argumenteerimist tunnis, korraldades väitluse. Lõpuks kirjutavad nad samal teemal 400-sõnalise arutleva kirjandi.“ Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on läbiva teemana keskkond ja jätkusuutlik areng välja toodud. Sellega taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning on jätkusuutlikkust väärtustades valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. 

Triinu Laar selgitab, et eesti keele tundides saaks vaadata telesaateid ja filme ning kuulata raadiosaateid, mis puudutavad kliima teemat. Nende põhjal saab teha vaatamiseelseid, -aegseid ja -järgseid ülesandeid, arendades nt kuulamisoskust, mis on tänapäeva ühiskonnas väga oluline. Saab suunata õpilasi tegema kliimateemalisi taskuhäälinguid.

Õppematerjalid kliimamuutuste õpetamiseks 

Eestlaste kliimateadmiste parandamiseks sündis möödunud aasta oktoobris õppevahend „Kliimamuutuste ABC“, kus on kokku võetud tänapäevased teaduspõhised arusaamad kliimamuutustest. 

Käesolevast veebruarist alates on kodulehel Kliimateadlik üleval ka õppematerjalid „Laste ja noorte kliimateadlikkuse kujundamine“. Neid saavad kasutada üldhariduskooli kõigi astmete ja ainete õpetajad, koolieelikute ning ka huvikooli ja keskkonnahariduskeskuste juhendajad. 

Tartu observatooriumi töörühm tegi kliimamuutuse õppematerjali eelkõige just huvihariduse juhendajatele mõteldes. Kui Erko Jakobson projektiga liitus, nägi ta end algul teaduseksperdina ega saanud aru, et peab ka ise ühe e-õppevahendi valmis saama. „Ega see lihtne olnud. Ma tean, mida tahan õpetada, aga kuidas teha seda nii, et õpetajad seda päriselt kasutada saaksid? Pärast korduvaid läbiproovimisi tekkis mul lõpuks sellest üsna selge ettekujutus.“ 

Valminud õpiobjekt sobib hästi kasutamiseks nii huvi- kui ka üldhariduskoolis. See selgitab Maa energiabilanssi vee voolamise näitel: aukudega pudelis tekib vedeliku nivoo tasakaal, kui pudelisse sisse ja pudelist välja voolava vee kogus on võrdne. Nivoo muutmiseks peab muutuma kas sisse või välja voolava vee hulk. Globaalse kliima puhul on selleks nivooks globaalne keskmine temperatuur, sissetulevaks vooks energia Päikeselt ning lahkuvaks vooks Maa soojusenergia. Lahkumist piiravad kasvuhoonegaasid.

Tartu observatooriumi õpiobjektil on mitu keerukusastet. Näiteks saavad õpilased vaadata Maa energiabilansi kohta tehtud kommenteeritud õppevideot, kuid neil on võimalik vaadata seda ka ilma kommentaarideta ja kõike ise kommenteerida. Lisaks saavad õpilased koostada juhendi abil katsevahendi ning selgitada katse tegemise käigus Maa energiabilanssi. Senise tagasiside põhjal annab õpiobjekt arusaama, kuidas kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni muutus on otseselt seotud globaalse temperatuuri muutusega. 

Liisi Jakobson vahetas õpiobjekte tehes kolm korda teemat. Lõpuks jõudis ta õpiobjektini pealkirjaga „Süsinikujalajälg – mis ja kuidas?“. „Süsinikujalajälg on kõige alus,“ põhjendab Liisi Jakobson oma valikut. „Kui Maa elanike süsinikujalajälg oleks vastavuses planeedi sidumisvõimega, ei oleks meil kliimamuutuste probleemi. Ma tahtsin, et lapsed mõistaksid, millest tuleb nimetus „süsinikujalajälg“ ja mis asi on CO₂ ekvivalent. Koostasin ülesande, kus neil tuleb kasvuhoonegaaside soojendamise potentsiaali abil välja arvutada, kui palju eestimaalase süsinikujalajäljest moodustas 2021. aasta näitel CO₂, metaan ja N₂O. Samuti tahan näidata, kuidas vahel aetakse segi või manipuleeritakse süsinikujalajälje statistikaga. Eesti riigi süsinikujalajälg pole suurem Hiina omast, küll aga on Eesti elaniku jalajälg suurem Hiina elaniku jalajäljest. Meie põlevkivienergia on põhjus, miks 2021. aastal oli Eesti elaniku jalajälg Läti elaniku omast pea kolm korda suurem. Lätis saab kasutada palju hüdroenergiat, aga samas on meil ühtne elektriturg ning veevaesel ajal kasutavad ka lätlased põlevkivienergiat. Pöörasin suuremat tähelepanu just arutlemisele. Huvihariduse juhendajate küsitlusest selgus, et kõige rohkem tuntakse puudust just arutlema ja mõtlema ärgitavatest ülesannetest. 

Väga palju abi oli õppevahendite koostamisel Liisi Jakobsoni sõnul Seemiku koolitustest, aga ka töörühmade kokkusaamistest, kus ta nägi, kuidas teised on oma õppevahendeid teinud.

Kliimateadlikkus tekib pidevas protsessis 

Projekt „Kiimateadlik“ lõpeb aprillis ja Piia Post näeb vajadust jätkuprojektiks. Et kliimateadlikud hoiakud, oskused ja arusaamad kajastuksid kõigis õppeainetes ja huvihariduses, läheb kauem aega: „Meie eesmärk on luua õpetajaid õpetav kogukond, kes valdaks kliimateemat ja suudaks seda teistele õpetajatele edasi anda. Meil on rahvast kümnest instituudist, kes polnud varem omavahel koostööd teinud. Jätkuprojekt on oluline ka tekkinud kogukonnale kooshoidmiseks. Aga selleks jääb poolteisest aastast väheks. Kliimateadlikkuse edendamine peab olema pidev protsess ja see peaks jõudma kõigisse õppeainetesse ja koolist ühiskonda.“ 

Projekti „Kiimateadlik“ rahastas Euroopa majanduspiirkond ja selle partnerid on Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool ja Bergeni Ülikooli loodusmuuseum Norras.