16. veebruaril Tartu Ülikooli Pedagogicumi 15. sünnipäeva puhul toimunud galal andis asutust algusest peale juhtinud professor Margus Pedaste teatepulga üle uuele juhile, loodusteadusliku hariduse keskuse juhatajale Regina Soobardile.  

TÜ ajaloomuuseumis Toomel aset leidnud juubeligala oli meeleolukas ja rahvarohke nagu ka viie aasta tagune peoõhtu. Esimene õnnitleja oli president Alar Karis, kes väisas Pedagogicumi ja haridusteaduste instituuti juba jaanuari lõpus.

Margus Pedaste meenutas oma sõnavõtus, et Pedagogicumi juhiks kandideerides oli tal hea meel, et ülikool on hakanud midagi tegema edendamaks õpetajakoolitust ja haridusteadusi päriselt. Toona tuli muutuste tegemiseks kokku tuua parim pädevus. Tegevus tugines neljale vaalale: haridusteadused, õpetajakoolitajate kogemused, üliõpilaste tagasiside, partneritest praktikud.

„Pedagogicum on mulle tähendanud eelkõige koostööd eesmärgiga teenida ühiskonda, suunata õpetajakoolituse ja haridusteaduste arengut Tartu Ülikoolis,“ lausus Pedaste. „Koostöös meie heade teekaaslastega Tallinna Ülikoolist ja HTM-ist, koolijuhtide ja õpetajate seast ja veel väga paljudest kohtadest oleme kujundanud hariduselu kogu Eestis ja mujal maailmaski.“

Ehkki Margus Pedaste plaanis jääda juhiks vaid üheks valimisperioodiks, tuli tal seda tööd teha kolm ametiaega. Õpetajakoolitus ja haridusteadus on tal hinges nii sügaval, et ta tunneb nende hea käekäigu eest vastutust. 

„Tänu Pedagogicumile jätkub TÜ-s õpetajakoolitus ja selle vastu on huvi suurem kui kunagi varem. Meie haridusteadus on jõudnud maailma tasemele. Tahame olla suutlikud määratlema probleeme juba eos ja neid siis lahendama. Soovin, et jääksime seejuures alati headeks inimesteks.“

Pedaste on Pedagogicumi juhtides näinud nelja rektorit ja üheksat haridusministrit. 1. detsembrist on ta haridusteaduste instituudi juhataja.

Jaanuarist Pedagogicumi juhi kohale asunud Regina Soobard meenutas, et kui Pedagogicum alustas, oli tema astunud just loodusteaduste doktoriõppesse, mille lõpetas 2015. aastal. 

Lihula Gümnaasiumi lõpetanud Soobard meenutas tänutundega oma õpetajaid, kes olid motiveerivad, kujundasid õppimisharjumusi ja järjekindlust. Geograafiat õppima tuli ta oma õpetaja Sirje Viita innustusel, kelle käe alt on tuule tiibadesse saanud kümneid geograafe.

„Ta oli inimlik ja nõudlik, koostas õppekirjandust, oli ka esimese riigieksami koostamise juures,“ rääkis Soobard. „Tänaste õpetajate lood on teistsugused, olud on muutunud. Aga kui nad suudavad oma tegevusega innustada ja motiveerida valima karjääri, mida päriselt tahad, on väga hästi.“

Lähema paari aasta jooksul ongi uuendamisel õpetajakoolituse kutseõpingud – et vastata paremini tööturu nõutele.

Loodusteaduste õpetamise kaasprofessor Regina Soobard on ka gümnaasiumi loodusainete õpetaja magistriõppekava programmijuht. „Eriala valijaid on olnud vähe, kuid käesoleval aastal on juba rohkem neid, kes soovivad õppida keemia- ja füüsikaõpetajaks,“ rääkis Soobard. „Peamine takistus on olnud, et elukutsevalik tehakse liiga hilja ja osa eeldusaineid on läbimata. Püüame mõelda lahendustele, et tagada füüsika- ja keemiaõpetajate järelkasv. Geograafia- ja bioloogiaõpetaja erialaga on viie aasta lõikes vaadates juba hästi. Tuleb enam julgustada valima ka mitme aine õpetaja eriala.“

Esialgu seab Soobard uues ametis plaani viieks aastaks. 

„Vaja on ohtralt kuulamist, kuulmist, vestlust, vaidlust, millest sünnivad mõtted, kuhupoole võiks Eesti haridusteadused liikuda,“ ütles ta.

Ülikooli rektor professor Toomas Asser võrdles Pedagogicumi Eesti kooli ees sõitva saateautoga, mis peaks nägema kurvide, tõusude, languste taha enne teisi. Ülesanne on tuvastada, mida on kooliõpetajail ja neid õpetavail õppejõududel tulevikus vaja teada.

„15 aasta jooksul on Pedagogicumi eestvedamisel väga palju ära tehtud haridusteaduste arenguks,“ sõnas Toomas Asser. „Aga ülesandeid, millega tuleb uuel juhil lendstardist alustada, on samuti palju.“

Õppejõudude oskuste arendamisele on ülikool viimastel aastatel palju tähelepanu pööranud. Suund jätkub veelgi jõulisemalt. Suurepäraste õpetamisoskuste kõrval on vaja erialateadmisi. 

Asser juhtis tähelepanu riigikontrolli raportile, millest selgus, et õpetajaid, kel pole ainealast pädevust, on arvatust rohkem. Riik on seadnud eesmärgiks, et 2026. aastaks oleks 90% õpetajaist erialase kvalifikatsiooniga. Selle täitmiseks vaadatakse ülikoolide poole.

„Järjest probleemsem on reaalainete õpetamise kvaliteet ja see probleem on teravnenud,“ nentis rektor. „Siin ei saa ülikool üksi midagi teha. Ilmselt peame tunnistama, et midagi on jäetud tegemata tahtlikult. Oleme õpetajakoolituses kasvatanud õppekohti, suurendanud kandidaatide arvu, paraku on loodusteaduste õpetajate järele karjuv vajadus. Tühimiku täitmiseks peaksime suurendama kaks korda koolitust. Kuidas seda suurt pingutust, mis ülikooli ees seisab, õigetesse erialadesse suunata ja saada hakkama suureneva koormusega?“

Asser märkis ka seda, et hägunenud on õpetajaharidus ja õpetaja positsioon, ja soovis, et tuleks rohkem selgust, mida me ise usume ja tahame, et lõppkokkuvõttes oleks ühine arusaam, mis on õpetaja, koolijuhi, koolipidaja, riigi ja ülikooli roll.