15. märtsil HTM-i saalis toimunud aasta keeleteo konkursi lõpuaktusel anti üle ka keelekümbluse kvaliteediauhinnad.

2023. aasta keelekümblusasutuse tiitli pälvis Tartu Annelinna Gümnaasium, kus alustati eesti keele süvaõppega juba 1980-ndate keskel.

„Kui keelekümblus Eestisse jõudis, olid meil juba ammu tunnid alanud,“ lausus eesti keele õpetaja Maire Küppar, kes koos keelekümbluse koordinaatori Anne Kaskmani ja õppejuhi Julia Trubatšovaga auhinna vastu võttis. Kool on jaganud oma kogemusi üle riigi ja on toeks eestikeelsele õppele üleminevatele koolidele. 

„Arendame lapse eesti keelt nii, et ta ei tunneks hirmu. Nii saab eesti keelest tema elu loomulik osa. Anname käe, julgustame rääkima, et müür eest ära kaoks,“ selgitasid Kaskman ja Küppar oma põhimõtteid. „Meie lapsed elavad kahes keeles korraga. Selle taga on õpetaja tohutu töö, et teha keeleõppimine nauditavaks. Ainetundides on mõnus vaadata, kui ilusasti nad räägivad. See teeb hinge soojaks.“ 

„Ka Ukraina lapsed on nüüd eesti keeles rääkima hakanud,“ lisab Trubatšova. Nende avanemine võttis aega, aga teeb õpetajaile seda suuremat rõõmu. Annelinna gümnaasiumisse on ukrainlasi tulnud ka eesti koolidest, kus neil eesti keele õpe ei edenenud üldse. Keelekümblusest on olnud abi. 

Keelekümblusprogrammi valdkondlikud auhinnad said Kohtla-Järve lasteaed Kirju-Mirju kategoorias „Õpe ja kasvatus“ ning Tallinna Vindi lasteaed kategoorias „Koostöö huvigruppidega“. 

2023. aasta parima keelekümblusõpetaja auhinna pälvisid Tallinna Vindi lasteaia õpetajad Niina Robbe ja Hedi Minlibajeva.

Vindi lasteaed oli üks üheksast lasteaiast, kus 20 aastat tagasi Eestis esimestena keelekümblusega alustati. Üheksast rühmast neljas käib praegu keelekümblus. Direktor Nonna Meltsase sõnul on vanemad aastatega muutunud väga teadlikuks ja valivad lapsele just keelekümblusrühma. Paarikümne aastaga toimunud muutus on seegi, et emade-isadega on võimalik juba täielikult eesti keeles rääkida. 

„Algul tegime ise põlve otsas õppematerjali, nüüd on seda väga palju valida,“ rääkisid Niina Robbe ja Hedi Minlibajeva. „Keelekümbluse edu võti on põhimõte üks inimene – üks keel. Sihikindluse ja järjepidevusega, põhimõtetest kinni pidades loome tugeva vundamendi. Osa lapsi haarab kiiresti, aga tuleb valmis olla ka pikaks distantsiks, mille lõpus on auhind. Peab olema kannatust ja usku. Kui kiidad last, on ta motiveeritud ütlema järgmisi sõnu, kuni lõpuks on laps sulle täisväärtuslik dialoogipartner.“

Mida soovitavad Vindi lasteaia õpetajad kolleegidele, kel seisab ees üleminek eestikeelsele õppele?

„Ärge oodake kiiret tulemust, algul läheb aega. Märgake ka väikseid edusamme. Õpetajad ootavad, et laps hakkaks kohe rääkima, aga keel areneb ka siis, kui inimene veel ei räägi. Keeleõpe on kui tuhande tükiga pusle, kus lõpuks tuleb välja suur pilt,“ sõnasid Robbe ja Minlibajeva.