Tartu Tamme Kooli õpetajad saavad kaks korda kuus pärast tunde kokku, et mängida üheskoos lõbusaid impromänge, heita peast päevamured ning niiviisi oma vaimset tervist turgutada.
Tund algab ühises ringis, kus iga osaleja ütleb, mis talle nädala jooksul rõõmu valmistas. Kaaslased kiidavad kuuldu käteplaksuga heaks ja sõna saab järgmine. Kiiresti vahelduvat tegevust suunavad mängujuhid, kehalise kasvatuse õpetaja Tiina Tooding ja klassiõpetaja Kersti Loim, kelle mängude varasalv tundub olevat põhjatu. Saab liikuda, end kõikvõimalikes olukordades-stseenides ette kujutada, koordinatsiooni arendada ja mõistagi südamest naerda. Kui uus mäng hakkab juba selgeks saama, panevad mängujuhid tempot juurde − et läheks sassi. Õpetajaile on vaja tekitada tunne, et ei juhtugi midagi, kui segi läheb.
Mängimise võlu avastasid Tooding ja Loim – kes varem toonud oma koolis koos lavale ka suuri õpilasetendusi – eelmisel suvel, kui „Euroopa kultuuripealinn 2024“ meeskond kutsus Lõuna-Eesti sädeinimesi impromängude juhtideks õppima. Kultuuripealinna põhiprogrammi kuuluva projekti „Peaasi ajab naerma“ väljaõpet vedasid improstuudio Ruutu 10 ja Peaasi.ee esindajad.
„Nädalavahetustel toimunud koolitustel mängisimegi kokku sada tundi, meie varamus on nüüd üle poolesaja eri raskusastmega mängu,“ rääkis Tiina Tooding.
Impromängude tähtis põhimõte on, et eksimine on lubatud ja isegi tore. Saab muremõtted maha jätta, olla kohal ja mitte mõelda samal ajal näiteks tundide ettevalmistamisele või ärritunud lapsevanema telefonikõnele.
Ühine lõbutsemine liidab inimesi ja muudab suhtumist. Mängujuhid meenutavad, et õppeaasta alguses kippusid õpetajad mängides üksteist korrale kutsuma, manitsesid kaaslasi näiteks mitte eksima. Praeguseks suudavad kõik end lõdvaks lasta ega kontrolli enam ennast ega teisi.
„Õpetajal on ju kogu aeg palju tööd, aga kui nad on tund aega lõbutsenud ja pea on tühi, ei mõtle keegi enam probleemidele,“ lausub Kersti Loim.
Õpetajad kasutavad neid mänge oma tundides ja ka laste vaimne tervis paraneb.
Kuna liikumisõpetuse uues õppekavas on suur rõhk vaimsel tervisel, siis sobivad impromängud hästi ka kehaliste harjutuste kõrvale.
Tiina Tooding ütleb, et talle algul üldse ei meeldinud üks monoloogiga mäng, kus pead teiste ees oma lugu rääkima. Nüüd on sellest saanud tema lemmik.
„Mängides saad hirmudest vabaks. Ka klassi ees ei karda enam eksida,“ sõnab Tooding ja lisab, et üritab õpilastelegi selgeks teha, et eksimine on täiesti loomulik ja seda ei pea pelgama.
Mõni õpetaja algul ei julgenud impromängude gruppi tulla, sest kartis, et impro tähendab näitlemist ja lavale minemist. Kuid majas jutud levisid ja peagi sai selgeks, et sellepärast ei pea küll muretsema.
Tekkinud on omavahelised naljadki, millest saavad aru need, kes grupis käivad.
„Koolides võiks levida teadmine, et sellisel lõbusal moel saab muremõtetest puhata,“ ütleb projekti „Peaasi ajab naerma“ esindaja Sandra Liiv. „Maailmas on palju proovitud ja teada saadud, et impro harrastamine mõjub vaimsele tervisele väga hästi. Töötuba saab meilt ka oma kooli tellida.“
Õpetajate arvamusi
- Kersti: „Meeldib, kuidas kõik lõbutsevad ja naeravad.“
- Piret: „Tund annab mõnusa boost’i.“
- Ülle: „Sain südamest naerda.“
- Lii: „Sain väga palju mänge klassiõhtu jaoks.“
- Tiina: „Meeldib, et kolleegidele stseenimängud juba meeldivad ja julgeme nende juurde minna.“
- Marilin: „Täna oli koolis tüütu päev, aga siin ei tulnud see enam kordagi meelde.“
- Kadi: „Tundsin, et ei valmistagi enam tunde põhjalikult ette.“
- Tiina: „Pärast impromänge lähen alati lastele treeningut läbi viima. Imestan juba mitmendat trenni järjest, et mu loovus ja loomingulisus on muutunud. Uued ideed kargavad pähe ja olen ise vabam.“
- Kärt: „Naeran improtunnis vahel pisarateni. Väga vabastav! Kõik peaksid seda tegema!“
Vaata ka videoid
Lisa kommentaar