Tuutikki Tolonen juba teab, kuidas panna tööle laste fantaasia. Tema „Agnese“ sarjast („Agnes ja unenägude võti“, „Agnes ja villa saladus“ ning „Agnes ja vari aknal“) hoovab erilist müstilist võlu. See imekaunite illustratsioonidega teos sobib lugemiseks 9–12-aastastele lastele, nii poistele kui ka tüdrukutele. Iga lugu on eraldi loetav ja sari moodustab lummava terviku, mis põimib ühte tänapäeva laste probleemid, keerulised peresuhted, sooja sõpruse ning vana villa salapärased juhtumised. Rahulikult kulgevas raamatus jälgitakse paralleelselt peategelase looga ka tema esiema lugu. Sari mängib loomuliku ja üleloomuliku piirimail, haarates lugeja hoobilt endasse.

Minevikurajad ahvatlevad ka noori seiklejaid: Jemma Hatti „Seiklejate“ sarja raamatutes seiklevad kolm vaprat last ja nende niisama vapper borderkolli Vana-Egiptuse aarete jälil maailma eri paigus. Ikka ja jälle tuleb neil oma nutikus kurikaelu kannult raputades proovile panna. Seni on sarjas ilmunud kolm raamatut; neljas, „Seiklejad ja tagaajamine Euroopas“, näeb trükivalgust juba lähipäevil. Kõik need mõnusalt tempokad raamatud on loetavad ka eraldi ja pakuvad enim lugemisrõõmu 9–12-aastastele.

Laste tunnetest rääkides ei saa üle ega ümber Katie Kirby „Lottie“ sarjast. Eelteismelise Lottie ehedus, tarmukus ja pöörane huumorimeel lihtsalt haaravad kaasa! Neid muhedaid, illustreeritud, päevikuvormis raamatuid on raske käest panna ja naeru kihistama sunnivad need lapsevanemaidki. Ent tegemist pole kaugeltki üksnes naljaraamatutega, teostes on palju enamat! Sarja igas raamatus omandab Lottie, enamasti katse ja eksituse meetodil ja suure draama saatel, uusi väärtuslikke oskusi, teadmisi ja kogemusi, mis on abiks paljudele tüdrukutele. Kirby julgustab tüdrukuid nii enda eest seisma kui vajaduse korral ka abi otsima. Hiljuti jõudis lugejateni juba sarja neljas osa „Lottie Brooksi täiega jube koolireis“.

Lastele, kes ei taha pikki tekste lugeda või lihtsalt armastavad maailma veidi teistsuguse nurga alt vaadata, pakub lusti ja avastamist mugavas formaadis illustreeritud teatmik „Kas koopaelanikud pesid hambaid?“. Noor lugeja ammutab siit kõikvõimalikke teadmisi, näiteks saab ta teada, kui suur on maailma suurim hamburger, kui palju pisaraid meil aastas tekib, miks lehmad alatasa mäletsevad ja milline riigipea valitses veel pärast surmagi.

Veidi vanematele lugemishuvilistele pakume kaht raamatut, mis mõlemad käsitlevad identiteediküsimust. Ignė Zarambaitė auhinnatud teos „Süngete vete vaimud“ on noortekrimi, mille fookuses on 16-aastase neiu toimetulek kiusamisega. Lapsepõlves kiusamise ohver olnud Ana otsustab muutuda. Pontsakast vinnilisest tüdrukust sirgub sire neiu, kes sõbruneb kunagiste kiusajatega. Ta pole enam hiireke, kellega mängitakse, vaid kass, kes ise teistega mängib. Noorte suhetes on intriige, tärkavaid tundeid ja seksuaalsust, soovi proovida keelatud asju, armukadedust, kättemaksuplaane ja igatsust kuhugi kuuluda. Nädalavahetus üleujutuste piirkonnas asuvas mahajäetud majas jääb ühele seltskonnast viimaseks. Teoses vaadeldakse, kas noor on võimeline ise leidma õige tee ja keerulistes olukordades tegema vastutustundlikke otsuseid.

Ene Sepa helgetooniline „Eestluse valem“ kirjeldab aga 16-aastase noormehe kohanemisraskusi: pärast pikki aastaid eri riikides elamist naaseb Roberti pere Eestisse. Ehkki nende jaoks on tegemist kojutulekuga, kogeb Robert, et osa kaasmaalasi teda enam eestlaseks ei pea. Puutudes kokku eelarvamuste, mõistmatuse ja kadedusega, hakkab noormees aduma, kui olulised on kuuluvustunde tekkimisel inimese juured. Roberti üheks valikaineks saab ülimalt eestlaslik koorilaul, kuid õpetaja põlgab Roberti häälduse ära ning noormehel tuleb koori ja laulupeole pääsemise nimel tublisti vaeva näha. Kooliaasta edenedes leiab ta nii sõpru kui ka vaenlasi ning püüab välja selgitada, mis õigupoolest teeb ühest eestlasest eestlase.

Lugejatel on võimalik taas kohtuda telesarjast „Väike maja preerias“ tuttavate tegelastega. Anname välja kogu seriaali aluseks oleva romaanisarja. 

Aastatel 1870–1894 aset leidev sündmustik võimaldab heita pilgu elule ülemöödunud sajandi Metsikus Läänes. Peategelane Laura Ingalls Wilder, kes alustab jutustamist viieaastasena ja on viimases osas 22, pajatab südantsoojendava loo kokkuhoidvast ja armastavast perekonnast ning looduslähedasest ja lihtsast maaelust, mis tänapäeva linnalastele võib tunduda lausa muinasjutuna. 

Sarjas on ilmunud juba esimesed seitse osa: „Väike maja suures metsas“, „Väike maja preerias“, „Ploomioja kallastel“, „Hõbejärve rannal“, „Pikk talv“, „Väike linn preerias“ ja „Need kuldsed õnneaastad“. Viimased kaks raamatut „Talupoiss“ ja „Esimesed neli aastat“ ilmuvad tänavu aprillis ja mais.

Kergitame veelgi loori lähitulevikult: ilmumas on kaks märkimisväärset teost. Neile, kes eelistavad tegevuspaigana kodust Eestit, soovitame Jana Maasiku tempokat suveseiklust „Neetud aare“. See illustreeritud lasteraamat on põnev ja salapärane aarde otsimise seiklus, sõpruse ja koos lustimise lugu, perekonnaväärtuste ja suguvõsa lugu, ümbritseva märkamise ja tundma õppimise ning uute teadmiste saamise lugu. Seejuures toob teos meieni killukese eesti kultuuripärandist, näidates Sõrve murret meie igapäevasuhtluses – mõned tegelased kasutavad oma kõnes murdekeelt. Ehkki hõlpsasti jälgitav, on teos varustatud sõnastikuga, mis annab raamatule lisaväärtuse ja teeb sellest ka suurepärase kinkeraamatu. Teos sobib 10–12-aastastele lastele ja ilmub aprillis.

Teine maiuspala ootab pisemaid, 6–9-aastasi lugejaid. Maikuus jõuab meieni Maria Parri uus lasteraamat „Oskar ja mina“. See kaunis värviliste illustratsioonidega raamat äratab ellu väikesed igapäevased hetked ning toob laste ellu mõistmist, kaotamata sealt seejuures maagiat.

Palju lugemisrõõmu!

Eesti Raamat