Paljud kooliõpikud vahendavad variõppekava raames teadmisi, väärtusi ja hoiakuid, mis rõhutavad soolisi erinevusi, jäädvustades vanu ja aegunud arusaamu.

Mõistagi on õpikud teatud mõttes traditsioonilise kultuuri kandjad, aga samas saame just nende kaudu vabastada õpilased piiravatest soostereotüüpidest ning toetada mitmekülgselt elu- ja kutsevalikuid. Nii on õpik üks peamisi tegureid soolise võrdsuse edendamisel.

Pea iga ainevaldkonna õpikud loovad aine õppimiseks visuaalse ja sõnalise konteksti ning maalivad pildi sellest, kuidas ühiskond on toiminud ja toimib. Nii edastatakse muuhulgas märkamatult naiste ja meeste sotsiaalse käitumise normide ja väärtuste mudeleid. Näiteks UNESCO 2020. aasta Global Education Monitoring Report on toonud välja aineõpikute tekstides ja illustratsioonides esinevad soolised eelarvamused ning stereotüübid soorollidest, mis seavad piiranguid tüdrukute ja poiste ettekujutustele naiseks ja meheks kasvamisel ning elukutse valimisel. Probleemiks on pea kõikides riikides tunnistatud see, et soolised eelarvamused õpikutes tugevdavad ja põlistavad olemasolevat soosüsteemi ja kehtivaid soorolle ega ei aita kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.

Kuigi Eesti haridussüsteem ei kasvata enam ammu poisse koduvälise ja tüdrukuid koduse töö jaoks, võivad Eesti õpikute tekstid ja illustratsioonid ikkagi neid rolle kinnistada. Naiste ja meeste eraldatus haridus- ja tööturul, nendevahelised hierarhiasuhted, meessoo tähtsustamine jmt nähtused on vastuolus riigis deklareeritud väärtuste ja eesmärkidega, samuti tööturu arengute ning nõudmistega.

Sooliste stereotüüpide tuvastamine

Kuidas ära tunda soostereotüüpe ja nüüdisajastada õpikuid ning millistele teemadele tähelepanu pöörata? Vaatame, kas õpikuis kajastatakse naiste ja meeste panustamist ühiskonda võrdselt või on kaalukauss ühele poole kaldu. Kuidas on tutvustatud olulisi isikuid, kas naiste saavutusi märgitakse samas mahus kui meeste omi? Kuidas kajastatakse naiste ja meeste mittetraditsioonilisi rolle? Milline on sõna- ja keelekasutus? Keda kujutatakse illustratsioonidel, mis olukordades, millises võimusuhtes? Milliseid ootusi esitatakse tüdrukute ja poiste omadustele ja käitumisele? Ülaltoodud küsimused pole mõistagi ammendavad, kuid annavad ettekujutuse probleemidest, millega tuleks tegelda.

Eelarvamuste ja stereotüüpide märkamine on esimene samm soolist võrdõiguslikkust arvestavate ja edendavate õpikute ja õppematerjalide väljatöötamisel, samuti olemasolevate kriitilisel läbivaatamisel. Seejuures on oluline teada, kuidas ja milles soosüsteem väljendub.

Eri tegevusvaldkondade tasandil määrab kehtiv soosüsteem, kuidas on sugude vahel jagatud tasustatud ja tasustamata töö, ametid ja elukutsed tööturul. Inimeste suhete ja suhtlemise tasandil ilmneb soosüsteem selles, kas ja kuidas rõhutatakse ja vastandatakse feminiinsust ja maskuliinsust, eri soost inimeste ja gruppide kokkukuuluvust, usaldust, solidaarsust, eelarvamusi, seksuaalsusega seotud norme ja käitumist. Kultuuri, normide, väärtuste ning sümbolite tasandil ilmneb, kuidas naiseks ja meheks olemine on kultuuris määratletud, milliseid tähendusi neile omistatakse.

Soosüsteem väljendubki tegelikkuses, mida käsitletakse normaalse ning justkui etteantuna. Me kohtame seda perekonnas, haridusasutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides, meedias, poliitikas jm.

Eelarvamuste kummutamine

Loomulikult tuleb arvestada ajaloolis-kultuurilist ning sotsiaalmajanduslikku konteksti, mida õpiku tekst käsitleb. Alati saab juhtida tähelepanu sellele, kuidas eri ajalooperioodide jooksul on naiste ja meeste rollid muutunud. Võrrelge, milliseid oskusi ja omadusi, huvi- ja tegevusalasid on varem omistatud tüdrukutele ja naistele, milliseid poistele ja meestele. Kui materjalides või illustratsioonidel kujutatakse meessoost tegelasi naissoost tegelastega võrreldes hoopis teistlaadsete oskuste, teadmiste, huvide ja saavutustega, on tõenäoliselt tegemist tollel ajal kehtinud soostereotüüpidega.

Võrrelge, millistes kohtades on eri soost tegelaskujud pandud tegutsema. Näiteks tegevuskohtade määramine koduseks ja koduväliseks sfääriks ja naiste ülekaalukus koduses sfääris on selge soostereotüüpide taastootmise näide.

Kontrollige, kas tekstis kasutatakse väljendeid või sõnavara, mis seostavad teatud tegevusi, rolle või omadusi kindla sooga. Näiteks kasutatakse sageli mees-liitelisi sõnu kui üldiselt inimest tähistavaid sõnu (esimees, riigimees) , samas kui nais- eesliitega sõnad rõhutavad normist erinemist (naisettevõtja, naispoliitik).

Soolisust konstrueeritaksegi peamiselt keele abil. Näiteks kui öeldakse, et mehed on „tugevad“ või „otsustusvõimelised“ ja “ratsionaalsed“, loob see tähenduse, et naised sellised ei ole. Kui naiste kohta võidakse öelda, et nad on „õrnad“ või „hoolitsevad“, siis tähendab see, et mehed kindlasti sellised pole.

Võtteid ja lähenemisviise, kuidas parandada tüdrukute ja naiste, poiste ja meeste stereotüüpidest vaba kujutamist õpikutes, võib tinglikult jagada kaheks. Ühed on suunatud eelarvamuste vältimiseks (vältimistehnikad), teised positiivsete eeskujude ja rollimudelite esitamiseks (nn positiivsed tehnikad).

Õpikute koostajatele ja kasutajatele on välja töötatud hulk konkreetseid soovitusi. Näiteks vältige eelarvamusi mingile soole omistatavate omaduste ja käitumise kohta ning vihjeid sellele, et teatud roll on seotud üksnes kindla sooga või üksnes ühele soole kohane. Tooge häid eeskujusid nii õppematerjalide tekstides, ülesannetes ja harjutustes kui ka illustratsioonidel, fotodel, videotes. Lisage kuulsate naissoost kunstnike, muusikute, teadlaste, matemaatikute, maadeavastajate jt elulugusid ja portreesid. Rõhutage nende intellektuaalset ja ametialast võimekust. Suurendage naiste kujutamist avalikus sfääris – nii majanduslikes ja poliitilistes kui ka sotsiaalsetes ning juhtivates rollides (parlamendiliige, ettevõtte direktor, koolijuht jne). Näidake proportsionaalselt rohkem naisi kui mehi teadlaste, tippjuhtide, arstidena ja proportsionaalselt rohkem mehi kui naisi algklassiõpetajatena või laste eest hoolitsemisel kodus. Kaaluge tegelaskujude näitamist harjutustes ja ülesannetes sellistes tegevustes, mis on traditsiooniliselt olnud vastassoost tegelaste pärusmaaks. Kasutage illustratsioone, millel on nii mehi kui ka naisi koos, tüdrukuid ning poisse tegutsemas koos samalaadsete tegevustega.

Meie rahvusvaheliselt tunnustatud haridusteadlane emeriitprofessor Jaan Mikk on öelnud, et õpikud väärivad ühiskonna teravat tähelepanu, ja rõhutanud, et õpikutes tuleks näidata elu sellisena, nagu see on, või isegi sellisena, nagu soovime, et see oleks.

Eeltoodud teemade kohta on ENUT-il valminud õpikute autoritele, retsensentidele, kirjastajatele ja õpetajatele mõeldud metoodiline juhend „Soostereotüüpidest vabade õpikute ja õppematerjalide koostamine ja kasutamine“. Juhend on valminud Aktiivsete Kodanike Fondi toetatud projekti „Soostereotüüpideta haridus = võrdsemad ja avaramad võimalused noortele“ raames.

Eesti riik toetab soolist võrdõiguslikkust

Lissaboni lepinguga võttis Eesti endale kohustuse arendada riiki, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus (Euroopa Liidu leping, 1999). Soolise võrdsuse edendamise kohustus on Eesti soolise võrdõiguslikkuse seaduses kehtestatud kõigile haridusasutustele (soolise võrdõiguslikkuse seadus, RT I, 30.06.2023). Sooline võrdõiguslikkus on kogu haridussüsteemi alusväärtus ja eesmärk, mida inimõiguse ning üldise hüvena peetakse silmas kõigi kooliastmete riiklikes õppekavades. Kõrgkoolidele, kes soovivad taotleda teadus- ja arendustegevuseks finantse Euroopa Komisjoni raamprogrammist „Euroopa horisont“, kehtib alates 2022. aastast kohustus koostada ja rakendada oma institutsiooni jaoks soolise võrdsuse edendamise kava.

NB! 30. aprillil kell 10.30 Tallinna Õpetajate Majas tasuta seminar.