Käeline tegevus on minu hinnangul üks olulisemaid tegevusi lasteaias ning joonistamine kõigi laste jaoks loomulik. Juhuslikest kriipsudest, mida laps lasteaeda tulles paberile tõmbab, saavad aja möödudes kindlad jooned, mustrid, loomad, inimesed. Joonistamine rahustab, aitab lapsel väljendada oma tundeid, soove, unistusi, arusaamu maailmast ja kõigest, mis on tema jaoks tähtis. Samuti aitab joonistamine arendada peenmotoorikat, käe ja silma koordinatsiooni, tähelepanuvõimet. Osakem märgata, et iga laps areneb talle ainuomasel viisil ja tempos, ning keskendugem mitte niivõrd lõpptulemusele kui protsessile endale! Usun, et last tuleb mitte niivõrd õpetada, kuivõrd pisitasa joonistama suunata, siis tulevad ka tulemused. Joonistamine on lapsega veedetud kvaliteetaeg.

Ma oskan joonistada!

Praegusel ajal on suureks abiks YouTube’i ja Instagrami postitused, kus õpetatakse joonistama väga huvitaval ja tavapärasest erineval moel. Umbes nii, nagu joonistas omal ajal lastesaadetest tuttav onu Raivo, kes sageli alustas pilti täiesti suvalisest punktist. 

Looma joonistamist oleme lastega alustanud ümmargustest ringidest. Kui pärast mõne joone tõmbamist hakkab nagu võluväel paberile tekkima äratuntav kujund, muutub pildiga lõpule jõudmine lapse jaoks huvitavaks. Mida rohkem laps õnnestumisi kogeb, seda enam süveneb temas tunne, et ta oskab joonistada. Just teadmine – ma oskan –, on ülioluline ja määrab edaspidise suhtumise joonistamisse. Joonistamine on enesehinnangu tõstmiseks suurepärane vahend.

Õpetajana pean lapses eduelamuse tekitamist väga oluliseks. Hakkamasaamise tunne annab vabaduse end joonistades loovalt ja pingutuseta väljendada. See tunne ei teki aga üleöö. Mõnele lapsele meeldib joonistada, teisele jälle üldsegi mitte. Seepärast tuleb luua joonistamiseks sobiv keskkond ning ikka ja jälle proovida. Enamasti saadab meie kunstitegevust meeleolumuusika, mis inspireerib lapsi ja aitab luua loomingulise õhkkonna.

Mida õpetavad Instagram ja YouTube?

Tihti katsetan eelnevalt kodus paberil ühe või teise asja kujutamist mitu korda ja mõtlen, kuidas seda lasteaias lastele edasi anda. Aga kui mina näen päris palju vaeva, siis lapsed saavad joonistamisega palju kiiremini hakkama. Teeb rõõmu, et kõigil väikestel kunstnikel on kujunenud oma stiil ning ehkki joonistame kõik üht ja sama asja, on tulemus kõigil erinev. 

Instagramist ja YouTube’ist õpib laps lisaks joonistamisele ka matemaatikat ja ruumilist mõtlemist. Toredad kassipildid valmisidki meil nii, et kõigepealt joonistasid lapsed joonlauaga kolmnurgakujulise keha ning seejärel pidid leidma rühmaruumist ümmarguse eseme, mille abil teha kassile pea. Kõige lõpuks veel väikesed kolmnurgad kõrvadeks. Kassid värvisime horisontaal- ja vertikaaljooni kasutades hariliku pliiatsiga. Iga laps sai valida kassile kleepsudest silmad ja joonistada uhked vurrud. Kokkuvõtteks tulid kõik kiisud omanäolised.

Joonlauda kasutame kunstitunnis päris palju. Oleme näiteks joonistanud joonlaua abil kõrgeid korrusmaju ja iga laps on kujundanud enda tehtud pilvelõhkuja omanäoliseks.

Ämblikuvõrgu joonistamist alustasime lehe keskele tehtud täpist, seejärel tõmbasid lapsed joonlauaga kriipsud eri suundadesse ja lõpuks joonistasid pildile nii võrgu kui ka selle asukad.

Jalgratta joonistamine võib tunduda keeruline, kuid lapsed tulid sellega kiiresti toime: sättisid ringid ja kolmnurgad paberile, täiendasid natuke, ja toredad sõiduvahendid olidki valmis.

Rühmas on igal lapsel oma sketšiplokk nagu päris kunstnikel, et saaks oma mõtte paberile panna kohe, kui tuju ja tahtmine tuleb. Nüüd, kui meie rühma lapsed lõpetavad lasteaia, imetleme kõik, kui andekad ja loovad nad on.

Elamused kunstinäitustelt

Meie Rõõmumaa lasteaed asub Tartu südalinnas. Tänu sellele on Piilu rühma lapsed lisaks tavapärastele jalutuskäikudele ja avastusretkedele käinud üsna sageli ka kunstinäitustel. Viimase kahe aasta jooksul oleme külastanud näitusi nii Tartu Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimajas, Aparaaditehases kui ka Pallase galeriis. Viimases kõige rohkem, kuna see asub meie lasteaiale väga lähedal. 

Need on olnud laste jaoks huvitavad kogemused. Pallase galeriis, kus näituseruumid on kolmel korrusel, saab näha väga eriimelisi ja inspireerivaid ekspositsioone.

Talvel oli galeriis väljas kõrgema kunstikooli Pallas tudengite kottide ja jalanõude näitus. Kuna käsitlesime lasteaias samal ajal meediakasvatuse teemat, sidusimegi selle näitusega. Iga laps sai valida näituselt ühe käekoti, kinga- või saapapaari ja proovida sellele reklaami teha. Laste reklaamid olid vaimukad, loovad ja toredad.

Mõistagi jagavad näitustel lastele oma selgitusi täiskasvanud. Tänu sellele saavad lapsed nähtust paremini aru ning on õppinud kunsti nautima ja sellest rõõmu tundma. Hea on kuulda, kuidas laps kunstinäitusel südamest õhkab: „Küll siin on ilus!“

Nii Tartu Kunstimuuseum kui ka Tartu Kunstimaja on korraldanud lastele meeldejäävaid töötube, mis samuti annavad inspiratsiooni ja julgust end kunsti kaudu väljendada. 

Esimene oma näitus

Selle aasta alguses tekkis meil Pallase galeriis päris oma näituse mõte. Pärast läbirääkimisi galeriiga pakutigi meile võimalust teha laste viimase aasta kunstitöödest näitus. 14. mail avasime näituse pealkirjaga „Seemnest kasvab taim“.

Näituse kontseptsiooni aluseks on mõte, et tillukesest seemnest kasvab lill, taim või koguni suur puu. Oluline on olla kannatlik, hoida taimi sobivates tingimustes, neid kasta ja armastada. Esimesed õrnad rohelised võrsed pakuvad ootajatele suurt rõõmu ja tekitavad ootusärevust.

Olime pakutud võimaluse üle väga õnnelikud, sest ei juhtu ju iga päev, et üks kunstigalerii lubab oma ruume kasutada lasteaialaste tööde väljapanekuks. Näitus oli avatud kaks nädalat ning vaatajate tagasiside laste tehtud kunstile ülimalt hea. Tänu lastele leidsid galeriisse tee ka nende vanemad, sugulased ja sõbrad. Tundub tore mõelda, et kui kunagi aastate pärast saab kellestki neist lastest kunstnik, sai tema teekond alguse just sellest näitusest.