Tartu Ülikoolis alustas aasta alguses tööd haridusinnovatsiooni töörühm, mis koondab haridus- ja majandusteadlasi, magistritudengeid ja koolijuhte. Töörühma juht, haridusinnovatsiooni professor Margus Pedaste rääkis esimestest sammudest ja pikematest plaanidest.

Miks haridusinnovatsiooni töörühm loodi?

Margus Pedaste: Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis tegutseb haridusinnovatsiooni keskus, on magistriõppekava ja aprillist ka professuur. Kutsusimegi kokku haridusinnovatsiooniga tegelejad meie instituudist ja kaasasime majandusteaduskonnast laiemalt juhtimise teemaga tegelevaid kolleege ning loomulikult praktikuid − koolide ja lasteaedade juhte.

Oleme kohtunud iga kuu. Valmis on saanud selge plaan – miks meid vaja on, millega peame tegelema, keda ootame liituma. Sõna on levinud ja igal kohtumisel on olnud töörühmas uusi liikmeid. Tasapisi kasvame ja moodustame tugeva võrgustiku.

Oleme kokku leppinud tulevikuvisiooni – et Eestis oleks hea keskkond teaduspõhiseks haridusinnovatsiooniks ja see sünniks-kasvaks ülikoolide kompetentsikeskuste ja partnerite koostöös. Meil on vaja teaduspõhiseid teadmisi-sõnumeid, mille abil haridusinnovatsiooni luua ja rakendada.

Töörühm kutsutigi ellu põhjusel, et nägime seoses haridusleppe ettevalmistamisega, kuidas Eestis napib teaduspõhist alust haridusinnovatsiooni loomiseks. Ülikoolid kõike ise ei jõua ja mõnikord pole me ka veel piisavalt tugevad partnerid neile, kes haridusinnovatsiooni loovad. 

Haridusleppe loomisel on kolm töörühma (õpetajatöö sisu, õpetaja karjäärimudel ja hariduse rahastamismudel), kuid ühtegi töörühma ei juhi haridusteadlased ja neil ei ole süsteemselt teaduspõhiseid aluseid. See pole süüdistus, vaid paratamatuse konstateering. Peame vaatama peeglisse – meil pole neis valdkondades piisavalt teadustööd tehtud ega koondatud rahvusvaheliselt tehtut.

Haridusinnovatsiooni töörühmal ongi kolm suuremat uurimisvaldkonda, millega oleme juba alustanud, aga tahame veel rohkem edasi liikuda. Need on haridussüsteemi tasandi ja kaasava haridusjuhtimisega seotud uuringud ning innovatsioon mikrotasandil.

Millised on haridussüsteemi uuringud?

Haridusleppe loomisel on kerkinud haridussüsteemi rahastamise küsimus. Meil on levinud sisendipõhine, mujal ka väljundipõhine rahastamine. On ka kombineeritud ja muid mudeleid, mille rakendamist pole meil uuritud. See olekski üks ülesanne. Ka eelarve tegemine kooli-lasteaia tasandil: kuidas võimalikult hästi toime tulla piiratud eelarve tingimustes ja raha targemalt kasutada, et õpetajate karjäär oleks toetatud ja asutustele seatud ootused täidetud.

Oleme arutanud oma töörühmas, et rahastamissüsteem ei saa olla kõigile ühesugune. Tahaksime luua süsteemi, mis soosib mitmekesisust ja kus eri tüüpi koolid-lasteaiad saavad hästi toimida, tuginedes erinevale rahastusmudelile. Oma mudelid oleks suurtel ja väikestel linnakoolidel, väikestel maakoolidel, maakonnakeskuste koolidel, aga kindlasti ka kogukonnakoolidel. Meie ülesanne on jõuda teaduspõhiselt selleni, et terviksüsteemis saaks mitmekesisus särada.

Mida kaasav haridusjuhtimine uurib?

Haridusinnovatsiooni õppekava õppejõuna loen sissejuhatust hariduslikku eestvedamisse. Arutleme pikalt, miks näeme tänapäevast juhtimist kui eestvedamist, mitte kui juhtimist klassikalises mõttes. Eestvedamine tähendab jagatud juhtimist, kus lisaks kitsamale ringile on ka laiem ring, kuhu on kaasatud kõik õpetajad, õpilased, vanemad. Ka lasteaedades luuakse juba lastekogusid. Ühine juhtimine ühiste sihtide nimel peab viima muude haridusinnovatsiooni sihtideni. 

Mida kujutab endast haridusinnovatsioon mikrotasandil?

See tähendab klassi- ja rühmaruumi tasandit ega ole piiritletud füüsilise ruumiga. Räägime pigem õpikogukondade juhtimisest.

1990-ndatel oli haridusinnovatsiooni prevaleeriv uurimisvaldkond tehnoloogia. Nüüd räägime rohkem pedagoogikast. Aga klassi tasandil on ikka küsimus, kuidas tehnoloogilisi lahendusi, näiteks tehisaru tõhusalt kasutada. 

See viib süsteemi tasandi innovatsiooni juurde, kus lepimegi kokku näiteks, et enam pole vaja riiklikult reguleerida, mitu tundi nädalas on kontaktõpet. Innovatsiooniks süsteemi tasandil võib olla näiteks neljapäevane kool, kus viies päev on iseseisvaks õppimiseks, ja õpilased organiseeruvad ise rühmadesse. Mujal maailmas juba näeme seda. Ka meil, aga see pole veel peavoolus.

Kuidas teie töörühma tarkus jõuab praktikuteni?

Tähtis on võrgustumine. Oleme alustanud koostööd TLÜ haridusjuhtide akadeemiaga, et käivitada haridusjuhtimise võrgustik. Järgmine kohtumine on septembri alguses Tartu Ülikoolis. Äsja ilmus võrgustiku infokiri, mille kaudu saame olulisi sõnumeid levitada, et praktikutel ja haridusvaldkonna ettevõtjatel oleks võimalik oma töö üles ehitada teaduspõhistele ja laiapõhjaliselt kokku lepitud põhimõtetele.

Alustame teadus-arendustöö teemadega, teadustulemuste süstematiseerimise ja levitamisega. Kaugem siht on anda välja haridusinnovatsiooni raamat, lähem siht konverents ja teadussõnumite tutvustamine sotsiaalmeedias, videokanalite vahendusel.

Panustame valdkonna järelkasvu. Eelmisel aastal oli haridusinnovatsiooni õppekava ülikooli magistrikavadest kõige populaarsem, konkurss oli viis inimest kohale. Töötame järelkasvu nimel doktoriõppe kaudu.

Pakume ka haridusinnovatsiooni ja -juhtimise professionaalse arengu tegevusi. Oleme aastaid haridusinnovatsiooni keskusega läbi viinud haridusjuhtide koolitusprogrammi, kooliarendusprogrammi. Tahame algust teha mentorite võrgustikuga.  

Püüame traditsiooniks muuta ka kohtumised võtmepartneritega, nagu haridusjuhtide ühendused. 

Tahaks palju ära teha, aga toimetame ehk liialt õhinapõhiselt. Nii otsime ka võimalusi töörühma tegevusi rahastada.

---

Haridusinnovatsioonist

• Hakkas kujunema eraldi valdkonnana 1960-ndatel, keskendutud on mitmesugustele küsimustele. 
• Haridusinnovatsioon on süsteemi, organisatsiooni ja klassi või rühma tasandil õppimiseks, õpetamiseks ja juhtimiseks uudsete tõhusate protsesside ja lahenduste süsteemne loomine, rakendamine ja uuenduste ning neid toetava keskkonna ning nende rakendumise ja loojate ehk innovaatorite uurimine.
• Haridusinnovatsiooni eesmärk on õppimise, õpetamise, juhtimise uuendamine. Uudsed protsessid ja lahendused peavad muutma seniseid praktikaid tõhusamaks.

 Allikas: Margus Pedaste