Heade praktikate päev pakkus lasteaedadele hea võimaluse koos õppida ja kogemusi vahetada.

Ida-Virumaa lasteaiad valmistuvad hoolsalt eestikeelsele haridusele üleminekuks. Lisaks õppekeele muutumisele toob üleminek kaasa muutusi õpetamises, juhtimis- ja lasteaiakultuuris. Kohtla-Järve ja Narva lasteaiad käisid 5. juunil külas Tartu kolleegidel, et õppida häid praktikaid, kuidas luua omanäolist, väärtuspõhist ja nüüdisaegset lasteaeda. Oma kogemust külaskäigust Tartu lasteaedadesse jagavad Kohtla-Järve Punamütsikese lasteaia meeskonna liikmed Maria Vološina, Maria Jushkova, Jelena Stüf ja Veera Kevlitš.

Heade praktikate päev algas varakult – kui enamik idavirukaid oli ühisbussidega Tartusse saabunud juba eelneval õhtul, siis Punamütsikese meeskond hakkas Tartusse sõitma hommikul kell 5. Kogunemispunktis oli õhus elevust: kes kuhu läheb? Meeskonnad jagunesid bussidesse, et sõita oma grupiga mõnda Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea lasteaia võrgustiku lasteaeda.

Võõrustajad, Tartu lasteaed Lotte, Tartu Luterliku Peetri Kooli lasteaed, Tartu Raadi lasteaed Ripsik, Tartu eralasteaed Terake ja Ilmatsalu lasteaed Lepatriinu, on kõik lasteaiad, kes on pälvinud TÜ eetikakeskuse tunnustuse „Väärtuspõhine lasteaed“ ja saanud kiita heal tasemel töö eest lasteaiaelu väärtuspõhisel kujundamisel. Sealjuures jagunesid lasteaiameeskonnad gruppidesse – ikka selleks, et kogemusi, millest oma lasteaia jaoks kasu lõigata, jaguks rikkalikult.

Kohtla-Järve Punamütsikese õppejuht Maria Vološina ütleb, et nende lasteaed on üleminekuks valmis ja heade praktikate päevalt oodati võimalust saada oma tööle uusi vaatenurki. „Lõin Punamütsikese lasteaia õpetajatele ühise veebigrupi, kus jagasime kõik koos infot ja pilte lasteaedades nähtust ja kuuldust. Nägime lasteaiapäeva alates laste hommikuringist – seal kasutati hea alguse metoodikat keele ja kõne arendamiseks. Märkasin, et lapsed on dialoogile väga avatud,“ kirjeldas Vološina, kes külastas Tartu Luterliku Peetri Kooli lasteaeda.

Õpetaja tegevuse puhul paistsid talle silma usaldus, professionaalsus ja autonoomia. „Uurisin palju selle kohta, kuidas õpetaja oma tööd korraldab. Õppeprotsessi kavandamine ja plaanide tegemine on paindlik ning lähtub lapsest. Aastaplaan on väga sisukas. Märkasin enda jaoks, et usalduslikkus on suur asi! Sain kinnitust, et lapsest lähtuv mõtteviis tegevuste kavandamiseks teeb rõõmu kõikidele,“ selgitab Vološina.

Teistsugune õppeprotsess hakkas silma ka õpetaja Maria Jushkovale, kes külastas Tartu Tähe Terakese lasteaeda. „Mulle meeldis, et lasteaias on projektipõhine tööviis. Igas rühmas on oma teemad ja rühmaruumi astudes oli kohe selge, milline teema rühmas parasjagu käsil on. Näiteks ühes rühmas tegeldi projektiga „Robot“ ja seinal oli mõistekaart robotitest, mänguasjad jne,“ kirjeldas Jushkova seda, kuidas projektõppes eri teemasid tervikuks lõimitakse.

Õpetaja Jelena Stüf, kes külastas Raadi lasteaedu Nupsik ja Ripsik, peab samuti meeldejäävaks rühmaruumis nähtud näidet loovast lähenemisest lõimitud õppes: „Ühes rühmas õpiti tähti, lapsed ladusid neid maas enda kehadest, õpetajad pildistasid ja tegid seinale piltidest tähestiku.

Varasemalt olid seinale laotud numbrid – need olid lastega tehtud looduslikest materjalidest ja üles pildistatud.“ Õpetajad ei kujunda lapsesõbralikku õpikeskkonda aga üksi. Vološina sõnul sai külaskäigul kinnitust tema veendumus, et hea lasteaia loomine on kõigi lasteaiapere osapoolte meeskonnatöö: „Nägin, et lasteaias oli hästi loogiliselt organiseeritud kõigi osapoolte vastutus. Õpetajad, abid ja muud täiskasvanud on kõik ühine meeskond, nad teevad ja jagavad ühiselt arendustegevusi.“

Eriliselt palju märkasid kohtlajärvekad lasteaedu külastades näiteid lapsest lähtuvast kasvatusest. See tähendab lähenemist kasvatus- ja õppetööle, kus soositakse lapse autonoomiat ja väikeste, kuid lapse jaoks jõukohaste sammudega harjutatakse enesega toime tulemist, uudishimulikku õppimist, iseenda ja teiste vajadustega arvestamist. „Ühes rühmas nägime laste muinasjuturingi. Iga laps sai jutustada oma muinasjutu. Mulle väga meeldis see tegevus – lapsed oskavad nii jutustada kui ka kuulata teisi. Oli näha, et nad austavad üksteist,“ kirjeldab Jushkova Tartu Tähe Terakeses nähtud õppetegevust, mis aitab kujundada laste loovust ja vastutustunnet. Vološina lisab: „Meie jalutasime lasteaiarühmaga koos Tartu botaanikaaeda. Kui rühmas olid eri vanuses lapsed, oli näha, et nad on harjunud linnas liikuma ja oskasid seda teha.

Lapsed oskasid ka märgata looduses objekte ja nende kohta küsida. Tore oli kuulda hüüdu: „Õpetaja – vaata!“ Õpetamine toimus õpetaja ja laste dialoogina.“ Vološina täheldas, et õpetaja ülesanne on luua lastega kokkulepped, mis võimaldavad vabadust ja turvatunnet: „Rühmas on palju vaba mängu, aga ka kokkulepped vaba mängu lõpetamiseks. Pärast nägin sama ka avalikul mänguplatsil – lapsed teadsid, mis kokkulepped on, ja järgisid neid.“

Lapsest lähtuva lähenemise häid näiteid pakkus ka Tartu lasteaedade füüsiline õppekeskkond. Stüf jagab muljeid Raadi Nupsiku ja Ripsiku lasteaedade näitel: „Õuealal on alad, kus lapsed saavad mängida, ratta ja tõuksiga sõita, näiteks molbertile või asfaldile joonistada, n-ö matkal käia. Õues, aga ka toas on palju looduslikke materjale, mis annavad võimaluse vabaks liikumiseks ja mänguks.“

Jushkova lisab: „Ka meie käisime õues. Siin (Tartu Tähe Terake – toim) meeldis mulle, et lapsed on iseseisvad, vabad. Lasteaia territoorium on hästi varustatud: erinevad kohad rollimängudeks, liikumismängudeks, õppimiseks, puhkamiseks. Ma võtsin oma lasteaeda kaasa soovi tegeleda varasemast rohkem lastega õues looduslike materjalidega, kuna ma näen, et see meeldib lastele väga. Tahan anda lastele rohkem vabadust. Lapsed on avastajad, märkajad, tunnetajad.“

Lisaks heade praktikate päeval õpitule leiti külaskäigult sõpruslasteaed, kellega lähiajal koostööd teha plaanitakse. Punamütsikese lasteaia direktor Veera Kevlitš ütleb, et lasteaiameeskond jõudis TÜ eetikakeskuse väärtusarenduse nõustaja Kristi Raava toel arusaamani, et soovitakse arendada lasteaia õuesõppe suunda: „Direktorina planeerin korraldada õppereisi, kus saavad osaleda ka teised õpetajad ja abiõpetajad, kellel on ees uus õppeaasta ja üleminek eestikeelsele õppele. Prioriteet on õuesõppe, mida oleme ka oma lasteaias rakendanud.“

Õuesõppe häid praktikaid plaanitakse minna koguma lasteaiameeskonnaga Ilmatsalu Lepatriinu lasteaeda juba enne uue õppeaasta algust. „Uusi ja värskeid ideid saime Tartu lasteaedadest heade praktikate päeval ja loodame õppida veelgi,“ lisab Kevlitš.

Heade praktikate päev toimus osana programmist „Väärtuspõhise hariduskultuuri kujundamine kohalikus omavalitsuses eestikeelsele haridusele ülemineku toetamiseks“, milles osalevad kõik Ida-Virumaa omavalitsused. 2024. aastal liitusid programmiga 20 Kohtla-Järve ja Narva lasteaeda. Programmi viib ellu Tartu Ülikooli eetikakeskus ja rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.