Märtsis kuulutati välja kuuest voorust koosnev konkurss „Eesti otsib estronauti“, mis kestis kokku ligi kuus kuud ning kus osales üle kahesaja 13–19-aastase koolinoore üle Eesti. Augusti alguses selgusid konkursi võitjad. 

Kõige võimekamateks estronautideks osutusid Elisabeth Jõgi, Saara Margaret Kaju, Timofey Goshka, Aaron Unt, Rasmus Kolts, Emili Aguraiuja, Herdis Karp, Grete-Lii Tamm, Konrad Aavik ja Hugo Alexander Talpsepp. 

30. augustil sõidavad noored Prantsusmaale Bordeaux’sse, et osaleda seal kaaluta oleku lennul. Konkursi võitjatele lisaks lendavad kaasa veel kaks võistlejat, Kai Liis Tempel ja Kaia Oder, kes ootamatuste korral esikümmet asendavad.

Teaduskeskuse AHHAA sündmusekorraldaja Rasmus Rohtla sõnul on Eesti maailmas kolmas riik, kes taolise konkursi korraldas. Varasemalt on seda teinud Luksemburg ja Portugal. „Konkursi eesmärk on tekitada noortes suuremat huvi loodus- ja täppisteaduste ning kosmosevaldkonna vastu. Noorel, kes omandab reaalainete alal kõrghariduse ja teeb lisaks ära piloodieksami, on reaalne võimalus astronaudiks saada. Neil noortel on esimene samm selles suunas tehtud,“ tõdeb Rasmus Rohtla.

Konkursil pandi proovile nii noorte teadmised kui ka sportlikud võimed, viidi läbi kutsesobivustest ja intervjuu, samuti tuli täita koduseid ülesandeid, muuhulgas teha regulaarselt sotsiaalmeedia postitusi ja videoid nii konkursiks valmistumisest kui ka reaalteaduste ja kosmose teemal. 

Konkursi tulemusi hindas komisjon, kuhu kuulus nii Eesti Lennuakadeemia kui ka Eesti Kosmosebüroo esindaja. Kohal viibis ka kosmoseteemade propageerija, Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma. Iga vooruga jäi osalejaid vähemaks, kuni lõpuks jäid sõelale kõige tugevamad. Viimase, vestlusvooruni jõudmiseks pidi noor näitama, et ta on tark, osav, füüsiliselt võimekas ning ka vaimselt vastupidav.

„Kõige keerulisem oli komisjonil otsust teha võistluse lõpus toimunud intervjuuvoorus, kuhu jõudis 16 noort, kellest tuli välja valida kümme,“ tõdeb Rasmus Rohtla, kelle sõnul nõudis konkurss lisaks headele teadmistele ja füüsilisele vastupidavusele äärmiselt suurt pingetaluvust. „Konkurss pani võistlejad igas mõttes meeletu pinge alla, aga nad said sellega hakkama. Nii mõnigi kord juhtusin möödaminnes pealt kuulma, millest nad omavahel räägivad. Näiteks seisid noored keskuse ühe eksponaadi juures ja arutasid, milliste füüsikaseaduste järgi see töötab. Minu meelest on see imekspandav ja fantastiline. Noored on väga lahedad ja targad ning nendega oli väga põnev vestelda. Just selliseid noori me otsisime!“

Kosmosekonkursi korraldamise mõte tuli Eesti Kosmosebüroolt, konkursivoorude ülesanded töötas välja AHHAA teaduskeskus. Lendu ja konkursi läbiviimist rahastavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kogu võistlus – reis Prantsusmaale ja 7500 eurot maksev kaaluta oleku lend – on koolinoortele tasuta.

28. augustil toimub AHHAA teaduskeskuses tseremoonia, kus noored saavad kätte oma lennukostüümid, pärast mida lennataksegi Prantsusmaale Bordeaux’sse. 30. augustil toimuv paraboollend kestab umbes kaks tundi ning selle kestel kogevad lennul osalejad korduvalt kaaluta oleku tunnet. Tagasi oodatakse võitjaid 31. augustil pidulikul vastuvõtul Tallinna lennujaamas.

Üks kümnest finalistist, 16-aastane Rasmus Kolts. kes lõpetas kevadel põhikooli ja hakkab sügisest õppima Tallinna 21. Koolis 10. klassis, tunnistab, et saadud kogemus oli suurepärane. „Konkursist kuulsin kõigepealt oma isalt, kes soovitas mul kandideerida. Kosmoseteemad on mind alati huvitanud ja see tundus põnev võimalus, seda enam, et selline konkurss on toimunud varem vaid kahes riigis. Õnneks läks mul väga hästi ja õnnestus lennule saada.“ 

Rasmus räägib, et füüsilises voorus tuli osalejatel sooritada Cooperi test – joosta 12 minutiga nii pikk distants, kui keegi suudab, teha kätekõverdusi, kõhulihaste, koordinatsiooni ja tasakaaluharjutusi jne. Sama suurt pingutust nõudev, kui mitte raskemgi oli tema jaoks kutsesobivustest, kus testiti matemaatilist, ruumilist, loogilist mõtlemist ja sõnalisi oskusi. Test koosnes neljast küsimuste plokist, igale plokile vastamiseks oli aega kaheksa minutit. Rasmuse sõnul tulid koolis omandatud teadmised küll konkursil kasuks, kuid vähemalt sama suurt rolli mängisid isikuomadused ning võime end keerulises olukorras kokku võtta. „Hea kohanemisvõime, vastupidavus, järjekindlus, tahtejõud, loovus,“ loetleb Rasmus omadusi, mida läks vaja ka kodutööde tegemisel. Nimelt said konkursil osalejad algusest peale nii üldisi kui ka individuaalseid ülesandeid ning pidid tegema postitusi Instagrami kontole. Esimene suurem kodutöö oli enne füüsilise võimekuse testi, kui tuli filmida, kuidas sa võistlusteks treenid, räägib Rasmus. „Mulle väga meeldis, et meile anti selles osas vabad käed. Saime kasutada oma loovust ning ise mõelda ja otsustada, kuidas keegi ülesanded lahendab. Kodutööde tähtsust näitas, et lõppvooru pääsesid need 16 noort, kes tegid ka oma kodutöö kõige paremini.“

Ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Elisabeth Jõgi räägib kosmosekonkursist ülivõrdes. „Minu arvates on väga äge, et Eestis sellist asja korraldatakse! Noortele kosmoseteemat tutvustada on suurepärane mõte! Samas ei kujutanud ma alguses ette, et see nii palju aega ja vaeva nõuab,“ tunnistab ta. Paljude huvialadega tegelev energiline neiu tõdeb, et tänavune suvi oli tal hästi täis planeeritud ja keeruline oli kõige muu kõrvalt konkursist osa võtta. Saadud kogemus ja tulemus olid aga pingutust väärt. 

Kõige aeganõudvam oli tema hinnangul just sotsiaalmeediasse postitamine, mida tuli regulaarselt teha. „Tähtis oli, et need lood on huvitavad ja inimesed tahavad neid vaadata. Jagasin näiteks, kuidas ma voorudeks valmistun, seikluspargis ronin-ripun-pöörlen, aga tegin ka palju füüsika- ja kosmoseteemalisi postitusi. Kuna seda tegid kõik estronaudi konkursist osavõtjad, sai konkurss sotsiaalmeedias suure kõlapinna.“

Enim pingutust nõudis ka Elisabethilt kutsesobivustest. „Test oli keeruline ja aega oli vähe, vist mitte keegi ei jõudnud kõigile küsimustele vastata. Vahepeal tekkis ahastus – kas ma saan hakkama!“

Pingelisest võistlusest hoolimata said noored omavahel suurepäraselt läbi. Elisabethi sõnul ei tekkinud tunnet, et ollakse konkurendid, pigem et viibitakse klassireisil või laagris. Lisaks korraldati osalejatele koolitusi. Näiteks sotsiaalmeedia koolitusel selgitati, kuidas postitusi teha, ning räägiti turvareeglitest. Veel õpetati noori intervjuud andma ja videokaameraga filmima. Oma mõtteid kosmose teemadel käis jagamas Karl Vilhelm Valter, „Rakett 69“ saate üks võitjatest. 

„Mina kujutan end tulevikus astronaudina ette küll,“ tunnistab Elisabeth. „Õpingi GAG-is reaalklassis bioteaduste suunal ning reaal- ja loodusteadused mind väga huvitavad. Selle konkursi käigus muutus soov astronaudiks saada veel tugevamaks. Eks 30. augustil toimuv näitab, kas kaaluta olek mulle üldse meeldib ja sobib ja mis tunne see on.“