Ülikooliõpingud viisid meid praktikale nii Iirimaale kui Eestisse ja oleme näinud, kuidas kahes riigis noorsootööd tehakse. Uurisime seda ka oma lõputöödes ja leidsime, et mõlemas ühiskonnas on probleemiks noorsootööst vähene arusaamine ja selle kasin väärtustamine. 

Sarnaselt õpetajatega on noorsootöötaja murekohaks töö keerukus, läbipõlemine, raskus motivatsiooni säilitamisel ja väike palganumber. Noorsootööl on aga palju kasutamata potentsiaali olla ühiskonna probleemkohtade lahendajaks ja pakkuda toetust formaalharidusele. 

Noorsootöö seaduse järgi tähendab noorsootöö tingimuste loomist noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda. Õpetajate ja noorsootöötajate töös on palju ühist, kuid formaalhariduse ja mitteformaalhariduse suhted võivad olla sageli külmad. 

Noorte arengus on aga olulised mõlemad. Noorsootöötajal nagu õpetajalgi võib olla noore elule märkimisväärne mõju. Noorsootöötajad puutuvad kokku samade noortega, kellega õpetajad koolis. Noortel on samad probleemid ja kriisid, kuid vanuserühmad on noortekeskuses sageli segamini ja noorsootöötaja peab suutma erineva taustaga noortele tuge pakkuda. 

Noorsootöö pakub ühiskonna probleemkohtadele mitmekesiseid lahendusi. Seepärast on vaja sellele rohkem tähelepanu pöörata. Praegu jääb noorsootöö tihti õpetajatöö varju. Noorsootöö aitab aga õpetajate tööle kaasa väljaspool koolikeskkonda. Kooli esmane ülesanne on õppetöö, kuid oluline on ka kõikide asjaosaliste (õpetajate, õpilaste) heaolu. Noorsootöö kaudu jätkub nii õppimine kui ka heaoluloome, seega on noorsootöö õpetajate tööle kaasaaitamine väljaspool koolikeskkonda eriti oluline probleemsest kodust laste puhul. Samamoodi võib noorsootöö vähendada mingitel juhtudel õpetajate koormust, pakkuda järjepidevamat toetust ja kasvatada usku usaldusväärsetesse ja nendega arvestavatesse täiskasvanutesse, aga anda ka olulist sisendit õpetajatööle mitmesuguste mitteformaalsete meetodite kaudu. Noorsootöö võimaldab vabas keskkonnas arendada olulisi väärtusi, hoiakuid ja arusaamu, saamaks sallivaks ja mitmekesisusi arvestavaks aktiivseks ühiskonna liikmeks. 

Mitmes arengudokumendis on omavalitsusjuhid viidanud, et formaal- ja mitteformaalne haridus peaksid rohkem koostööd tegema. Praegu on noortel tihti probleeme ärevusega ja täiskasvanud peavad oskama pakkuda neile vajalikku tuge. Koolil ja noortekeskusel on siin võimalik koostööd teha ja märgata noorte vaimse tervise probleeme võimalikult vara, näiteks korraldada arenguvestlusi vms esmast nõustamist ja jagada omavahel informatsiooni noorte kohta, kes vajavad lisatähelepanu. 

Sageli ei vaevu lastevanemad noorsootöö tegevustesse süvenema. See pole aga tasuta lapsehoiuteenus ega mängimine, nagu tihti arvatakse. Iirimaal kaasatakse noorsootöösse ka noore pere ja tema lähikondlased, mis on väga sarnane sellega, mida tehakse koolis. On noorsootöötajaid, kes tegelevadki perede toetamisega. Noorte käitumist nii koolis kui ka noortekeskuses mõjutab just kodune olukord. Oleme ise näinud, kuidas süsteem toimib näiteks Iirimaa noorteklubides (youth clubs). Sealse noorteklubi tegevus on sarnane Eesti avatud noortekeskustes toimuvaga. Iirimaal on noorsootöötaja rollis aga tihti vabatahtlike koolituse läbinud samas noorteklubis käivate noorte vanemad, kes korraldavad arendavaid tegevusi. See mängib noore arengus suurt rolli. Eestis võiks sarnane asi töötada näiteks õpetajate ja noorsootöötajate vahel. Oluline on, et kõiki noortega töötavaid spetsialiste arvestatakse ja töötatakse meeskonnana noorte heaolu nimel. 

Õpetajate ja noorsootöötajate töös on palju ühist. Me jagame sihtgruppi, kellel on sarnased mured ja probleemid nii formaalses kui ka mitteformaalses keskkonnas. Noorte toetamise seisukohast on oluline, et koolid ja noortekeskused teeksid rohkem ja tihedamalt koostööd, olles kaheks suureks mõjutajaks noore elus. 

---

Merilin Miks kaitses Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsootöö õppekaval bakalaureusetöö teemal „Noorsootöötajate ja nende töö väärtustamise taju mõju nende töömotivatsioonile Tartumaa näitel“. Juhendaja oli Birgit Villum.

Merilin Miksi praktikablogi: https://sites.google.com/view/mina-noorsootoo-uliopilane/praktika?authuser=1.

Saskia Rosentau kaitses Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsootöö õppekaval bakalaureusetöö teemal Eesti ja Iirimaa noorsootöö võrdlus praktika näitel“. Juhendaja oli Dagmar Kutsar, kaasjuhendaja Birgit Villum.

Saskia Rosentau praktikablogi: https://sites.google.com/view/kolm-aastat-noorsootood/praktika-iirimaal.