Tartu õpetajate-koolijuhtide õppeaasta algas 27. augustil Vanemuise kontserdimajas sügisfoorumiga, kus käsitleti silmaringi arendamiseks majanduse, tehisaru, julgeoleku, psühholoogia teemasid.

Enam kui poole tuhande osaleja ette astusid kaasahaaravate ja mõtlemapanevate ettekannetega Tartu Ülikooli tehisintellekti nooremteadur Kristjan-Julius Laak, SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, tööõnneuurija, psühholoog ja koolitaja Tiina Saar-Veelmaa, julgeolekuekspert ja kirjanik Erkki Koort ning Vanemuise teatri näitleja ja lavastaja Priit Strandberg.

Ehkki Tiina Saar-Veelmaa soovitas õpetajail igapäevase rituaalina süüa õnnelikuks tegevat lõunat ja samal ajal tööst mitte rääkida, andis tema jutt tööõnnest õpetajaile foorumi lõunapausiks ja veel koduteelgi hulga arutlusainet.

Saar-Veelmaa tutvustas uuemaid lähenemisi tööõnnele.

„Millal tundsite end viimati motiveerituna ja õhinas ja millal tundsite sama ka tööelus?“ küsis Saar-Veelmaa. Just see motiveerituse tunne ongi tööõnne alus. Kuhu siis motivatsioon kaduma kipub? Kõigel, mis töökeskkonnas toimub, on meie tervisele ja heaolule erakordne mõju.

„Igatseme isiklikkust, rohkem kui kunagi varem,“ toonitas Saar-Veelmaa. „Soovime, et juht oleks meie tööõnne maaletooja ja küsiks, kuidas ta saan sind õnnelikuks teha.“

Tiina Saar-Veelmaa tutvustas oma tööõnnevalemit, mis koosneb kolmest soovist. Esiteks tahan, et minu tööst jääks nähtav ja ajas püsiv jälg. Teiseks, tahan teha tööd, mis muudab maailma paremaks ja kus saan kohe tagasisidet. Ning kolmandaks, tahan olla 100% mina ise, koos oma tugevuste, nõrkuste ja unistustega.

Saar-Veelmaa soovitas igaühel ka mõelda, milliseid tööülesandeid on enam. Kas neid, mida tahad, või neid, mida pead tegema.

Ta tuletas meelde, et 2017. aastast on Eestis läbipõlemise sündroom tunnistatud kutsehaiguseks ja haigetele töötajatele makstakse selle eest ka hüvitisi. Läbipõlemine (burnout) tuleneb kroonilisest tööstressist. Selle kõrval räägitakse kümmekond aastat ka töötüdimusest (boreout), mille põhjus on töökoha vaimne alakoormus, piisavalt põnevate ülesannete puudumine.

Saar-Veelmaa rääkis ka töörolli disainist, kaasavast juhtimiskultuurist, organisatsiooni energiast. Ta osutas Jaapanis kasutatavale mõistele utsuwa, mis tähistab kaardunud peopesa kujulist anumat, aga tähendab ka alandlikkust ja tänulikkust. Kui inimene on suuremeelne ja avatud südamega, on tal suur utsuwa, kui ta kaldub aga väiklusele ja kättemaksuhimule, on väike utsuwa.

„Et teha head koostööd inimestega, peame oma utsuwa avatuna hoidma,“ rõhutas Saar-Veelmaa.

Hea meeskonna toimimiseks on vaja ka rituaale. Näiteks võiks koosoleku alguses olla fookus headel asjadel ja tänulikkusel.

„Nunnutage ennast täiega, et jaksaksite olla kolleegidele arenguvitamiiniks,“ soovitas Saar-Veelmaa lõpetuseks.

Sügisfoorumeid korraldavad Tartu Koolijuhtide Ühendus ja linna haridusosakond juba 2008. aastast. Sihiks on kooliaasta eel pakkuda õpetajaile maailmapilti avardavaid ettekandeid tunnustatud ekspertidelt, aga ka suhtlusvõimalust kolleegidega eri koolidest.

---

Mida ootab Tartu õpetaja uuelt aastalt?

Algava õppeaasta prioriteet on eestikeelsele õppele üleminek esimeses ja neljandas klassis ning lasteaedades. Mis on teie isiklikult kõige tähtsamad eesmärgid-sihid?

Alla Vinitšenko, Miina Härma Gümnaasiumi õpetaja:

Meil oli kevadel õppenõukogus küsitlus, kus sooviti teada, kes õpetajaist on nõus hakkama Ida-Virumaa õpetajale mentoriks. Mina olen valmis hea meelega.

Aga algava aasta väljakutse on ikkagi aja planeerimine – kuidas korrigeerida-muuta kursuseid, mille puhul nappis eelmisel aastal aega, ja õpetada nii, et jõuaks kevadel kaugemale, midagi seejuures välja viskamata. Loomulikult sooviks ka koolitustel käia, et iseennast harida. Suvel osalesin ühes Eesti Mälu Instituudi korraldatud rahvusvahelises suvekoolis, see mulle väga meeldis. Ei andnud erialaselt väga palju, aga meeldis kohtuda 16 riigi õpetajatega ja sain teada nii hariduspoliitikast kui ka seda, kuidas ja mida nad õpetavad. Tahakski mingit rahvusvahelist koolitust.

Urve Parveots, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpetaja:

Õpetaja peab olema auahne ja egoist. See mõjub õpilastele väga hästi, sest kui õpetaja tahab, et õpilastel läheks väga hästi, keerab ta kruvi. Siis tulevad reeglina ka head tulemused.

Allar Aav, Miina Härma Gümnaasiumi õpetaja:

Soovin, et praegune meeleolu − rahulik, meeldiv olek – oleks ka kevadel alles. Tiina Saar-Veelmaa rääkis tööõnnest. See võiks olla ka minu isiklik prioriteet.

Katrin Raidma, Tartu Karlova Kooli õpetaja:

Üheksandate klasside lõpetamine ja eksamite aeg on toodud ettepoole. Eesti keel on vaja selleks ajaks kõigile selgeks õpetada. Veel pole ka päris selge, kuidas põhikoolilõpetajad gümnaasiumi pääsevad, kas eksamitulemuste või katsete põhjal.

Meie koolis on ka Ukraina lapsi. Oleme kogu aeg neid eesti keeles õpetanud ja selles pole midagi uut. Eks aeg näitab, kuidas nad kooli lõpetatud saavad.

Aga arvan, et tuleme kõigega toime.

Alex Savolainen, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpetaja:

Õpilased tulevad gümnaasiumi oma eesmärkide ja plaanidega. Kui nad minu käe alt läbi käivad, jõuavad nad neile eesmärkidele sammukese lähemale. Matemaatika pole populaarne aine. Hea oleks, kui minu õpetamine mängiks nende eluteel mingit rolli.

Ene Tannberg, Miina Härma Gümnaasiumi direktor, Tartu Koolijuhtide Ühenduse esimees:

Meie kooli suur ülesanne on hoida koolikogukond ühtsena, kui rahvusvahelised, IB-õppe õpilased hakkavad õppima Puiestee tänavas ja kahe koolimaja vahel on poolteist kilomeetrit. Kuidas teha ühisüritusi ja integreerida IB-õpilasi, et nad tunneks end teistega ühtse perena? Ka osal õpetajaist tuleb kahe maja vahet liikuda. Püüame logistika paika saada, et õpetaja ei peaks keset koolipäeva edasi-tagasi pendeldama.

Suur pähkel puremiseks on ka see, kuidas saame hakkama üheksanda klassi lõpetamisega, kui eksamid on poolteist kuud tavalisest varem. Kuidas jõutakse lühendatud aja jooksul teiste ainetega õppekavas sätestatud tulemusteni, on kõige keerulisem küsimus.

Ka Tartu koolijuhtide Ühenduse üks väljakutseid on põhikooli lõpetamisega seotud muutused ja gümnaasiumide komplekteerimine. Need on esimesed teemad, mida hakkame kukalt kratsides arutama, kui varsti omavahel taas kokku saame. Eestikeelsele haridusele üleminekuga on Tartus asjad korras.