Kutsume kõiki õpetajaid algaval õppeaastal osalema Democrati projekti haridussekkumiste väljatöötamises ja läbiviimises. Osaleda võivad kõik, näiteks nii ühiskonnaõpetuse, ajaloo-, inglise keele kui ka teiste ainete õpetajad.

Keskne rõhuasetus on 6.–12. klassil, ent juba praegu on ka nooremate õpilastega tegelejaid. Õpetajad saavad juurde vähemalt ühe oma ainet toetava läbitöötatud õpilahenduse, uusi teadmisi ja sarnaste huvidega inimeste võrgustiku. Samuti on võimalik osaleda välisreisidel ja rahvusvaheliselt võrgustuda.

12. septembril toimub tutvustav üritus, kus hakkame uusi sekkumisi kujundama.

Millist kodanikku vajab demokraatia?

Demokraatia on pidevalt uuenev nähtus, ent viimastel kümnenditel on uuenemisvajadused läänemaailmas oluliselt suurenenud. Kui ühelt poolt on surve jätta otsustamine tehnokraatidele ja tegeleda oma eraasjadega ning teiselt poolt meelitatakse poliit- ja meediatehnoloogiate kaudu ennast radikaalselt välja elama, on autonoomse ja konstruktiivse demokraatliku kodaniku rolli kujundada keeruline.

Eesti riikliku õppekava põhieesmärgid üld- ja gümnaasiumihariduses on kujundada aktiivseid, ettevõtlikke ja sotsiaalselt vastutustundlikke kodanikke ning arendada nii aktiivse kodakondsuse kui ka ettevõtlus- ja sotsiaalseid pädevusi. Eriliselt rõhutatakse meie õppekavas väärtusi: nii üldinimlikke (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) kui ka ühiskondlikke (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus jne). 

On aga teada, et ühiskonnaõpetuse tunnis jäävad teadmised tihti abstraktseks ja kaugeks. Nii näitavad noorte hulgas tehtud uuringud (nt ICCS 2022), et teoreetilisi teadmistega on lood Eesti noortel päris hästi, kuid murekohaks on kodanikuosalus: osalus koolis, kogukonnas ja oodatav poliitiline osalus on langustrendis ja võrreldes ICCS riikidega oluliselt madalam (haridus- ja teadusministeerium, 2023). Tänapäeva demokraatia oma väljakutsetega vajab aga kriitiliselt ja iseseisvalt mõtlevat inimest, kes oskab ja tahab aktiivselt valitsemisse ja ühiskonna arengusse panustada.

Mida siis teha?

Üks algatusi vastutustundlike demokraatlike kodanike arengu toetamiseks on Euroopa Liidu rahastatav Democrati projekt (2023–2026). Projektis osaleb kümme organisatsiooni kaheksast riigist, koordineeriv partner on Barcelona Ülikool ja Eestis viib projekti läbi Tallinna Ülikooli teadlaste meeskond. Töötatakse nii kodanikuhariduse sisu kui õpetamisviiside uuendamisega. Eesmärk on leida need kohad igas osalevas riigis, kus saaks heade praktikate peale ehitada ja testida teatud meetodite või lähenemiste kasutatavust, sidudes need ümber tuumikpädevuste ja soodustades riikide vahel heade kogemuste vahetamist.

Democrati projektis oleme pädevuste mitmekesisuses määratlenud tuumikpädevused rõhuasetusega kodanikuna tegutsemise võimekuse arendamisele ja demokraatia nüüdisväljakutsete arvestamisele. Neli tuumikpädevust on toodud järgmises tabelis.

Osalemine (koostöö, probleemide nägemine, lahenduste leidmine ja algatamine)	Arutelu (dialoogi-, arutelu- ja argumenteerimisoskused)
Otsustamine ja kriitiline mõtlemine (info- ja meediakirjaoskus, toimetulek digitaliseerumisega, emotsioonide haldamine ja kaine otsustamine)	Kerksus (ehk säilenõtkus, kodaniku igapäevategevus, teadlik osalus ja kodanikuteod, kodanikku toetav valitsemine ja poliitikakujundamine, kodaniku teadlik suhestumine sellega)

Tabel. Vastutustundliku demokraatliku kodaniku tuumikpädevused

Projekti keskne praktiline rõhuasetus on arendada välja ja katsetada ülalnimetatud demokraatlikke kodanikupädevusi edendavaid haridussekkumisi. Seda teevad õpetajad tavaliselt mõne oma õppeaine raames. Ülikoolide roll on aidata mõtestada ja hinnata, kas valitud meetodid või lähenemised tõepoolest loovad mõju. Samuti osalevad õpetajad, teadlased ja teised haridustöötajad koos poliitikute, ametnike ja kodanikuühiskonnas tegutsejatega osalevad „elavas laboris“, kus testitakse õpikogukonnas teatud meetodit või lähenemist ja jagatakse õpitut. Lisaks Eesti elavlabori kohtumistele on ka rahvusvahelised, milles osalemist kaetakse projekti eelarvest.

Lisaks üldhariduskoolide haridussekkumistele alustab Tallinna Ülikoolis sel aastal kodanikupädevuste aine, mis on osa ülikooli HÜPE (homsed üldpädevused eluks) algatusest. Samuti toimub ülikoolis sarnaselt eelmisega ka sel aastal kodanikupädevustega seotud ELU (erialasid lõimiv uuendus) projekt.

Näiteid sekkumistest

Eelmisel õppeaastal tegime algust Democrati katseprojektidega, mille rõhuasetus oli osalusel ja arutelul. Tutvustame kahte katseprojekti, loodetavasti tehakse nii nendesarnaseid kui ka uute rõhuasetuste ja meetoditega projekte veel.

Maarit Jõemägi, Tallinna 32. Keskkool:

Osalesin kahe 9. klassiga Democrati projektis. Minu sekkumise „Argumenteerimine ja arvamusjoon“ tegevused toimusid oktoobrist 2023 maini 2024. Tegevus iseenesest ei ole midagi originaalset ega sensatsioonilist, kuid järjepidev süsteemsus arendab õpilase eneseväljendamisoskust ja aitab laiemalt õpilastel mõista, et kui sa midagi väidad, siis pead seda ka põhjendama.

Minu ettevalmistusele aitasid kaasa Democrati meeskonna jagatud ja väitlusseltsi materjalid, mille põhjal viisin läbi sissejuhatava tunni, mis oli pühendatud argumenteerimisele. Sellele järgnesid mitmesugustel teemadel väidete suhtes seisukoha võtmine ja argumentide koostamised vastavalt mudelile. Väidete koostamisel oli abiks kolleeg Ulla Herkel. Kasutasime seda meetodit mitmete teemade lõikes mitme kuu jooksul. Ette olid valmistatud väited rände, identiteedi, vaenukõne ja inimõiguste teemal.

Mida õppisin?

Maikuus vastasid õpilased lühikesele tagasisideküsitlusele, kust selgus, et õpilased pidasid argumenteerimisoskuse harjutamist vajalikuks, sest seda läheb pidevalt vaja. Samuti tõid noored välja, et on huvitav mõelda, kuidas enda seisukoht kujuneb, samuti aitab see ennast kehtestada. Õpilased arvasid, et sarnaseid harjutusi võiks teha veelgi enam ja rahulikumas tempos, kusjuures on oluline, et alati kõik saaksid sõna. Eriti tore oleks, kui õpilastel õnnestuks praktilisi tegevusi läbi viia ka näiteks Riigikogus.

Projekti kohtumisel Dublinis tekkis küsimus, kas väited pole sellised, mis võivad tekitada äärmuslikke vaateid ja väljaütlemisi. Arvan, et kool on antud juhul parim koht, kus nende mõtetega tegeleda ja eri teemadel arutada.

Kätlin Jürna, Narva Eesti Gümnaasium:

Sekkumine toimus 10. klassis ja 12. klassis projektõppena ühiskonnaõpetuses. Arendatav kodanikupädevus: ühiskondlike probleemide märkamine ja lahenduste pakkumine.

Õpilased moodustasid 3–4 liikmega rühmad ja valisid ühe Eesti ühiskonnas aktuaalse probleemi, analüüsisid selle tekkepõhjuseid, vaatlesid selle mõju eri persona’de ja institutsioonide vaates ja lõppetapis pakkusid lahendusi. Sekkumise abil pidi õpilane nägema, kuidas tema valitud  probleem mõjutab üksikisikuid, ning mõtlema läbi, kuidas probleem on tekkinud ning kellel võiks olla parimad võimalused seda lahendada. 

10. klassi puhul oli ka lootus, et õpilased koguvad inspiratsiooni kas 11. klassi UPT (uurimis- või praktilise töö) tegemiseks või ise mõne algatuse ellurakendamiseks. 12. klass tegeles nn kursuseprojektidega jooksvalt novembrist veebruarini, 10. klass tegi sama ainult ühe päeva (nädal varem tutvustati ülesannet, valiti teemad ja rühmakaaslased). 12. klassil olid fookuses kogu Eestit mõjutavad probleemid, 10. klassil ainult Narva probleemid.

Mida õppisin? 

Õpilased pidasid meetodit huvitavaks ning vabadust ja valikuvõimalusi andvaks. Ise plaanin sama meetodit ka edaspidi ühiskonnaõpetuses ja Narva loos (õppeaine) kasutada ning proovin seda vastavalt selle õppeaasta kogemusele efektiivsemaks muuta. Mu ideaal oleks, et õpilased saavad projekti käigus ka praktilise kogemuse, praegu jäid tegevused liialt teoreetiliseks. Eks oma ideede kaaslastele tutvustamine on ka praktiline kogemus, aga väljaspool koolimaja või koolis sees millegi elluviimiseni me ei jõudnud. 

Tuleb arvestada ka kultuuritausta ja varasema koolikogemusega. Enamik seekordseid lahendusi olid suunaga, et riik või KOV peaks neid probleeme lahendama. Kolmanda sektori või kogukonnaga seotud lahendusi pakuti väga vähe. Mulle endale tundub, et selline suhtumine on levinud Narva linnas tervikuna ja võrreldes Tartu või Tallinnaga kodanikuühiskond siin piirkonnas alles areneb. 

FB üritus: https://fb.me/e/3RDo7ttO6

Lisainfo projekti kohta: https://www.tlu.ee/yti/teadusprojektid/democrat

Kutse video: https://youtu.be/uHbhtsUP4ic?si=SmbT6xtDdMedoKSL 

Registreeri siin: https://www.tlu.ee/yti/sundmused/democrat-elava-labori-piloteerijate-kohtumine