Krusensterni ümbermaailmareisi pärand

Admiral Krusenstern. 
Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Eestist võrsunud maadeuurija

Hagudi mõisas sündinud ja Vene-Rootsi sõjas karastunud Adam Johann von Krusensternist (1770–1846) kujunes üks silmapaistvamaid baltisaksa maadeuurijaid. Tema lai tutvusringkond, keelteoskus ning sügav huvi merenduse vastu kujunesid välisreiside ajal, mille tipuks kujunes ümbermaailmareis aastatel 1803–1806. Krusensterni oskuslikule kontaktide loomisele osutab tõsiasi, et kuigi Vene keisririigi mereministeerium ei andnud tema ümbermaailmareisile heakskiitu, õnnestus Krusensternil äratada huvi Vene töösturite seas, kes projektile õla alla panid. Lisaks uudishimule kaardistada maailmakaardi valgeid laike, sai Krusensternist nooremate ambitsiooniga baltisaksa maadeuurijate, näiteks Fabian Gottlieb von Bellingshauseni toetaja. Kõige tipuks koostas Krusenstern reiside põhjal omal ajal kõrgelt hinnatud „Lõunamere atlase“.

Ümbermaailmareis jäi ajajärku, mil Kolumbuse ja tema kaasaegsete tule ja raua taktikast enam lugu ei peetud. Krusensterni meeskonda kuulusid lisaks tavalistele meremeestele mitmesugused teadlased etnograafidest loodusteadlasteni. Niisiis koguti teele jäävate rahvaste rikkalikku kultuuripärandit: koostati sõnastikke, koguti esemeid, kirjeldati nende tavasid. Samal ajal tehti loodusteaduslikke mõõtmisi, parandati varasemaid kaardiandmeid ning kirjeldati ja nimetati palju lääneeurooplastele seni tundmatuid paiku.

Problemaatiline pärand

Teaduse silmis väärtuslike avastusretkede pärand on tänapäeval omajagu problemaatiline. Ehkki Krusenstern tegutses tunduvalt kultuuritundlikumalt kui varauusaegsed kaugsõidukaptenid, on temagi pärand seotud kolonialismi ja imperialismi tundlike küsimustega. Ehkki üsna keeruline on moraalselt kaheldavatele teguviisidele nüüd, sajandeid hiljem mingeid põhjapanevaid hinnanguid anda, jagub aruteluks materjali küll.

Näiteks, kellele peaksid praegu kuuluma 200 aasta eest põlisrahvastelt kogutud artefaktid? Kellele pakkuda või kes peaks hoolima kultuuripärandist, mis on kogutud rahvastelt, keda enam ei eksisteeri? Kas Krusenstern ja tema kaasaegsed olid kolonisaatorid, sõjaväelased või teadlased? Kelleks nad end ise võisid pidada? Kuidas mõjusid säärased ekspeditsioonid meremeeste tervisele? Kas ka tänapäeval on võimalik olla maadeuurija või kelleks „peaks hakkama“ laps, keda huvitab maadeavastuste teema? Ja kuhu peaks positsioneerima baltisaksa päritolu maadeuurijate kõrval end selles kõiges eestlased või eestimaalased laiemalt? On see ka meie pärand või lihtsalt põnevad lood, mis juhtusid meestega, kes sündisid meie kõrvalkülas?

Üheseid vastuseid nendele küsimustele pole võimalik anda, kuid meremuuseumi uuel näitusel „Kuulsad mereretked“ ning sellega seotud muuseumitunnis pakume võimaluse vaadelda 19. sajandi Eesti päritolu maadeuurijate ekspeditsioone võimalikult mitme nurga alt. Näituse, muuseumitunni täpsema rõhuasetuse ning uuenenud õpperuumidega saavad õpetajad tutvuda 16. ja 17. oktoobril Lennusadamas toimuval, teadur Feliks Gornischeffi läbiviidaval kuraatortuuril, mille järel tutvustame ka haridusprogramme.

Muuseumitundides veedame võimalikult palju aega põnevas ekspositsioonis, kuid uuenenud huvialaruumides on loodud sobivad tingimused ka aruteludeks ja hübriidtundideks. Foto: Aron Urb


Näituse üks teemadest on pikkade laevareiside argielu. 1838. aastal avaldatud artiklis madruste tervise hoidmisest toob Krusenstern välja seitse tegurit, mis tema hinnangul soodustavad haiguste (eelkõige skorbuudi) teket:

  1. rõsked eluruumid, kus ei puhastata piisavalt sageli õhku,
  2. ebapiisav ja ebatervislik toit,
  3. halb vesi ja üldse selle piiratud tarvitamine,
  4. pesu ja riiete ebapuhtus,
  5. värskete köögiviljade nappus,
  6. liiga raske töö,
  7. nukrameelsus.

Madruste argipäev pikkadel merereisidel oli kaugel mugavusest. Puhast vett oli merereisidel keerukas kätte saada ja säilitada, mistõttu tuli üsna soolase menüü allaloputamiseks sageli leppida alkohoolsete jookidega. Teatavasti on alkohol depressant, mis meeleoluhäireid rutiinsel ja füüsiliselt koormaval merereisil veelgi süvendas.


Sündmused õpetajatele Lennusadamas: 

  • 02.10 seminar „Keskkonnaohtlikud vrakid Eesti vetes“ teadur Ivar Treffneriga. 
  • 16. ja 17.10 näituse „Kuulsad mereretked“ kuraatortuur teadur Feliks Gornischeffiga, lisaks muuseumitundide tutvustus. 
  • 07.11 sünergiaseminar „Muuseumite võimalused ja väljakutsed eestikeelsele õppele üleminekut toetades“.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Muuseumid ravivad koolitüdimust

Mõni aeg tagasi potsatas Juhan Liivi muuseumi postkasti Viljandi Kesklinna Kooli ajaleht koos postkaardiga, millel muuhulgas kirjas: „Käisime 9. klassiga…

4 minutit

Aktiivõppeprogramm ei ole tuim tuur

Olen väga suur muuseumide aktiivõppeprogrammide armastaja ja harrastaja. Kuna töötan Miina Härma Gümnaasiumis, pärineb minu kogemus suuresti Tartu linnast….

4 minutit

Värsked teemad on õhus Eesti Arhitektuurimuuseumis

Muuseumi haridusprogrammides seovad õpilased koolis õpitavat päriseluga, vundamendiks on meie ehitatud keskkonna teemad. Pakume õpetajatele programme, mis…

2 minutit
Õpetajate Leht