Sellel kevadel kaitsesin Tartu Ülikoolis magistritöö, milles uurisin koolijuhtide õppimist haridusjuhtide praktikaprogrammis. Uuringus osalenud nentisid, et praktikalt saadud teadmised ja kogemused on saanud muutusteks koolikeskkonnas.

Viimastel aastatel on haridusmaastikul toimunud märkimisväärseid muutusi, mis nõuavad koolijuhtidelt uuenduslikku lähenemist ja pidevat professionaalset arengut. Nagu igas kaasaegses organisatsioonis, on ka koolides aktuaalne tõhusa juhtimiskäitumis arendamine. Heateo Sihtasutuse, Fontese ja Tallinna Haridusameti koostöös käima lükatud koolijuhtide praktikaprogramm on haridusjuhtidele, sealhulgas koolijuhtidele hea võimalus ennast professionaalselt arendada. 

Haridusjuhtide praktikaprogramm alustas 2020. aastal ning nelja aasta jooksul on osalenud selles viis lendu. Kaheksakuulise praktika esimesed kolm kuud töötab haridusjuht tänapäevase juhtimisstruktuuriga ettevõttes ning viis kuud jätkab praktikat enda haridusasutuses mentori toel. Projekt on iga osaleja jaoks unikaalne, kuid lähtub kolmest tegevusetapist, milles esimestes on fookuses juhtimispraktika ettevõttes, teises läheb praktikal osalenud juht oma asutusse uusi teadmisi rakendama ning viimases on kokkuvõtete tegemine. See kogemus annab koolijuhtidele võimaluse näha nii ettevõtluse, näiteks panganduse või iduettevõtluse köögipoolt kui ka vaadata enda seniseid tegevusi ja kooli toimimist kõrvalpilgu läbi. 

Piiriülene õppimine

Koolijuhtide õppimist praktikaprogrammis käsitlevas magistritöös mõtestasin õppimist piiriülese õppimise teooria (boundary-crossing learning theory) kaudu. Selle teooria kohaselt ei liigu õppijad mitte riigipiiride vahel, vaid professionaalse arengu eesmärgil eri valdkondadesse, kaasates uusi sotsiaalseid suhteid ja teadmisi. Uued teadmised rikastavad nii üksikisikut kui ka tema organisatsiooni arengut. Nii liiguvadki koolijuhid haridusjuhtide praktikaprogrammis haridusvaldkonnast ettevõtlusesse, viies sinna kaasa enese kogemusi Eesti haridusest, ning võtavad omakorda oma kogemuspagasisse ettevõtluse toimimismehhanismid. 

Kuigi programm keskendub eelkõige koolijuhtide individuaalsele arengule, on selle mõju minu magistritöö põhjal tunda ka laiemalt – praktikaperioodil saadud kogemused ja teadmised liiguvad koos juhtidega tagasi kooli, kus neid jagatakse õpetajate ja teiste töötajatega. See toob kaasa positiivseid muutusi kooli tasandil ja loob õpilastele ja õpetajatele arenguvõimalusi.

Seega ei ole haridusjuhtide praktikaprogramm mitte ainult individuaalne arenguvõimalus koolijuhtidele, vaid ka oluline samm teadmiste ja info vahetamisel valdkondade vahel Eestis üldiselt. Koolijuhtide õppimine haridusjuhtide praktikaprogrammis on hea näide, kuidas kaks pealtnäha erinevat valdkonda üksteist täiendada saavad. Ettevõtlusest saadud teadmiste ja kogemuste kaudu on Eesti koolid saanud teadlikumaks nüüdisaegsetest juhtimismudelitest ja organisatsioonikultuurist. 

Üks olulisemaid õppetunde, mida koolijuhid praktikaprogrammi käigus enda sõnul said, on juhtimisoskuste universaalsus ja rakendatavus eri valdkondades. Kuigi haridus ja ettevõtlus võivad esmapilgul tunduda väga erinevad, on juhtimise põhialused sarnased – nii hariduses kui ka ettevõtluses on võtmetähtsusega efektiivne inimeste juhtimine, strateegiline mõtlemine ja pidev enesetäiendamine. 

Siinkohal on oluline jagada koolijuhtide tunnetust, et praktikal jagati teadmisi vastakuti ning õpiti eri valdkondadest pärit professionaalide omavahelise võrgustiku loomise toel. Oma magistritöös keskendusin peamiselt nendele muutustele, mis tekkisid koolijuhi käitumises ja teadmistes.

Koolijuhtide kogemus

Uuringus osalenud koolijuhid nentisid, et praktikalt saadud teadmised ja kogemused on saanud muutusteks koolikeskkonnas. Koolijuhid tõdesid, et kuigi praktikale mindi sooviga arendada enda professionaalseid teadmisi, olid need teadmised ajendatud oma kooli arengust. Näiteks sooviti saada paremaks värbajaks, sest kool vajas paremat strateegiat, kuidas enda kollektiivi täiendada. Personalipoliitikas jõudiski koolidesse uusi strateegiaid nii värbamis- kui sisseelamisprotsesside arendamiseks. 

Programmi kaudu said koolijuhid kogemusi, mis aitasid neil mõista ja rakendada kaasaegseid juhtimisstrateegiaid ning universaalseid tööriistu, kuidas luua koolidesse rohkem juhtimistasandeid ning seeläbi juhtimist ka õpetajale lähemale viia. Koolijuhtides oli soov parandada nii õpetajate kui ka juhtide koostööd, sest tunti, et õpetajad ei identifitseeri endid kui meeskonnatöötajaid, vaid iga õpetaja töötab oma aine või klassi piires individuaalselt. 

Lisaks hakkasid koolijuhid enda sõnul rohkem rõhku panema väärtuste paketile, mida nad saavad oma õpetajatele pakkuda. Kuigi koolide ja ettevõtlusvaldkonna ressursid on erinevad, näevad koolijuhid, et ka pealtnäha lihtsad võimalused, nagu tasuta kvaliteetne kohv, sportimisvõimalused või paindlik tööaeg, on õpetajaid motiveerinud. Ka mitmesuguste koolituste viimine siseveebi mõjutas õpetajate heaolu, muutes nende ajaplaneerimise paindlikumaks. 

Haridus ei peaks olema ainult koolide südameasi

Koolijuhtide sõnul on muutused Eesti haridusvaldkonnas suuresti nende õlul ning enese pidev arendamine aitab küll muuta üldiseid haridusvaldkonna põhimõtteid, kuid valdkonnale tuleb siiski läheneda strateegilisemalt. Haridusjuhtimise kontseptsiooni on uuritud kultuuride lõikes ning siingi rõhutatakse haridusvaldkonna vajadust mitmekesisuse ja valdkondadevahelise suhtluse järele. 

Ka Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 annab haridusele ühiskondliku väärtuse, mille kaudu peaks avalduma ühiskonna sidusus, loovus, paindlikkus ja innovaatilisus, mis aitab kaasaegses maailmas toime tulla. Sellest tulenevalt on asjakohane tekitada ühiskonnas laiemat diskussiooni nende valdkondade koostöö vajalikkusest. Võttes arvesse haridusjuhtide praktikaprogrammi jätkusuutlikkust ja nii koolijuhtide kui eraettevõtete juhtide positiivset tagasisidet, on asjakohane tuua välja mõte, et piiride ületamise pädevust on vaja stimuleerida, et suudaksime integreerida sotsiaalseid piire ja jagada eri valdkondade vahel oma teadmisi ja oskusi veelgi rohkem.

Kokkuvõttes on haridusjuhtide praktikaprogramm hea näide sellest, kuidas haridus- ja ettevõtlusmaailm saavad üksteiselt õppida, tuues kaasa värskeid ideid, mis aitavad meie koolidel areneda ja kohaneda tuleviku väljakutsetega. Programmi jätkusuutlikkuse tagamiseks ja selle mõju maksimeerimiseks on oluline jätkata programmi arendamist ja selles tekkinud ideede ja kogemuste rakendamist haridussüsteemis. 

Kas järgmise ideena võiks käima lükata vastupidise praktikaprogrammi ning kutsuda eraettevõtete juhid kooli?

Liis Ilula-Niinemets kaitses Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni õppekaval magistritöö „Koolijuhtide piiriülene õppimine eraettevõtetes haridusjuhtide praktikaprogrammi näitel ning nende tagasiside programmile”. Juhendaja oli Pihel Hunt.

---

• Koolijuhtide praktikaprogrammis on viie hooajaga osalenud 52 haridusjuhti ja 14 ettevõtet/asutust. 
• Programm kestab kokku ca üheksa kuud, millest kümme nädalat moodustab praktika ettevõtetes. Seejärel alustab haridusjuht konkreetsete projektide elluviimist oma koolis ning veel poole aasta vältel jätkub koostöö ettevõttepoolse mentori ja Fontese coach’iga. 
• Kuuendasse lendu kandideerimine käib, huvilisi oodatakse kuni septembri lõpuni. 
• Programm on pidevas arengus, uuel hooajal on osalema oodatud ka alusharidusjuhid.

Heateo Sihtasutus