Igasuguste muudatuste õnnestumise juures mängib olulist rolli jagatud eesmärk. Haridus- ja Teadusministeeriumi fookuses on tegelikult seesama õppija, kes on kogu õppeprotsessi kese koolis. Seega on õppija arenguks tingimuste loomine nii kooli kui riigi tasandil kavandatavate muudatuste ankur või vundament. 

On selge, et praegune põhikooli lõpetamise ja keskharidusse sisenemise protsess ei ole süsteemne ning Eesti eri regioonides on noortel ka täiesti erinevad kogemused sellest kaasa võtta. Pingeline on see üleminek kindlasti kõigile asjaosalistele: noortele endile, vanematele ja kooliperele. Oluline on markeerida, et õppimiskohustuse juurutamisel on ühtse vastuvõtu ajaakna näol tegu esimese sammuga. 

Eesmärk on mitte kaotada noori põhihariduse järgses vastuvõtuprotsessis ära ning vähendada sedakaudu riske ning NEET-staatusesse sattumist. Viimane võib osutuda statistikale tuginedes suhteliselt püsivaks seisundiks. Õppimiskohustuse juurutamisel ei pääse me kuidagi sellest, et põhikooli lõpetamine ja järgnevasse õppesse vastuvõtt oleks loogilises järjekorras, sest õpiteel liigub edasi kogu aastakäik.  

Muudatuse peamine eesmärk on tagada, et põhikooli lõpetamine ja üleminek keskharidusse oleks sujuvam. Põhikooli lõpueksamite tulemuste varasem selgumine võimaldab koolidel arvestada neid gümnaasiumisse ja kutsekooli sisseastumisel. Eesmärk on vähendada koolide senist koormust ja mudeldada sisseastumine senisest andmepõhisemaks. Kooli tasandil annab see võimaluse senist praktikat optimeerida ning lahendada vastuvõtt võimalikult suures osas juba olemasoleva info koondamise toel. Lisaks võimaldab see ühtlustada sisseastumisprotsesside ajastust ning pakkuda õpilastele selgust ja kindlust, et nad on valmis järgmisele haridustasemele liikuma.

Samuti aitab muudatus vältida senist olukorda, kus õpilased saavad vastuvõtuotsused enne põhikooli lõpetamist. Kui vastuvõtt toimub alles pärast eksamitulemuste selgumist, saavad koolid ja õpilased tegutseda kindlas teadmises, et kõik vajalikud tingimused on täidetud. Lisaks on oluline, et lõpueksamid ja aastahinded peavad koos moodustama terviku, mis annab õpilase pädevustest põhjaliku ülevaate, nii et topeltkatsete korraldamine pole vajalik. 

Soov selekteerida tippudest välja tipud lõhestab pikas perspektiivis Eesti ühiskonda. Nii väikese inimressursiga peame targalt toimetama ja olema valmis igale noorele võimaldama talle sobivat õpiteed. Kahaneva rahvastikuga siin teist valikut pole. 

Ühtlasi annab muudatus õpetajatele ja õpilastele selgema ajakava ja võimaluse paremini planeerida kooliaasta lõppu, kui kõik hinded peavad olema pandud välja hiljemalt 1. juuniks. See loob raamistiku, mille järgi saab õppeaasta viimased nädalad planeerida kasuliku ja mõtestatud õppetegevusena. 

Kas muudatus vähendab õppeaega ja tekitab õpilastele ülekoormust?

On väljendatud muret, et põhikooli lõpueksamite varasem ajastus tähendab, et õpilastel jääb vähem aega eksamiteks valmistuda ja õpetajad peavad kursuse sisu kiiremini läbi võtma. Samuti seda, et kogu õppeaasta materjali ei käsitleta piisava põhjalikkusega.

Kinnitame, et kuigi eksamid viiakse varasemaks, toimub see pärast kevadvaheaega, mis annab õpilastele aega puhkuseks ja võimaluse eksamiteks valmistuda. Eksamiteks ei pea valmistuma vaid viimasel hetkel, vaid pidevalt kogu progümnaasiumiaja jooksul. 

Õpetajatel on nii võimalus kui vajadus senine töökorraldus ja õppekava vastavalt kohandada, et õpilased oleksid vajaliku materjali omandanud enne eksameid. Samuti jääb eksamijärgne aeg vajaduspõhiseks õppetööks, mis võib keskenduda teemadele, mida eksamite eel ei pruugitud käsitleda või mida enne eksamit käsitleti põgusamalt. 

Põhikooli lõpueksamite eesmärk on anda ülevaade sellest, mida õpilased on üheksa kooliaasta, mitte ainult viimase paari kuu vältel õppinud. 

Kas õpilased ja õpetajad kaotavad motivatsiooni pärast eksameid, kui kooliaasta jätkub? 

Mis puudutab õppeaja lühenemist või motivatsiooni kaotust pärast eksameid, siis probleem on lahendatav, kui mõtestame õppeprotsessi tervikuna ümber ja loome õpilastele ka pärast eksameid huvitava ja rikastava õpikogemuse. Eksamid ei tähenda õppeprotsessi lõppu, vaid on vaheetapp. 

Kooli roll on olla noore arengu tugi, iseendaks saamise ja õppimise turvaline keskkond.   

Koolid ja õpetajad saavad eksamite järgset aega kasutada uuel ja looval viisil, näiteks süvendades teadmisi valikainetes või keskendudes praktilistele oskustele, mis valmistavad õpilasi ette järgnevale õpiteele siirduma. 

Lõppkokkuvõttes aitab see muudatus tagada, et õpilased liiguvad edasi keskharidusse kindlalt ja teadlikult. Siin on võtmeroll usalduslikul suhtel ning noore valitud õpiteele sisenemise toetamisel. 

Kas uus korraldus võib suurendada õpetajate töökoormust? 

Õpetajad peavad samal ajal valmistuma eksamiteks ja jätkama tavapärast õpet. Kuna eksameid ja tavapärast õppetööd tuleb korraldada samal ajal, võib see mõne õpetaja koormust tõesti suurendada.

Küllap on see koht, kus koolide juhtkonnad ja õpetajad saavad teha koostööd, et leida viise töökoormuse ühtlasemaks jaotamiseks. Võib kaaluda lisatööjõu kaasamist või töökorralduse muutmist, et leevendada õpetajate koormust, eriti nendel, kes õpetavad nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpuastmes.

Kuigi igasugune muutus haridussüsteemis nõuab kohanemist ja ettevalmistust, on põhikooli lõpueksamite varasemaks toomisel selged eesmärgid, mis keskenduvad õpilastele sujuvama haridusteekonna pakkumisele. Suuremad muudatused, nagu õppeperioodi ümberkorraldamine, vajavad aega, et kõik asjaosalised nendega kohaneksid, kuid see on samm õiges suunas, et pakkuda paremat ja loogilisemat haridusteed meie noortele.