Üleriigilise matemaatikapäeva puhul toimuv e-rehkendus paneb proovile täiskasvanute koolimatemaatika teadmised. 

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektori Tiit Landi sõnul on matemaatika näol tegemist teise riigikeelega ja kui eesti keele oskust saab kontrollida e-etteütlusega, siis miks ei võiks olla olemas võimalus ka oma matemaatikateadmised proovile panna. E-rehkenduse tegelik põhjus peitub mõistagi sügavamal. 

2. oktoobril toimuva esimese üleriigilise matemaatikapäeva ja enda oskuste proovilepaneku idee on arenenud välja pikaajalisest murest gümnaasiumilõpetajate kehvade matemaatikateadmiste pärast. Näiteks TTÜ puhul ei pääseks kaks kolmandikku gümnaasiumilõpetajatest sinna õppima ka juhul, kui nad seda tahaksid. Seda just halvasti sooritatud matemaatika lõpueksami tõttu. 

Laia kursuse matemaatikaeksami sooritab umbes 55% lõpetajatest ja Eesti keskmine punktisumma jääb 50 juurde sajast. Kitsa matemaatika eksamit sooritab seega 45% õpilastest ja nende keskmine punktisumma on ligikaudu 40. See tähendab, et kui lõpueksamit hinnataks traditsioonilise hindamissüsteemi järgi, kus läbimiseks on vaja saada üle poole punktidest, kukuks kaks kolmandikku lõpetajatest läbi. 

„Statistika aga näitab, et mida kõrgema lävendiga me õpilasi kooli võtame, seda paremini saavad nad õpingutega hakkama. Ühest küljest on see TTÜ, aga teisest küljest kogu ühiskonna mure,“ selgitab Land. 

Seega on matemaatikapäeva eesmärk panna ühiskond mõistma matemaatika tähtsust ja luua laiem kõlapind probleemile, et gümnaasiumilõpetajate matemaatikaoskused ei ole piisavad. Nigelad matemaatikaoskused väljenduvad väga otseselt ka päriselus ja TTÜ avatud ülikooli juhataja Hanno Tomberg toob välja, et eestlaste finantskirjaoskus on kehv. 

„Olen kuulnud ka seda, et Euribori laenuintressi tõustes olid väga mitmed noored pered üllatunud, et see tähendas absoluutsummas üpris suurt numbrit. Seega julgen väita, et meie finantskirjaoskus on ka kogu ühiskonnas üpris kehv,“ toob Tomberg välja. 

Just sellepärast püütakse e-rehkenduse harjutuste kogu koostada selliselt, et ülesanded oleksid relevantsed ka igapäevaelus. Nii tuuakse ülesannete juures eraldi viidetena välja, kui nendes nõutud teadmisi või lahenduskäike läheb vaja professionaalses elus. 

Mitmenda klassi matemaatikat oskad?

Hanno Tombergi sõnul on test loodud selliselt, et igaüks saaks eduelamuse ja täiskasvanu lisaks tagasivaate sellele, milliste klasside ülesandeid ta oskab ja milliste mitte. Seega koosneb e-rehkendus 12 ülesandest, millest igaüks vastab ühe klassi koolimatemaatika õppekavale ning mille vastus on täisarvuline. Gümnaasiumiklasside ülesannete puhul on arvestatud laia matemaatika õppekavaga. 

„E-rehkendus on suunatud eelkõige täiskasvanutele. Muidugi kutsume üles ka kooliõpilasi seda lahendama, aga idee seisneb selles, et täiskasvanud paneksid oma teadmised proovile matemaatikas, mida me loeme ju teiseks riigikeeleks,“ alustab Tomberg.  

14. märtsil emakeelepäeva puhul toimuv e-etteütlus on olnud väga populaarne ja Tomberg näeb, et e-rehkendust võiks saata sama suur huvi. 

„Mina julgen öelda, et kui saame esimesel korral sada vastust, siis sellest on juba hea alustada. Meie jaoks on see sisseelamise aasta, aga järgnevatel aastatel võiks see kujuneda traditsiooniks,“ on Tomberg enesekindel ning tuletab meelde, et ka esimesel e-etteütlusel osalenute arv jäi paarisaja sisse.

Osalejate arv ei olegi eraldi eesmärk ja kindlasti on ka neid, kes ülesandeid lahendades saavad aru, et väga hästi neil ei lähe, ja oma vastuseid ära ei saada. 

„Piisab täiesti, kui inimene lahendab iseenda jaoks,“ räägib Tomberg, kelle sõnul jääb keskkond avatuks ka pärast matemaatikapäeva, mistõttu on võimalik kontrollida oma teadmisi ka hiljem. 

Mitte olümpiaaditase, vaid tavaklassi keskmine 

Tomberg rõhutab, et e-rehkenduse ülesannete raskustaset ei maksa karta ja keskmisele koolijütsile on need igati jõukohased. Küll aga on üliõpilaste puhul näha, et juba paar aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist hakkavad need teadmised ununema. Ajapiirangut ülesannete lahendamisel ei ole ja vajalikud valemid saab ka välja otsida. Kes matemaatikast aru saab, mõistab, et tegemist on ainega, kus valemite pähetuupimisest on niikuinii vähe kasu. Palju olulisem on teada, kus ja kuidas neid kasutada. 

„Me teame, et tänapäeval on ka riigieksami sooritamisel lubatud teatud valemeid eksami ajal vaadata. Eelkõige tahame näha, kas me oskame ära teha need ülesanded, mis meile kooliajal jõukohased olid,“ mõtiskleb Tomberg. 

Samas ei tasu endale illusioone luua. Eriti neil, kel humanitaartaust ja kes matemaatikat õppisid 30–40 aastat tagasi. Ei ole sugugi välistatud, et vastajat tabab halb üllatus ja näiteks 6. klassist ülespoole ta enam ülesandeid lahendada ei oska. 

„See on koht, kus mõelda, et järgmiseks aastaks tasub siis mõned asjad üle korrata. Minu soovitus oleks uurida, mida teie lapsed õpivad, ja püüda koos nendega oma teadmisi täiendada. Elukestev õpe tähendab ju elu lõpuni õppimist, ja miks mitte tuletada meelde ka mõned lihtsad valemid,“ leiab Tomberg. 

Hiljutisest Norstati uuringust selgus, et igal nädalal kasutab koguni 39% 9.–12. klassi õpilastest oma koolitöödega tegeldes tehisintellekti abi. Paratamatult tekib küsimus, kas e-rehkenduses ei võiks samuti kõrvalist abi kasutada. Tomberg tõdeb, et tänapäeval on tõepoolest ka kooli või ülikooli koduste tööde puhul keeruline kontrollida, millistel juhtudel on tehisintellekti kasutatud ja millistel ei ole, kuid tuletab meelde, et e-rehkenduse hindamisel võetakse arvesse ka lahendamiseks kulunud aega ja nende vastuste eest, mis jõuavad kiiremini süsteemi, antakse ka auhind.

„Seega annab kiire vastamine omajagu juurde ja just madalamate klasside ülesandeid ei olegi mõtet tehisintellektile lahendada anda. Lisaks oleme e-rehkendusse sisse kirjutanud ühe vimka, mida ma praegu ära ei ütle,“ teatab Tomberg kavalalt. 

Kõige olulisem on töökindlus

Eelmisel nädalal oli arendustöö veel pooleli ja asuti testimise kallale. Keerutamata ütleb Tomberg, et nende jaoks on kõige olulisem süsteemi töökindlus. 

„Selliste süsteemide puhul on alati suurim risk see, et korraga satub keskkonda väga palju kasutajaid, kes ajavad selle umbe. Me katsume testimistega välistada kõik sellise, mis tekitaks rahulolematust,“ räägib ta. 

Kogu arendusprotsessi võtmekoht oli aga leida õpetajad, kes ülesanded koostavad. „Mul on väga hea meel, et suvel leidsime kolm väga tugevat õpetajat, kes on osalenud eksamiülesannete ettevalmistamisel,“ rõõmustab Tomberg. 

Õpetajad leiti kolmest koolist: Tallinna Reaalkoolist, Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja Gustav Adolfi Gümnaasiumist. „Need õpetajad teavad, millistes kohtades teevad õpilased kõige rohkem vigu, ja oskavad seda arvesse võtta.“

E-etteütlusega sarnaselt aitab ka e-rehkendust avalikkusele vahendada Eesti Rahvusringhääling (ERR). Tiit Landi sõnul kulgesid läbirääkimised meediamajaga väga hästi. „Ma olin positiivselt üllatunud, kui entusiastlikult ERR sellega kaasa tuli. Inimestel, kellele seda ideed tutvustasime, läksid silmad kohe särama,“ on ta rahul. 

Võistelda saab ka omavahel

E-rehkendusel on võimalik ka üksteise vastu võistelda. Kui näiteks TTÜ inseneriteaduskond või mõne ettevõtte töötajad soovivad omavahel mõõtu võtta, siis saab luua grupi, panna sellele nimi ja hiljem tulemustabelist vaadata, kes võitis. 

„Me ei välista ka seda, et mõningatel puhkudel võidakse kollektiivselt seda lahendada ja teiste rühmadega võistelda,“ kutsub Hanno Tomberg üles kollektiive üksteisele kohta kätte näitama. 

Tublimaid ootab ka lisaülesanne. Selleks on vaja 12 ülesannet läbida n-ö puhaste paberitega. 13. ülesanne küll enam punkte kokku lugedes arvesse ei lähe, kuid lahendamisrõõmu pakub küll. E-rehkendus kuulutatakse 2. oktoobri ehk matemaatikapäeva hommikul välja Vikerraadios.