Kohtusin hiljuti oma sõbrannaga, kes aasta tagasi otsustas elus kannapöörde teha ja läks tööle lasteaeda. Uurisin, kuidas talle lasteaiaõpetaja amet meeldib, ning lootsin kuulda, et ta saab seal oma loovat vaimu ja organisaatorivõimeid parimal moel rakendada. Minu üllatuseks tunnistas sõbranna, et pole kindel, kui kaua ta üldse lasteaias veel vastu peab. 

Küsisin, kas põhjuseks on tema sõimerühma lapsed, kes kohanemisraskuste tõttu palju nutavad. Või nende nõudlikud vanemad, kes oma kõige kallimat õpetajate hoolde usaldades esialgu veel pinges on. Vastuseks kuulsin, et vanemad on väga toredad, pigem on asi ühes kolleegis. Näiteks kui õpetaja seadis rühmas mudilaste jaoks sisse käpiknukkude laua, oli abiõpetaja selle mõne aja pärast ära koristanud, sest laud jäi talle tolmu pühkides ette. Ei aidanud seegi, kui õpetaja pakkus, et võib pärast mängu ise koos lastega koristada.

Ma ei osanud sõbrannat kuidagi lohutada. Olen ise samuti kaksteist aastat lasteaiaõpetajana töötanud ja puutunud kokku inimestega, kes kipuvad viljelema n-ö tolmust lähtuvat kasvatust, seades koristamismugavuse laste arenguvajadustest ettepoole. 

Tegelikult teeb selline kogemus murelikuks. Seda enam, et minu huvi- ja uurimisvaldkond on seotud sellise lapsest lähtuva õppeviisiga nagu projektõpe, mille puhul laste huvidega arvestamine ja hea meeskonnatöö on olulisel kohal. Kui ma seitse aastat tagasi projektõppe uuringu intervjuude tarvis seda õppeviisi kasutavaid õpetajaid tikutulega otsima pidin, ei osanud ma arvata, et see lasteaedades peagi sedavõrd suurt populaarsust kogub. Huvi projektõppe vastu on olnud Eestis hüppeline. Olen isegi käinud projektõppetarkust jagamas paikades, kus on otsustatud kogu valla lasteaedadega korraga projektõppele üle minna. Arutelu selle võimalikkuse ja mõistlikkuse üle jäägu edaspidiseks. Küll aga tahaks üle korrata mõningad eeldused, mis projektõppe õnnestumisele lasteaias kaasa aitavad.

Projektõpe eeldab õpetajalt lapse huvidega arvestamist. Laps, kelle kõne ei ole veel piisavalt arenenud, näitab oma huvi tegevuse kaudu. Et õpetaja saaks aru, mis lapsi huvitab, peab ta pakkuma neile tegutsemiseks mitmesuguseid võimalusi. Ühelt poolt looma mitmekesise ja inspireeriva õpikeskkonna, teisalt läbi mõtlema, kuidas jagada lapsed väiksematesse gruppidesse, kus nad saavad nii iseseisvalt tegutseda kui ka koostööd teha. 

Kusjuures asi ei olegi ju ainult projektõppes. Mitte ühelgi juhul ei tohiks rühmaruumist tolmu võtmine mõjutada laste arengu toetamiseks ette võetud tegevusi. Paraku olen lasteaedu külastades märganud sedagi, et mõnikord piirdub kasutatavate kunstivahendite valik vaid värvipliiatsite ja rasvakriitidega. Paberitki ei pruugi lastele vabalt saadaval olla. Õigustuseks kuulen, et lapsed raiskavad paberit ja toodavad palju prahti. Siinkohal on tähtis täiskasvanu tugi ja suunamine, mitte laste võimalusest ilmajätmine.

Sõltuvalt projekti teemast võib olla vaja rühma tuua palju mitmesuguseid materjale uurimiseks või meisterdamiseks. On loomulik, et pärast selliseid tegevusi tuleb tavapärasest rohkem koristada.

Projektõppe puhul on oluline gruppidesse jagunemine ja paralleelne tegutsemine. See nõuab rühmameeskonna liikmetelt koostöötahet ja aega, et plaanitavad tegevused omavahel läbi rääkida. Kuigi lastelt oodatakse isetegemist, peab nende kõrval olema protsessi toetav ja suunav täiskasvanu.

Oma lasteaias oleme proovinud väiksemates gruppides samaaegselt tegutseda nii toas kui õues, kusjuures sageli käivad ühe rühma lapsed õues eri aegadel. See eeldab, et kõik kolm täiskasvanut on valmis lapsi tegevustes toetama. Nõukaajast pärit praktika, et üks täiskasvanu rühmas on pelgalt koristaja, söögijagaja ja nõudepesija, võiks olla juba möödanik.

Olen mõelnud, et need kolme täiskasvanu kooslused rühmades on justkui juhtkonna sõlmitud juhuabielud, mis sarnaselt päris abieludega ei kulge alati suures üksteisemõistmises. Mõnel juhul võib abi olla rääkimisest ja selgitamisest, pigem aga olen nõus Loris Malaguzziga, kes on projektipõhise õppimisviisi eestvedaja Itaalias Reggio Emilias. Ta on öelnud, et igaühel meist on oma kujutluspilt lapsest, mis meid temaga suheldes suunab ning lapsega rääkides, teda kuulates ja jälgides teatud viisil käituma sunnib. On väga raske selle sisemise kuvandiga vastuolus tegutseda.

Usun, et aja jooksul kujunenud tõekspidamisi ei olegi võimalik pelgalt rääkimisega muuta. Võib-olla ainult siis, kui seda korduvalt ja veenvalt teha. Meeskonnad toimivad ilmselgelt paremini, kui meeskonnaliikmete arusaamad lapsest omavahel suurde vastuollu ei satu. Toimivate meeskondade moodustamine võiks olla nende „juhuabielude“ sõlmijate ehk lasteaia juhtkonna võimuses. Nagu ka selle vältimine, et tolmust lähtuva kasvatuse viljelejad värskeid entusiaste oma erialalt välja ei sööks. Saan aru, et sageli on vähe valikuvariante ning on hea, kui üldse keegi puuduvale ametikohale leida õnnestub. Seda enam tuleks märgata ja sekkuda, kui keegi hakkab uute tulijate värsket entusiasmi hävitama. Projektõppele üleminek, mille poole praegu laialdaselt püüeldakse, eeldab lapse tegutsemisvõimaluste tähtsustamist. Niigi ei ole projektõpe õpetajate jaoks kerge. Pigem on harjutud ikka kõike ise otsustama, mitte lapsi planeerimisse kaasama. Katsugem siis takistada tolmust lähtujatel seda veel raskemaks tegemast.

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Kas artiklis kirjeldatud probleem on teile tuttav? Mida eeldab projektõpe õpetajalt?

Diana Kuntor, Saue Midrimaa lasteaia direktor

Jah, oleme ka oma lasteaias selle probleemiga kokku puutunud. Just hiljuti oli ühes rühmas juhus, et loodusehuviline õpetaja soovis projektõppe eesmärgil tuua rühma kõikvõimalikku looduslikku materjali, aga tema assistent hakkas seda pidurdama põhjendusega, et rühm on sodi täis ja ta ei suuda korda tagada.

Saue Midrimaa lasteaias on sellest sügisest kokku 23 rühma ja paljudes neist kasutusel projektõpe. Projektõppe puhul pean kõige olulisemaks laste kaasamist. Kui anda lapsele juba pisikesest peale võimalus rühma tegemistes kaasa rääkida, õpib ta arutlema ja oma arvamust avaldama. Kindlasti peab õpetajal endal olema soov projektõpet teha ja selleks ka ettevalmistus, sel juhul asjad toimivad. 

Lasteaias on igal rühmal oma eelarve ning õpetajatel vabadus ise otsustada, milliseid materjale ja töövahendeid nad tellivad. Nüüd sõltubki õpetaja huvist ja valmisolekust, mida keegi eelistab: mõni tahab värvidega tegutseda, teisele meeldib looduslikke vahendeid kasutada, kolmas valib hoopis midagi muud. 

Selge on see, et mida põhjalikumalt ja paremini projektõpet teha, seda rohkem prahti, tolmu ja segadust see kaasa toob. Ja see peabki nii olema! Meie lasteaias on viidud läbi veega seotud projekte, toodud rühma mulda ja istutatud taimi, uuritud putukaid, ka kanad on siin käinud jne. Kui tegevused on omavahel kokku lepitud ja tekkinud segadus pärast ära koristatakse, pole mingit probleemi. Seda peabki rühmameeskond koos tegema. Ebakõla ja konflikt võib tekkida siis, kui õpetaja arvab, et tema töö on üksnes tegevusi juhtida ja korraldada, ning ootab, et abid koristavad. Asju tuleb siiski koos teha, samuti koos koristada, kaasates ka lapsed.

Projektõppe puhul on meeskonna ühtsus väga tähtis. Kui võtame lasteaeda tööle uue õpetaja, ei tea kunagi ette, kuidas meeskonnatöö sujuma hakkab. Palju oleneb uue tulija isikuomadustest ja varasematest kogemustest, samuti sellest, kuidas inimesed omavahel sobivad. Mõni meeskond hakkab kohe väga hästi toimima, mõni mitte. Suhtlemisoskus ja inimeste omavaheline sobivus on koostöö vundament.

Kujutan ette, et probleem võib tekkida mõne vana kooli söögitädiga, kellest nüüd on saanud õpetaja assistent ja kes pole suutnud muutusega kaasa minna. Praegusel ajal oodatakse lasteaedades, et meeskonna kõik liikmed suudavad lastega tegutseda.

Kui me juhtkonnaga näeme, et meeskond ei hakka toimima, siis istume ühiselt maha ja räägime. Vajaduse korral oleme kaasanud vestlusringidesse sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi, isegi superviisori oleme majja kutsunud. Ühe rühma puhul saimegi just tänu superviisorile meeskonna tööle. Neil läks kokku kasvamiseks aasta aega, edasi oli lust ja lillepidu.

Mõne meeskonna puhul ei ole isegi superviisorist abi, ja siis peab lasteaia juht selle meeskonna lahutama. Seda pole meie majas tihti ette tulnud, aga kõik need lahutused on seni õnnestunud. Teinekord ongi olnud kaks meeskonda kriisis ning inimesi omavahel vahetades oleme saanud asja toimima. See on suure maja pluss, et katsetamiseks on rohkem mänguruumi ja võimalusi.

Airi Kukk, Harkujärve lasteaia direktor

Projektõppes on suur roll lastel endal, kelle (uurimis)küsimustest tulenevalt loovad rühma meeskond ja lapsed, vahel ka lastevanemad, koos projekti. Ühest küsimusest kasvab välja teine, projekt muudkui laieneb ja kasvab, lõimides erinevaid tegevusi. Projektõpe on väga avar ja võimalusrohke lähenemine.

Meie lasteaias kasutab projektõppe põhimõtteid mitu rühma. Näiteks uuris üks rühm eelmisel aastal põhjalikult vulkaane ja nende teket, teine rühm aga inimese keha, sh organeid ja neis toimuvaid protsesse. Inimkeha mulaaž valmis õppimise raames taaskasutatavatest materjalidest. Päris kindlasti on projektõpe õpetajate jaoks harjumuspärasest traditsioonilisest õppest erinev, võib olla töömahukam, nõuab rohkem vahendeid ja pärast tegevusi ka koristamist.

Projektõppes peab õpetaja oskama kõike õpitavat õppekavaga siduda ja teadma, milliseid oskusi ta mingi tegevusega arendab. Samuti vastutama selle eest, et mingid õppekava valdkonnad katmata ei jää. Üksinda ei suuda õpetaja tervet rühma või gruppi lapsi juhendada, projektõpe ongi meeskonnatöö, mis eeldab omavahelist väga head läbisaamist ja üksteise aktsepteerimist. Seda ei saa teha nii, et üks soovib, teised mitte.

Juhina olengi püüdnud moodustada rühmameeskonnad nii, et sarnase elutunnetuse, mõtteviisi ja kogemusega inimesed satuksid koos töötama. Mõnikord on tulnud meeskondi muuta ning mõnel juhul ka tööleping lõpetada, kui inimene ei võta omaks meie maja väärtusi ja töökultuuri ning eelistab jääda oma mugavustsooni. Sel kevadel muutsimegi oma lasteaias rühmameeskondi, sest saime aru, et kõik ei olnud võrdselt üksteise jaoks olemas. Praegu on veel vara öelda, kuidas need meeskonnad tööle on hakanud, seda on varsti näha.

Küsis Tiina Vapper