Samsungi Solve for Tomorrow’ programmi lõpuüritus 2023. aastal. Fotod: Samsung Eesti

Pea pool koolinoortest kasutab koolitöödeks AI tööriistu – kuidas neid kooliellu integreerida?

Samsungi Solve for Tomorrow’ programmi lõpuüritus 2023. aastal. Fotod: Samsung Eesti
3 minutit
197 vaatamist
2 kommentaari

Hiljuti avalikustatud Samsungi tellitud ja Norstati läbi viidud uuringust selgus, et AI-l põhinevaid rakendusi kasutab koolitöödega tegeledes igal nädalal 39% üheksanda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilastest.

„See on märkimisväärne hulk noori. Samas ei ole meile täpselt teada, kuidas nad neid tööriistu kasutavad ja kas nad teevad seda selleks, et tehisaru koolitöö nende eest ära teeks või on neist lapse arengul ka kasu,“ sõnas Eestis igal aastal noorte ideekonkurssi Solve for Tomorrow läbi viiv Egle Tamelyte.

Lisaks näitab uuring, et igapäevaelus puutub kokku ja kasutab tehisintellektil põhinevaid rakendusi kaks kolmandikku 14–19-aastastest õpilastest. Kahest kolmandikust tehisintellekti kasutajatest pole viis protsenti seda kunagi koolitööde tegemisel kasutanud. Veerand uuringus osalenutest leiab tehisintellektilt koolitööde jaoks tuge 1–2 korda kuus, 23% vastanutest kasutab AI-d koolitööde jaoks mõne korra nädalas, 14% üle kolme korra nädalas ja 2% lausa iga päev.

See ilmestab Tamelyte sõnul selgelt, et tehisintellekt on muutunud meie haridusvaldkonna lahutamatuks osaks ning on väga keeruline kontrollida, kas ja kuidas noored seda kasutavad. Seetõttu tuleb tagada, et õpilased rakendaksid AI tööriistu viisil, et see toetaks nende õpinguid ja aitaks neil õpilasena areneda. 

Uuring telliti Samsungi Solve For Tomorrow’ koolinoorte ideekonkursi raames. Selle tänavune teema on tehisintellekti abil noorte paremaks õpilaseks muutmine. Ideekonkursil tuleb välja mõelda, kuidas tehisintellekt kooliellu abimehena kaasata nii, et õpilased ka iseseisvalt õpiks ning areneks. Auhinnafondiks on Samsung välja pannud 16 000 eurot ja praegu käib programmi registreerimine. Kuni 7. oktoobri õhtuni saavad kõik Eesti 9.–12. klassi noored end kirja panna aadressil www.solvefortomorrow.ee.

Eelmise aasta võistluse võitnud meeskond Väätsa Põhikoolist: Evelin Parts, Even Koka, Kevin-Marcus Hirbaum, Bibi Loore Pilipenko ja Kristjan Muuga.

Mullu oli Solve for Tomorrow’ peateema õpilaste heaolu parandamine kooliruumis ning kogu Baltikumi finaalvõistluse võitis Eesti tiim Väätsa Põhikoolist. Väätsa noorte idee oli kooliäpi Käpp loomine. Kooliäpi eesmärk oli suunata õpilased vahetundides liikuma ja omavahel suhtlema. Näiteks saavad õpilased rakenduse Käpp abil vahetundides sporditurniire korraldada ja teisi osalema kutsuda ning kogu koolipere saab äpi kaudu omavahel hõlpsalt suhelda.

Solve for Tomorrow’ programmi võitnud meeskonda pärjatakse 5000 euro suuruse auhinnarahaga. Võitjad saavad lisaks auhinnarahale 5000 euro väärtuses Samsungi seadmeid. Teine ja kolmas koht võidavad vastavalt 3000 ja 2000 eurot. Kogu konkursi auhinnafond on 16 000 eurot. 

Tänavu teevad lisaks Samsungi ekspertidele võistluse mentoritena ja žüriis Eestist kaasa Tartu Ülikooli, Paul-Techi, Junior Achievement Estonia, Elisa Eesti, Productory AI ja Helge Kool MTÜ esindajad.

Rohkem infot Solve for Tomorrow’ võistluse ja tingimuste kohta leiab veebilehelt www.solvefortomorrow.ee.

Kommentaarid

  1. Kõik KORDUB!

    Oleme jõudnud 30 aasta tagusesse aega, kui arvati, et arvuti (“Tiigrihüpe”) lahendab kõik õpetamise probleemid koolis. Lähtudes LAPSE ARENGU seaduspärasustest, hoiatasid arukad inimesed (ka mina – Hm!) juba siis, et arvuti on aruka(mõtleva) inimese jaoks… Kodu ja kool peavad lapse enne selleni viima!

    AI-ga on täpselt samuti, aga nagu toona, tuleb ka praegu kommertsmaailm oma RAHAGA, sest rumalaid inimesi on nii kõige lihtsam hullutada… Mõtleme ikka oma väikerahva teaduspõhisele ARENDAMISELE!

    P.S. Vanema kooliastme lõpus võime ka AI-ga tegeleda…

    Peep Leppik

  2. Tehisintellekti õud seisneb selles, et ma ei pruugi enam suhelda inimesega. Arvan ise, et suhtlen inimesega, aga tegelikult on mu vestluspartner robot või poolrobot.
    Selline asi on alatu ja ehmatab täiega. Olen sellele mõnikord ka jälile saanud. Inimene pole enam lihtsalt ilma abivahenditeta sama. Tavaliselt on palju töntsim ja kuidagi tühi. Abivahenditel on aga roboti lehk man. Tekkinud on ka selline tunne, et autoroolis on inimene, kes pole varem autot juhtinud, aga teeskleb, et on.

    Sooviksin väga, et mind ei sunnitaks robotitega suhtlema. Tahan jääda surmani inimeseks.

    Piret Kivi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Õpetajate täienduskoolitus: pärimuspärastlõuna Taevaskojas

Esmaspäeval, 25. augustil kl 15 toimub põhikooli- ja gümnaasiumiastme emakeeleõpetajatele Taevaskodade matkarajal pärimuspärastlõuna. Kolme kilomeetri…

2 minutit

Artome S1 võlu peitub kasutamise lihtsuses ja paindlikkuses

Artome S1 on kasulik abivahend koolidele, muutes õppimise kaasahaaravaks nii klassis kui klassist väljas.

Kompaktsesse ja…

2 minutit

Eestist minnakse vahetusõpilaseks nii Jaapanisse kui ka Ecuadori

„YFU Eesti kaudu välismaale õppima läinud noored on tagasi Eestisse tulles muutunud: nad on tolerantsemad…

3 minutit
Õpetajate Leht