„Palgatõus peab olema 2026.–2027. a ca 10–11% mõlemal aastal, tagamaks jõudmise poliitikute antud lubaduseni ning hoidmaks meie õpetajate sissetulekud konkurentsivõimelised,“ ütleb Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees Reemo Voltri päev pärast kohtumist haridusministeeriumi (HTM) delegatsiooniga, mis jättis järgmisel aastal õpetajad tühjade pihkudega.
Voltri sõnul ei ole palgatõusuta võimalik lahendada ka puudusi õpetajate järelkasvus. „Motiveeriv töötasu on oluline, eriti tööturule sisenenud noorte jaoks,“ lausub ta. „Ülikoolidesse võib ju sisseastujaid palju olla, aga oluline on, et nad tuleksid ja jääksid ka haridusasutustesse tööle!“
EHL-i ja HTM-i delegatsioonid kohtusid 24. septembril üldhariduskoolide õpetajate järgmise aasta töötasude alammäära läbirääkimistel.
Järgmise aasta palgatõus – null eurot
„Lähtuvalt põhikooli ja gümnaasiumi seadusest oleme neid läbirääkimisi pidanud senini igal aastal, seekordne kohtumine oli kahjuks üpris lakooniline,“ räägib Voltri. „Minister Kristina Kallas läks küll riigieelarve läbirääkimistele valitsuses küsima valitsuspartneritelt õpetajate alammäära tõusu aastaks 2025 brutosummani 1900 eurot, kuid ei leidnud sellele toetust. Seega, palgatõus järgmisel aastal on null eurot.“
Voltri sõnul ei vii see mitte kuidagi lähemale koalitsioonileppes kirjas olevale ega järgi võimul olevate poliitikute valijatele antud lubadusi.
„See on väga lühinägelik käitumine riigi poolt, sest kvaliteetsele haridusele, mida annab motiveeritud õpetajaskond, on rajatud kogu ühiskonna edukus!“ sõnab ta.
Voltri ütleb, et ainuke võimalus seda n-ö nulliringi aktsepteerida, on sõlmida edasisteks aastateks riiklik kollektiivleping.
EHL saatis vastavasisulise ametliku ettepaneku haridus- ja teadusministeeriumile ka ära. „Läbirääkimistega alustame lähinädalatel,“ sõnab ta.
Möödunud reedeks (27.09) kutsus EHL kokku ka alushariduse õpetajate kollektiivlepingu läbirääkimised, et säiliks alushariduse õpetajate palkade seos üldhariduse õpetajate sissetulekuga ja see oleks minimaalselt 90% õpetajate töötasu alammäärast.
Kollektiivlepingust sõltub töörahu
Kollektiivlepingu sõlmimine on ka haridustöötajate liidu tingimus praegu kehtiva õpetajate töörahu säilimiseks. Nimelt leppisid vabariigi valitsus ja õpetajate esindusorganisatsioon EHL 30. jaanuaril kollektiivse töötüli ja üleriigilise streigi lõpetanud lepingus kokku, et pooled alustavad kollektiivlepingu sõlmimiseks läbirääkimisi eesmärgiga
- saavutada õpetaja keskmine arvestuslik töötasu aastaks 2027 minimaalselt 120% riigi keskmisest,
- leppida kokku õpetajate töötingimuste parandamises (sh karjäärimudelis koos vastava palgamudeliga, tööaja arvestuses jms).
Voltri sõnul on valitsusel kuni 31. detsembrini aega leida lahendused töörahu säilitamiseks. On vähetõenäoline, et nad oma poliitilise mainega ja uue streigi võimalusega riskivad.
„Teeme omalt poolt kõik, et sõlmida kollektiivleping riigiga võimalikult ruttu ja saada seeläbi kõigile õpetajatele kindlus eesootava suhtes,“ lubab ta. „Selge on see, et järgmise aasta palgatõusu ärajäämine ei rõõmusta kedagi, viimati juhtus see COVID-i pandeemia aastal. Ja ega see ka rõõmu tee, et meie riigi majandus on nii viletsas seisus: võrreldes eelmise aastaga sugugi mitte paranenud.“
Prioriteedid tuleb paika seada
Voltri sõnul ta mõistab, et riik on sunnitud olulisel määral suurendama kaitsekulutusi. „Ja see on ka põhjus, miks on praegu aktsepteeritav olla enne kollektiivlepingu sõlmimist järgmise aasta suhtes leplikum,“ selgitab ta. „Kuid nõutuks teeb poliitikute kergekäelisus, hoides kokku niivõrd olulistes valdkondades nagu haridus ja ka sisejulgeolek.“
Voltri räägib, et õpetajad kuulsid juba eelmisel aastal, et raha ei ole ega tule. „Küsimus on tegelikult prioriteetides,“ lausub ta. „Siinkohal on küll kõigi valitsusliikmetest poliitikute kohustus pingutada, et kollektiivleping saaks sõlmitud. See tagaks töörahu ja väldiks uut võimalikku streiki.“
Voltri arutleb, et õpetajad ei peaks igal aastal võitlema oma ametit väärtustava sissetuleku eest. „Me armastame oma tööd, me saame aru, kui vajalik see on, ja oleme eeskujuks oma õpilastele,“ tõdeb ta. „Poliitikutel on nüüd aeg prioriteedid paika panna ja olla Eesti inimestele eeskujuks!“
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas andis teada, et õpetajate palka 2025. aastal ei kärbita. Jätkatakse koalitsioonilepingus seatud sihil, et õpetajate palk peab aastaks 2027 moodustama 120 protsenti Eesti keskmisest töötasust. „Samuti jätkuvad läbirääkimised pikaajalise haridusleppe sõlmimiseks aastateks 2025–2027,“ selgitab ta.
Konkurentsivõimeline palk tuleb ülekoormuse arvelt

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld nendib, et õpetajate alampalka ei ole paraku võimalik keerulise riigieelarve olukorra tõttu järgmisel aastal tõsta.
„Õpetaja palga alammäär on 2025. aastal 1820 eurot, millele lisatakse diferentseerimise määr 20%, õpetaja arvestuslik keskmine palk on 2184 eurot,“ selgitab ta. „Paljudes omavalitsustes õpetajate palk juba on konkurentsivõimeline, kuid see tuleb sageli ülekoormuse arvelt.“
Põld ütleb, et jätkuvad arutelud õpetajate karjäärimudeli, tööaja ja -tingimuste teemal, et jõuda aasta lõpuks kokkuleppeni ja sõlmida hariduslepe aastateks 2025–2027.
„See on vajalik, et anda õpetajatele kindlustunne ning tagada õpetajate järelkasv,“ lausub ta. „Järelkasvu eest seismine peab olema kõigi asjaosaliste ühine soov ja pingutus – nii riigi kui omavalitsuste oma. Haridusleppe läbirääkimistel tahame jõuda ka kokkuleppele, et karjäärimudeli astmetel edasi liikunud õpetajad saaksid kõrgemat palka. Lisaraha selleks tuleb riigieelarvest.“
Asekantsleri sõnul on ministeerium kätte saanud Eesti Haridustöötajate Liidu äsja saadetud kutse alustada kollektiivlepingu läbirääkimisi õpetajate töötasu alammäärade kehtestamiseks aastateks 2026–2028.
„Kahtlemata on õpetajad väärt praegusest kõrgemat palka ja kindlasti alustame läbirääkimistega, kuid millised kokkulepped õnnestub sõlmida, sõltub suuresti sellest, milliseks kujuneb riigieelarve olukord tervikuna,“ sõnab Põld.
Lisa kommentaar