Eestis on kümmekond kirjanikumuuseumi. Kolm neist – Tammsaare muuseum, Eduard Vilde muuseum ning Mati Undi muuseum –, asuvad Kadriorus ning koonduvad Tallinna Kirjanduskeskuse alla. 

Meil on ääretult vedanud, et Eduard Vilde ja Anton Hansen-Tammsaare kodud on autentsena säilinud. Lisaks sellele, et muuseumitundides rullub lahti kirjaniku põnev elukäik ja rikkalik looming, saab külastaja aimu ka 1920. ja 1930. aastate õhustikust. Nii võimaldab muuseumiskäik tabada mitu kärbest ühe hoobiga – lisaks kirjandustundidele saavad õpilased täiendada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides kuuldut.

Sageli tabab õpilasi keset muuseumituuri rabav äratundmine: „Kas selles voodis kirjanik Vilde päriselt magaski? Kas selle kotiga Tammsaare käiski turul?“ Võib ju mõelda, kas sellistel eluloolistel, isegi olmelistel seikadel on üldse tähtsust. Ometi saame ikka ja jälle kinnitust, et kui õpilane tajub kirjanikku inimesena, suureneb ka huvi tema loomingu vastu. Ja loomingust omakorda on kõige parem rääkida just kirjaniku kodus.

Pakume Tallinna Kirjanduskeskuses õpilastele laia valikut muuseumitunde, mis keskenduvad kirjaniku elule ja loomingule või konkreetsetele teostele. Lasteaia- ja algkoolilastega tuleb juttu kirjanikuametist üldisemalt ning sellest, kuidas umbes sada aastat tagasi linnakodus elati.

„Tasujast“ „Mahtra sõjani“

Igal hooajal lisandub muuseumitundide hulka midagi uut. Vilde muuseumi uus tund „Kaks Eduardi: „Tasujast“ „Mahtra sõjani““ sobib hästi pärast jutustuse „Tasuja“ käsitlemist. Tund seob omavahel kirjanduse ja ajaloo ning vaatleb, kuidas üks valdkond teist mõjutab. Küsime, kuivõrd on kirjandusteosel võimu mõjutada ajalugu ennast. Kui palju on ajaloolises romaanis tõtt? 

Selge on, et nii „Tasuja“ kui ka „Mahtra sõda“ on teosed, mis on kujundanud meie rahvusteadvust ja andsid hoogu ärkamisaegsetele meeleoludele. Eduard Vilde ja Eduard Bornhöhe olid tädipojad ja nende elukäigus oli palju sarnast, just Bornhöhed pidas Vilde enda esimeseks suureks mõjutajaks. Muuseumitunnis tuleb juttu ka sellest, kuidas kaks loojat omavahel läbi said. 

Hingedeaja eriprogramm Tammsaare muuseumis

Tammsaare muuseum üllatab novembris põhikoolile mõeldud eriprogrammiga „Hing ja mäng“. Vaatame üheskoos Riho Undi nukufilmi „Hing sees“, arutleme hinge ja hingedeaja teemadel ning teeme koos õpilastega mängulise loovülesande. 

Samuti on veel võimalik külastada aastanäitust „Armastuse stiihia“, mis on pühendatud Tammsaare romaanile „Elu ja armastus“. Näitus keskendub armastuse teemale kirjaniku loomingus, samuti saab sel aimu, milliseks kujunesid Tammsaare enda armulood. Gümnaasiumiõpilased on oodatud näitusega kaasnevasse muuseumitundi „Suurim õnn on armastus“.

Unt tuleb koolitundi külla

Kirjandustänava festivaliks loodud Mati Undi muuseumist on nüüdseks saanud Tallinna Kirjanduskeskuse püsiv liige. Uuel aastal avab uksed ka uhiuus muuseumiekspositsioon, mis lisaks Mati Undi rikkalikule loomingule ja erilisele isiksusele keskendub 1960. ja 1970. aastate kirjandusele üldisemalt.

Senikaua kui muuseumit uuendatakse, on koolidel võimalik tellida Mati Unti tutvustav muuseumitund otse klassi. Hoogsas tunnis teeme esmatutvust nii Mati Undi kui ka tema ajastuga.

Kõik Tallinna Kirjanduskeskuse uuemate ja vanemate tundide tutvustused leiab kodulehelt www.kirjanduskeskus.ee.